* Sookail on kääbuspõõsas ta kasvab kuni 50cm väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid * 5) Mis on soo tähtsaim marjataim? * -Jõhvikas *Küsimused
metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine. Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn,
mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Mustikaid varuti ja kuivatati alati suurtes kogustes, et oleks midagi süüa ka niisugustel talvedel, kui kõik muud toiduvarud olid otsa saanud. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Kuivatatud mustikad olid üheks komponendiks ka indiaanlaste leivas.
leidub Eestis tavalisi samblaid: kimpudena asetsevad oksad. mööda laudteed ja on palusammalt ja harilikku Eestis tuntakse turbasambla tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti mitmesuguseid söögiseeni. Nõmmemetsad on kasvukohas samblikele. Seda metsa iseloomustavad lillaõielise kanarbiku, lõhnava nõmm- liivatee ja heleda põdrasambliku esinemine
Kuidas seda sionismi kutsuti? N.Birnbaum, kultuuriline sionism 20. Kes juhatas esimest sionistlikku kongressi ? Kuidas kutsutakse temast alguse saanud sionismi? Theodor Herzl, poliitiline sionism 21. Milline on Tõotatud maa nimetus heebrea keeles? Erets Israel 22. Millise sõnaga tähistati juutide sisserändamist Palestiinasse? Alia 23. Loetle judaismi kolm voolu. Ortodoksne judaism, reformistlik judaism, konservatiivne judaism 24. Kuidas kutsutakse juutide mustikat? Kabala 25. Kuidas nimetatakse juutide usutunnistust ja kuidas see kõlab? Sma "Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova , on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma sudamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" 26. Kuidas juudid kutsuvad "käsu poega"? Bar mitsva 27. Kuidas juudid kutsuvad "käsu tutart"? Bat mitsva 28. Kuidas juudid kutsuvad abielulepingut?
sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59556948853 kohta
....................................................................................................... 8 Kirjandus.............................................................................................................. 10 Lisa....................................................................................................................... 12 2. SISSEJUHATUS Aedporgand ja mustikas on üldtuntud toidu- ning ravimtaimed, mida on kasutatud pikalt rahvameditsiinis. Porgandit ja mustikat või nende ekstrakte sisaldavaid preparaate leidub ka tänapäevastes apteekides. Neid taimi seostatakse paljude raviomadustega. Peamiselt räägitakse nendest kui immuunsussüsteemi tugevdavatest ning, eriti mustika puhul, seedesüsteemi korrastavatest vahenditest. Ühise nimetajana võiks märkida silmanägemist parandavat toimet. Apteekides müüdavad toidulisandid silmade tugevdamiseks, näiteks Visiobalance Opti, Mustika FORTE tsingiga ja BlueBerry omega-3, on segud paljudest
Parimaks mustikakasvatuse kohaks on osutunud ammendatud freesturbaväljad. Sobivaks peetakse mulla pH vahemikku 4-5 vahel. Freesturbaväljal kasvatatakse vähesel määral poolkõrgeid mustikasorte. Turbaväljadel ei pea kasutama happelist väetist. Noortele taimedele on oluline lämmastiku andmine, et kasvuhoog sisse saaks. Tuleb vaid jälgida, et väetisekogus ei oleks liiga suur- see teeb kasu asemel kahju. Väetis peab olema ka väga kergesti lahustuv. Mineraalmullal võib kasvatada mustikat ilma kileta, kuid siis tuleb põõsaaluseid tugevasti multšida, et hoida niiskust ja tõrjuda umbrohtusid. Jõhvikas Esimene suurem jõhvikakultuur rajati seemnete külvi teel Pärnumaale. Jõhvikakultuuride rajamisega saavutati üks väga oluline looduskaitseline aspekt – taastati ammendatud freesturbaväljadel rabataimestik ja rahvas sai tagasi paarsada hektarit hävinud jõhvikasoid. Jõhvikakultuuride rajamiseks sobivad suhteliselt kõrge põhjavee ja vähelagunenud turbaga jääkrabad
äärmiselt ebamugavast kõhulahtisusest. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. 8 Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) Poes võib osta värsked ja külmutatud mustikat, on olemas mustika püree ja mahl, kuivatatud mustikad võib kasutada lisandina erinevate roadega. Mustikat võib kasutada taretis, yammis, koogis, kukklis jne. Et külmutada korjatud mustikat on vaja neid küpsetuspaberile panna ja sügavkülmikusse, siis kui nad on külmutanud võib neid sügavkülmikusse konteinerisse panna. Loputada on parem enne kasutamist, mitte enne külmutamist. Mustika yamm on tehtud mustikast, suhkrust, veest ja puuvilja pektiinist. Premia mustika
· happelise reaktsiooniga (pH 4,5 .... 5,5), kerge lõimisega hea õhustatavusega ning vett hästi läbilaskvad saviliivad ning liivsavid; sobivad ka ammendatud turbaväljad · päikeselised, tuulte eest varjatud · sinna ei kogune seisvat vett Mustikatele ei sobi põuakartlikud mullad. Freesturba lisamine aitab muuta mulda sobivamaks. Aitab ka multsimine kas turba, peenravaiba või puiduhakkega. Vajalik kaitsta jäneste eest ning marju lindude eest. Mustikat saab paljundada kas seemnetega (ei tagata sordiehtsust), varakevadiste pistokstega, suviste haljaspistikutega või meristeemmeetodil. Esimene saak saadakse 3...4 aasta pärast ning saagikuseks on 2... 7 tonni marju hektarilt. Istanduse iga on 20 aastat ja enamgi. Muid hapulembeseid taimi: Lisaks eeltoodutele kuuluvad hapulembeste taimede hulka veel · eerikad (õitsevad varakevadel) · kanarbikud (õitsevad suve II poolel) · talihali jt.
Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega madalamatel kohtadel asuvate gleimuldadele on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud: esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alusmets keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt)
männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas. Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud. Nime on nad on saanud sellest, et
õleküpsenud kirsside ja mustikate aroomi-maitsega; soovitatav juua noorelt, kuni 3 aastaselt Gamay Prantsusmaal tähtis sort; marjast saab kergeid aromaatseid veine, mille aroomis ja maitses on tunda värskeid punaseid marju: vaarikat, jõhvikat, pohla ja punast sõstart Grenache levinud Prantsusmaal Rhone`i piirkonnas ja Hispaanias, kus see on üks enimkasvatatav sort; veinides on tunda vürtsikust, must pipart ja küpseid tumedaid marju: põldmarja, mustikat ja veini musta sõstart; kasutatakse palju segudes Malbec Argentina tähtsaim sort; veinid on värvilt mustjad, tihedad, võimsalt ürdised, täis arooniat, lagritsat ja tuliseid vürtse, järelmaitses röstitud kohv, suitsuploom Merlot populaarsuselt teine marjasort maailmas; on pehmem ja marjasem ja madalama tanniinsusega kui Cabernet Sauvignion, seetõttu joodavama ka nooremalt; maitselt on meeldivat marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga
Mustika iseloomustus Taimeperekond mustikas hõlmab endast 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest igihaljastest puhmastest kuni kümmekonna meetri kõrguste puudeni. Enamus mustikaliikidest kasvavad Malaisias, Jaapanis, Kagu-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Ameerikas. Mustikas on heitlehine kääbuspõõsas. Põhiliselt võib peenra rajamiseks kasutada kahte sorti mustikataimi ahtalehelist mustikat või kännasmustikat. Ahtalehine mustikas kasvab 20-30 cm kääbuspõõsana. Taimed on isepaljunevad- välimised külgoksad kasvavad pinnases põõsast kaugemale ja juurduvad, laiendades nii pikkamööda oma leviala. Taimed vajavad viljastumiseks teise isendi õietolmu. Ahtalehise mustika istandikus on oluline mustikaõite risttolmlemine, mis on võimalik ainult putukatega. Mustika viljad valmivad üheaegselt ja kaaluvad kuni 1 gramm. Talvel kaitseb põõsastesse kogunev
Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon.
(täius on 0,6), need koosnevad ainult männikutest või männikutest vähese kase seguga. The productivity is low, the quality classes are IV to V. Tootlikkus on madal, boniteediklass on IV...Va. The undergrowth is either absent or consists ob sparse junipers. Alusmets kas puudub või koosneb hõredalt paiknevatest kadakatest. The ground vegetation includes heather, coeberry, bilberry, crowberry, common cow-wheat, Lerchenfeldia flexuosa. Alustaimestik sisaldab kanarbikku, pohla, mustikat, kukemarja, palu-härgheina, võnkvart. In the moss layer the dominant species are Pleurozium schreberi and Dicranum. Samblarindes on domineerivaks liigid palusammal ja kaksikhambad. MESOTROPHIC (PINE) FORESTS - PALUMETSAD The mesotrophic (pine) forests grow on soils of average to high fertility which have been formed on thick layers of sand or on double- layer parent material (sands on moraine). Palumetsad kasvavad keskmise kuni keskmisest kõrgema viljakusega
Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas
Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb
sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainete vaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, veekogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendus võrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb
Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala – kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine
Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid, et 90% lendorava leiukohtades metsades on seal, kus alustaimestikus on mustikat (Timm; 2008). Lendoravad on paigatruud loomad, nad kasutavad mitmeid aastaid ühte või lähestikku asuvaid pesapuid (EELIS). Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, maapinnale laskub ta ainult äärmise vajaduse korral. Ta tegutseb väikesel ala kodupiirkond ulatub pesapuust ainult umbes 50-100 m kaugusele. Pärast puult puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Lendoravat ohustab eelkõige elupaikade hävimine
MUSTIKAS - Vaccinium myrtillus tõlkides taime ladinakeelset nime, saame bacca mari; ja myrtillus mürdilehine. Sugukond mustikalised. Kasvukoht: mustikas on Eestis sagedamaid metsataimi; ta kasvab happelisel metsahuumusel, eelistades niiskeid ja mõõdukalt varjukaid kasvukohti. Parimad on tugevasti leetunud ja rabastumistendentsiga mullad, milles pinnavesi on halva liikuvusega ja suhteliselt maapinnalähedane. Tegelikult leiame mustikat leetunud kuusikutest kuni rabastunud männikuteni,vaid raiesmikel on taimede jaoks liialt tugev valgus ning nad hävivad konkurentsis rohttaimedega. Mustikas on poolpuitunud võsudega heitlehine puhmastaim (kääbuspõõsas). Varte kõrgus samblapinnalt ulatub 30-50 cm; maapealsed võrsed on 3-4 aasta vanuseni teravakandilised ja rohelised, vanemas eas korgistuvad ja muutuvad ümmargusemaks ja helepruuniks. Vanematest võsudest, mis on mattunud samb-
Kog looduslikus olekus struktuursed, põllul struktuursus halvenenud, hea veeläbilaskvusega segametsad, vähem kaasikuid ja haavikuid. Alustaimestik iseloomulik jänesekapsa-mustika (C on koreseline), liigniiskus ajuti kõrgest põhjaveest. kkt.-le. Alusmets hõre (pihlakas, paakspuu). Puhmarindes mustikat, pohla. Rohurinne Endla Reintam, 2009 18 liigirikas kuid madal, samblarinne hea katvusega (palusammal, laanik, karusammal jt.) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid.
Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia-I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. 72. Iseloomusta naadi kasvukohatüüpi. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse - 20-35 cm. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Esinevad nii segapuistud kui kuusikud
C-vitamiini on 56mg 100 g kohta. Passioni vili on väike, ümmargune, nahkse, punakaspruuni kortsulise koorega. Viljaliha on kollane ja aromaatne. Sisaldab musti söödavaid seemneid. Rambutan on punaka, karvase koorega ja valge sültja viljalihaga. Küps rambutan avaneb ise nn. õmbluskohast. Hiina ploomi ehk litsi viljaliha sarnaneb rambutanile. Koor on samuti punakas, veidi ogaline, kuid mitte karvane. Tamarillo vili meenutab läbilõikes tomatit. Maitselt meenutab tomatit ja mustikat. Värvus on punane, kuju ovaalne. Viigimari meenutab kujult sibulat. Värvus on helerohelisest pruunini. Sisaldab palju suhkrut 20%. Süüakse koos õhukese koore ja seemnetega. Kuna nad säilivad halvasti, siis tuuakse sisse põhiliselt kuivatatult. 32 6.6. Kuivatatud puuviljad ja marjad. Õuntest kuivatatakse magushapu maitsega sorte. Kuivatatakse poolitatult, veeranditena või lõikudena. Võivad olla kooritud või koorimata, südamikuta või
Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon.
sagedased hilised öökülmad mustika õitsemise ajal võivad saagi tihti hävitada. Kuivatatud marjad on ravimiks mao- ja soolehaiguste puhul, marju kasutati ka kangaste värvimiseks. Marjad sisaldavad kuni 7 % suhkruid, 1,2 % erinevaid happeid, kuni 1,4 % parkaineid, pektiini, värvaineid jm. Samal otstarbel võib kasutada ka mustika lehti (sisaldavad mürtilliini ja parkaineid) droogi manustatakse suhkruhaiguse leevendamiseks, nahahaiguste ja suu- limaskesta haiguste puhul. Harilikku mustikat võib kasvatada kodus aias, haljastuslikku tähtsust eriti ei oma. 40. Perekond rododendron ja katawba rododendron Perekond rododendron (Rhododendron L.) [rododéndron] Perekonna nimetus on tulnud kreeka keelest rhodon = roos ja dendron = puu, tähendades tõlkes roosipuud. Perekonda kuulub nii igihaljaid kui heitlehiseid terveservaliste vahelduvate lihtlehtedega puid ja põõsaid. Õied koondunud sarikataolistesse õisikutesse, kellukja või lehterja kujuga, suured, mõnel
....10000 kultiveerimiskohta/ha. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 3% riigimetsade pindalast ja 0,3 % kogu metsamaast. 21. Palu- ja laanemetsad . Palumetsad Palumetsade nimetus on tuletatud palukast e. pohlast. Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Muld on niiskusastmelt tavaliselt värske (pohlatüübis värske kuni kuiv, mustikatüübis värske kuni niiske), Lõimiselt on muld peenliiv või saviliiv, valitsevad leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt
annaabi.ee 
