Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Musa heliloojad 1. arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaver, ooperid, klaveriteosed, sümfoonia, schubert, soolo, schumann, vokaalteosed, ferenc, liszt, richard, wagner, bizet, chopin, klaverimuusika, verdi, ernani, macbeth, luisa, miller, traviata, griegSoololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt
-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf ,,saksa reetja", reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus
Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa. 1808-13 elas Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis) ja laulis õuekapellis. Teda õpetasid õueorganist Ruzicka (orel, klaver) ja õuekapellmeister Salieri (generaalbass ja kontrapunkt). Isa nõudmisel töötas Schubert 3 aastat Liechtenthali koolis abiõpetajana, siis sai temast vabakutseline helilooja.
Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor
Laenas süseesid kas kirjandusteostest, kujutavast kusntist, ajaloosündmustest või mõtles heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja fomaalesteetika pooldajate vahel. Peamised zanrid: Romantikud kirjutasid kõikides klassikalistes zanrides, näiteks väga levinud olid sümfoonia, instrumentaalkontsert ja ooper. Tekkisid ka uued zanrid, nt. sümfooniline poeem, romantiline soololaul, lühipalad klaverile ja operett. Franz Schubert : (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud
4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta? Kuna ta oli sinna kirjutanud ainult kaks liikumist, kuigi ta elas veel kuus aastat peale selle kirjutamist
tekkisid konservatooriumid ja muusikakriitika tekkis ka teadlikkus muusikaajaloost, hakati esitama varasemaid teoseid. muusika liikus kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem kuna romantismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. Mida tähendab virtuoosikultus? Too näiteid. Virtuoosikultus on väga meisterliku esitaja imetlemine ja austamine. Tuntumad virtuoosid olid: Nicolo Paganini, Ferenc Liszt ja Frederic Chopin Nimeta ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre. Romantiline ooper-Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumuse Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja,
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5). Programmiline muusika, soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, ballaad. 4. Sümfooniline poeem selgita mõiste. Sümfooniline poeem on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit filosoofilist või poeetilist ideed. 5. Operett selgita mõiste. Lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 6
Philipp Otto Runge (maalikunstnik, graafik) Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Franz Schubert (helilooja) Johann Gottfried von Herder (filosoof, kirjanik) Robert Schumann (helilooja, poleemik) Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik) Kaulbach (kirjanik) Richard Wagner (helilooja)
C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2. Suuremaks muutub sümfoonia orkestri kooseis (pillide uuem kooseis) (vaskpillide tõttu) 3. Luuakse ka uusi pille (saksofon: töötab nagu puupuhkpill) 4. 1709 haamerklaveri algus (kõige populaarsem pill tol ajal) tõeline äriartikkel a. Peab olema kuulus klaveri õpetaja b. Pead olema juba tegija kohalikul mastaabil c. Euroopa pealinnades (rahvusvaheline tuntus) d. Mida kuulsam, seda rohkem raha sa õpetustelt küsid 5
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) k
copy/paste hinnet pole võimalik jagada?! Edu! 1.LEIA VASTUSED Nimeta romantismi tunnuseid.(vähemalt 4) Väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia, klassikalisi vorme kasutati vabalt, muusika teemadeks loodus, ajalugu, muistendid, legendid. Määratle romantismi ajavahemik 1820-1880 Nimeta riigid, kus arenes romantism eredamalt Prantsusmaa, itaalia saksamaa 2.TÄIDA LÜNGAD F. Schuberti loomingusse kuulub üle 1000 teose. Tema loomingu põhiosaks on soololaulud. Suurvormidest on Schubert kirjutanud 10 sümfooniat. Nendest tuntum ja eriilmelisem on ,, Lõpetamata sümfooni ,, 3.KES või MIS ON PILDIL? Franz Schubert u.1840 saksofon Pjotr Tsaikovski Robert Schumann klarnett 4.LEIA VASTUSED See helilooja on sündinud Zwikaus ROBERT SCHUMANN Tema eludaatumid on1810-1856 ROBERT SCHUMANN Kelle loomingusse kuulub teos "Lõpetamata sümfoonia" Franz Schubert Kes on tsükli "Karneval" autor? Robert schumann
klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem
klassikalistele heliloojatele, keda muusikamaailma-välised sündmused enamasti ei puudutanud, leidsid romantikud ainet loominguks kirjandusest, kunstist ning igapäevaelust. Muusika oli programmiline. Annab meile edasi kindlaid subjektiivseid kujutluspilte. Kui 18.saj oli muusikute jaoks enesestmõistetav raskuspunkt Viin, siis 1830. aastateks kandus keskus Pariisi. Heliloojate seas tekkis lõhenemine. Tekkisid uus saksa koolkond (Liszt, Wagner) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann, Brahms, Verdi) Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. (legendid, muistendid, eeposed, saagad) Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile
Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms,
Saksa ooper võitles 19.sajandi olemasolu nimel. Neil ei olnud häid teoseid ega heliloojaid. Wagner kirjutas oma ooperilibertod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja germaani legende ning müüte. Muusika ning lavategevus peavad arenema katkematult. Oli kaks teatriliiki. Õukonnateater ja linnateater. Selline linnateater tegutses ka Tallinnas Laia tänava alguses. Arendas sakslaste kultuuri elu. Linnateatrites tegeleti kõikide zanritega. Franz Schubert ( 1797-1828) On Austria helilooja. Sündis Viini lähistel pere 12nd lapsena. Lapsepõlves õppis viiuli ja klaveri mängu. Viis aastat laulis Viini õukonna kapellis. Kolm aastat töötas isa juhitud koolis algklasside õpetajana. Pärast seda sai temast vabakutseline helilooja. Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade. Looming: Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas ,,lõpetamata sümfoonia." Teisel kohal
Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule. Eksperimenteeris julgelt orkestriga, toodes kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve
1. Vali loetelust 6 sobivat väidet romantisimiajastu kohta ja akirjuta need välja. Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke; ajastu uus zanr sümfoonia; ajastu lemmikpill orel; ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega; väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm); ajastu põhizanr ooper, ; lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett; ooperi kujunemine; mõistuse kultuse ajastu; ajastu lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika
vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks Hakati kasutama rahvamuusikat Edouard Monet "Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem Romantismi ajastu
4osa: hõlmab kiire sonaadiosa, aeglase laululise osa, menueti või skertso ning rondo või kiire sonaadiosa. Viini klassikud: Joseph Haydn (1732-1809) Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Eszterhazy õukond(1761-1790) pöördepunktiks tema karjääris. Algusest peale kirjutas ta peamiselt instrumentaalmuusikat , sellest tulebki suur sümfooniate arv(104) ,,Lahkumissümfoonia", 24 ooperit-,,Apteeker" ja ,,Kuu maailm", ,,Armida". London ja Viin (1791-1809) sümfoonia ,,Oxford", oratooriumid-,,Loomine" ja ,,Aastaajad", hümn ,,Keisrilaul" Tal on ka oratooriume-,,Tobia tagasitulek", vokaalset kirikumuusikat(missad). Keelpillikvartetid ,,Päikesekvartetid", ,,Preisi kvartetid", ,,Appunyi kvartetid", ,,Erdödy kvartetid". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sündis Salzburgis, 4aastaselt mängis klaverit, 8 aastaselt esimene heliteos. Esimene täismöödus koomiline ooper ,,Teeseldud lihtsameelsus" Mozart komponeeris 1770. aastatel
millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid. · Puupillidele Böhmi klapisüsteem. · Keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen. · Uueks zanriks kujunes üheosaline sümfooniline poeem. Romantiline ooper (G. Rossini, G. Verdi, R. Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused.
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist
SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915) *sõjaväelase perest *Moskva kadettide kool *Moskva konservatoorium *Chopin, Schumann, Mozart, Beethoven, Liszt eeskujudeks *tugev pianist, kuid pingutas üle *liigeste põletik *klaveriõpetaja LOOMING *klaverimuusika (suur ja väike vormid) *instrumentaar ,,Ekstaasi poeem", ,,Tule poeem", ,,Müsteerium" (keskajal salajane jumalateenistus)
("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline
(2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10
MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond.
annaabi.ee 
