määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni.
kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koosneb vadjalaste toit põhiliselt kohalike põllukultuuride viljadest ja metsaandidest. VADJA RAHVARIIDED VADJA TÄHESTIK
L I JA E R A R D VAE E V M I L KEELE SEISUND Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri
Kuid isa ei taha teda lasta, ta kirj talu Jüri nimele. Jüri tahtis Roosi endale naiseks võtta, kui isa ei olnud sellega nõus. Käo Pauli ja kõigi Aniluige talu omanike vahel. Konflikte põhjustas valitsemine. 14.Teose sõnum:tulgu, mis tuleb, aga kindlaks määratud asjad tuleb ära teha. Antud juhul siis viljapeks. 15.Romaan on omapärane sp, et tavaliselt ei käsitleta peategelasena aurukatelt. 16.Neid kohti, kus kasutati Tartu murrakut, oli raske lugeda, kuid muidu oli lugemismulje hea. Raamat oli üsna huvitav ja tegevuste rohke.
Ainult Hiina toodab ainuüksi 200 miljonit tonni riisi aastas. · Kui kõrgel kulgeb kõige kõrgem raudtee? Vaikse ookeani rannikul Andides kulgev Peruu riigiraudtee tõuseb 4818 meetri kõrgusele. · Millises riigis räägitakse kõige rohkem keeli? Indias elab vägagi palju eri rahvaid ja kultuure. Peale põhiseadusega määratud riigikeeli on peale hindi keele veel 17. Üldine suhtluskeel on inglise keel. Indias arvatakse kõnelevat kokku 1600 keelt, murret ja murrakut. · Kust on pärit maailma vanimad kaardid? Esimesed teadaolevad kaardid tehti Babüloonias savitahvlitele umbes 24. sajandil eKr. Nendel oli kujutatud Babülooniat maailma keskmena. Babüloonia on tänapäeval Iraak. · Milline riik on maailma väikseim? Maailmas on kokku 36 riiki, mille territoorium on väiksem, kui 1000 ruutkilomeetrit. Kõige väiksemad on Monaco vürstiriik, mille pindala on 1,9 ruutkilomeetrit ja Vatikani linnriik, mille pindala on 0,44 ruutkilomeetrit.
Refereeritud artiklite aluseks on Võru Instituudi uuring “Kagueestlase kombed, keel, identiteet aastal 1998”. Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis 2. Lõunaeesti keele mõistest ja keelekujudest Mõiste lõunaeesti keel tähistab eesti murdeuurimises kasutatud Lõuna-Eesti murderühma. Seda on tavaliselt jaotatud Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Soome keeleteadlased on Võru murde alla liigitatud Setu murrakut käsitlenud enamasti Lõuna-Eesti neljanda murdena. Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks.
inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud,
Küll on hirmus, kui hing Hissanda juure hiljaks jäeb! Hiiumaa Pühalepa murrak on Kuusalu Kõnnu ranna kõrval teine koht Põhja-Eestis, kus on säilinud sõnaalguline h. Seepärast kutsutaksegi pühaleplasi heilutajateks, et nad õhkavad iga sõna algul. Jämaja murrakus on jällegi toimunud häälikumuutus au > ou. Saarte murdele omast lühikest sisseütlevat kajastavad laused tule tuba; pane obu ede, vöta ohjad käde! Väga omapärast Kihnu murrakut iseloomustab ütlus jõlus jõlm, ljõnnud ljõndvad `ilus ilm, linnud lendavad'. Kui kihnlasel midagi kaotsi läks, kahetses ta: Üürüdämä aa iest oli viel täs tännes, nüid kadi ää, põlõ kohogil, vänes tend tiäb, kus ta jähi! `natukese aja eest oli veel siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi'. 3.2 Läänemurre Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel
hulka. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: · idavadja · läänevadja o Mäe vadja o Oru vadja o Vaipoole vadja · Kukkusi vadja · kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid
aastal. Teda asustati, et kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, hävivaid liike ja kultuuripärandeid. Pargi pindala on 12 300 ha. Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets
2. vaimne Kuusk- kõige suurem kuusk on kuuskede karjane ja nö kuuskede kuningas, kes kannab vimu...kõik teised kuused on matrialiseerunud. *Või siis puu ja üks puu nt tamm on puude karjane. 1. materiaalne 2. vaimne Metsaelukad- nende karjane on metsahaldjas kes omab vaimset aspekti ja on karjane 1. materiaalne 2. vaimne Loodus- kui materiaalne ja ainujumal karjatab loodust. koondumistendentsid- asustus koondub, kunagi iga küla rääkis oma murrakut kuid tänapäeval on vähenenud miinimumini. Pole enam animism vaid polüteism. Ilm 7 Ei seostu hea ja havaga vaid jõu ja teadmistega Maa (materiaalne maailm) Ilm 7 Kõik mis on materiaalses maailmas tahab vaimustusda (teispoolsusesse) · Karu vaim
...........................................................................17 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) ........................................................17 9.2 Kaart 2 (Tartu murdealad).........................................................18 2 2. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Tartu murde ja Otepää murraku eelkõige elukoha tõttu, kuid ka sellepärast, et minu ema räägib kodus palju Otepää murrakut ja seega oskan ka seda ise veidike. Mulle pakkus suurt huvi sellest rohkem teada saada ja oma teadmisi sel alal täiendada ning selline teemakäsitlus õppeaines andis selleks suurepärase võimaluse. Mulle meeldib väga Jakob Hurda ütlemine: ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja." See annab minu arust väga hästi edasi seda teadmist, mida igaüks meist peaks endas kandma ja teistele edasi andma.
Autori suhtumisest võib välja lugeda seda, milline hirm valitses eesti inimeste hinges. Tegelaste iseloomustamisel on kasutatud autori meenutusi ja seda, millisena nägi autor kõrvalt omal ajal kaaskannatajaid. Autor kirjeldab tegelasi süngetena ja mõndasid ka vigastena, kuid sõja puhul pole see ka mingi ime. Elu sõjaajal on kohutav ja raske. Taluelanike iseloomustab kartus ja süngus. Tegelaste keeletarvitus on tavaline. Paari tegelase puhul või märgata mingit murrakut, millest alguses oli raske arusaada. Näiteks ära õta i-inge älja. Kasutatud on ka eesti keel, mis on vene keelse aksendiga. Näiteks mjis tjeil oli sjeltsimees. Tegelaskuju hindamine Enamus tegelasi, kes on metsavennad, on tugevad talupojad, kes võitlevad oma kodumaa vabaduse eest. Mõnedel tegelastel on ka sarnaseid iseloomujooni. Käitumise poolest on osad tegelased sarnased oma rahulikkuse poolest, samas kui mõned on ägeda iseloomuga.
on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas. Parimate vanade lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI ühisprojektina eesti murrete elektroonilist korpust. 2002. aasta oktoobri seisuga hõlmab see korpus 370 000 tekstisõna; esindatud on kõik eesti murded, kokku 30 murrakut. Korpuses on helilintidelt transkribeeritud tekstid soome-ugri foneetilises transkriptsioonis ja lihtsustatud süntaktilises transkriptsioonis. Alustatud on morfoloogilise märgendamisega automaatpäringute võimaldamiseks. Korpuse põhjal saab uurida nii eesti murrete hääldust kui ka grammatikanähtusi ja sagedast sõnavara. Aktiivselt on tegeldud viimasel kümnendil murdeainestiku publitseerimisega. EKI on andnud välja viie murde köited murdetekstide akadeemilisest
inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas elementaarne rahvuslik Eesti keel millest kõik inimesed saavad aru. Selle asemel, et tõsta üliõpilaste ja teaduskonna õppejõudude vastutust teadud teadmiste edastamisel ja omandamisel, sest ainult vastutus millegi või kellegi ees muudab inimlikku vaimset maailma tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Asendussõnu kasutatakse eesmärgil rõhutada oma teadmiste tagavara sellega ja kasutatakse ka teistes rahvuslikes keeltes.
2) LÄTI KEEL: Läti Vabariigi keel, ametlik Euroopa Liidu keel, indo-euroopa keelkonna idabalti keel, leedu keele lähim sugulane Räägib u 1,4 1,5 mijonit emakeelena, 120 000 200 000 inimest välismaal või paguluses (USA, Kanada, Austraalia, Venemaa jne) Dialekts Territoriaalne allkeel, sugulasmurrakute kogum (murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621
vahekorda mõisnikuga lõpetatda ent tulutult - äri on äri. Nii algab Tõnu alkoholi sõltuvus ja 19 varsti on ka lõpp tema tulusal hollenderi ametil kuni ühel ööl Prillup külmuks surnuna leitakse. ,,Mäeküla piimamees" on saanud nii tähtsaks romaaniks kolmel põhjusel: rahvusliku sõnavara edendamine, kujundirikas stiil ning tolleaegse elu reaalne kujutamine. Kirjanik ei kavatsenudki kasutada ainult ühe kihelkonna (Keila) murrakut. Romaani rikkaliku sõnavara on ta ammutanud oma vanemate värvikast keelest ja Wiedemanni sõnaraamatust, mille ta laskis endale Kopenhaagenisse saata. Ta on võtnud tarvitusele ka hulga murdesõnu (näiteks hollender, kahk, vahk ja paljud teised), mis muudavad teose leksikaalselt väga varjundirikkaks. Eriti rohkesti leidub romaanis haruldsi omadussõnu ( näiteks hunnitu, mootsik, krannim jpt). Ka leidub romaanis rohkesti murdelisi pöördsõnu (nt hälbima, kelmama, lailama jt)
o poliitiline otsus, sest murdeid saaks kasutada riiklikul tasandil. HÕLMAMISSU Üks keel = mitu murret. Standardkeel Murre on allkeel teises keeles. Mitu HE mõjutab murdeid, mis ta alla murret = üks keel. Üks murre = mitu kuuluvad. murrakut. VASTASTIKUN Keel on vastastikku mõistetavate Ühe murde kõnelejad saavad üksteisest E MÕISTMINE murrete kogum. Samas Skandinaavia aru. keeled on vastastikku mõistetavad, ent pole murded, ja saksa murded pole vastastikku mõistetavad, ent pole eraldi keeled. Vastastikune mõistmine
• Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks. • Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras. • Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil. • Tal on oma tähestik, kirjakeel ja oma kirjandus ja õpetatakse keeleala koolides aka ka Taru Ülikoolis.
tsistertslaste omadest. Hoogsa kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ka ilmaliku sisuga koolitust, et omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Linnakoolid allusid raele. Tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Seoses reformatsiooniga tekkisid uued eeldused hariduse eestikeelseks muutmises. Varsti koostati Tallinnas luterlik katekismus. Selle tõlkis Koell. Palju vaieldi millist murrakut kasutada raamatute tõlkimisel. Mingi aja pärast kirikukoolide ostatähtsus langes ja linnakoolid muutusid tähtsaks. Võõrvõimude vahendusel Eestisse jõudnud ehitusmeistrid tõid siia erinevad majad, ruumid, arhitektuurivormid. Kõnekaim näide on Tallinna kiviarhitektuur. Siia rajati ilusaid hilisgootikas valminud hooneid. Tarbekunstis ja maalikunstis andis eeskuju Saksamaa, hiljem ka madalmaad. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalingud
1816 on temast saanud kultuurikeskus. Kultuuritsentriks sai Berliin. Olukord on äärmiselt mitmekesine. Saksamaa oli jagunenud mitmeteks vürstiriikideks, kelle vürstid meenutasid pigem Itaalia renessansiaegseid valitsejaid. Kant, Fichte 6.loeng püüdlemist loomulikkuse poole oli. Kuid luules mis oli rütmistatud ning riimistatud kunstkõne pidi olema teatud paatosega mis tal ka tänapäevalgi on. Luules tundus see ootamatu kui keegi oleks nt hakanud kasutama nt mingit murrakut vms. Hölderlin on vastand, kuid ta ei ole ainus autor kes teistele romantikutele vastandus. Hölderlin on ka romantik , sest suured konseptsioonid mida me romantismiteoorias näeme on temal samuti olemas. Ükski trend ja vorm ei ole sundiv, vaid tagantjärgi nähtav rühmitus mis igal pool ühesugune ei ole. Hölderlinil on suur individuaalsus. Inimestesuhetes domineerib armastus. Suzette kellega ta kirja teel seotuks ja ka siin valitseb eriline eetika.
Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti). Tekstis leidub nt vorm peame 5-l eri kujul: piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. TERMIN: Port Royali grammatika - ilmus Prantsusmaal 1660. a (tegelik pealkiri „Grammaire generale et raisonnee" ehk siis „Üldine ja ratsionaalne grammatika"; nimetus on antud Pariisi lähedal paikneva Port Royali kloostri järgi, kus grammatika valmis). Sadakonna aasta jooksul ilmus ridamisi teisigi samataolisi grammatikaid -
Ajal elama Volga jõe alamjooksu piirkonda. Väiksemaid saksalste kogukondi on ka mujal. 2. MS ajal küüditati paljud Siberisse ja Kasahhi. Mustlased ehk romad- rahvuse esivanemad pärit arvatavasti Loode, Kirde ja Kesk-Indiast. Esimesed mustlased Eestis tõenäoliselt liivi sõja ajal. Eesti mustlased jaotuvud: Laiuse mustlased(rootsist ja soomest), läti mustlased, vene mustlased. Enamik enne 2 ms rännanud mustlased tulid Lätist ja rääkisid sealset murrakut. Laiusel räägiti soome mustlasmurret. 2000-542 Palju on tulnud Läti ja Venemaa alalt tulnud. Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeks: 1) Laiuse mustlased (tulnud Rootsist ja Soomest) 2) Läti mustlased (peamiselt Lõuna-Eestis) 3) Vene mustlased (peamiselt Põhja-Eestis). Sõna manguma tulnud musltase keelest. On säilitanud oma emakeele. 1841. Aastal koondati kõik mustlased Laiuse hingekirja. 1941 loendati 743 paikset mustlast, 2MS säästis vaid 10% mustlastest.Pärast 2
Väga paljud autorid kasutavad tähe ü asemel y-it. Y-ist saab edaspidi radikalismi märk. 3. Loeng Multiphonic Rodent Princess and page ARVESTUSED: 11.12 kell 10.00-12.00 ja 07.01 (loengu ajal) Henrik Visnapuu (1890-1951) Pedro Krusten ,,Kaugelviibija käekõrval" (1957) Harald Peep ,,Henrik Visnapuu" (1989) Esimene raamat ,,Amore" 1917. Ta oli pärit Lõuna-Eestist. Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi tähendas seda, et Visnapuu ei õppinud ühtegi murrakut täielikult ära, kuid alati oli mingi Lõuna-Eesti murraku mõju kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika
Elu karmid vastuolud valmides. Koomika: näitab rumalust, hooplemist, naimishimu, truudusetust naljakas võtmes. Tegelased jäävad oma iseloomule truuks, ei muutu. Esitusviis on lihtsakoeline, ideed edasi antud kohmakalt, üldjooneliselt. Negatiivsed tegelased räägivad robustselt. Kirjeldab minimaalselt. Mõnes kohas värsivorme. Keeleliselt ei järgi täielikult vana kirjaviisi, keelekasutus kõigub ja on nõrk. Allikatena kasutab piiblit, kirjakeelseid raamatuid, kohalikku Karja murrakut, Saaremaale tundmatuid keelendeid (Helle grammatika sõnastik). 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos Johann Heinrich Rosenplänter omandas TÜs pastorikutse. Avaldas mõned kooliõpikud, töötas pastorina Toris, Pärnus. Andis välja I teaduslikku eestikeelset ajakirja „Beiträge...” (“Lisandusi eesti keele paremaks tundmaõppimiseks”), et hakataks eesti k paremini tundma. Teemad: rahvaluule,
peeni ja klassikalisi võrdlusi, võrdles teda mõttes elava Vulcanuse kolmjalaga *. See kõndiv kolmjalg tervitas teda möödaminekul, kuid 1 Ole tervitatud, mere täht (lad. k.). 2 Andke vaesele, mu härra, andke vaesele (it. k.). 74 mütsi peast võttes sirutas ta selle Gringoire'i lõua alla nagu habemeajamisnõu ja kisas kõrvulukustavalt: «Señor caballero, para comprar un pedazo de pan!»1 «Ennäe,» mõtles Gringoire, «ka see mõistab kõnelda, kuigi õige kanget murrakut. Ta on minust õnnelikum, kui ta aru saab, mis ta kõneleb.» Siis aga lõi ta käega laubale. Ta peast käis äkki uus mõte läbi. «Mis pagan nad täna hommikul selle sõnaga «Esmeralda» õige mõtlesid?» 5 Andke almust (lad. Jt). 4 2 Ta tahtis kiiremini minema hakata, aga kolmat korda takistas teda miski ta teel. See miski või pigemini keegi oli üks pime, väike habemesse kasvanud juudinäoga pime mees, kes kepiga ringi kobas ja keda suur koer lootsis
annaabi.ee 
