Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused...
1920. aastate hakul, nn rühmituste aja lõpul, võib kirjanduses leida nii varasemate traditsioonide järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene") Hendrik Adamsoni, Viljandimaalt pärit ja Mulgi murdes kirjutanud kirjanikku on nimetatud Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu)
Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast. -väärtus: armastusluule viimine uuele tasemele, muutis kirjanduse populaarseks, sai välja anda rahapuuduse tõttu seisma jäänud teoseid, edendas raamatukunsti, murdeluule, kasutas uuenduslikku keelt, tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. Ekspressionism: 20 saj alguse kirjandus-ja kunstivool, ühendas kirjanikke, kes protestisid inimest ahistava poliitilise korra vastu, kuid kelle protest oli ühendatud utoopiaga. Omane on ebamäärane katastroofi eelaimus, sõjavastane protest, hirm ja ahastus inimese tuleviku pärast. Eestis-Johannes Semper, Marie Under,Henrik Visnapuu. A.H. Tammsaare: -1878-1940 -sündis albu vallas vetepere külas
1943 I auhind lugu "Vanas kõrtsis" 1945 liitus kirjandusrühmitusega "Tuulisui", ajakirja "Radikaaldemokraat" asutaja ja "Sõna" toimetaja. Tegevus Aastast 1950 väljaannete "Tulimuld" ja "Teataja" kaastööline 195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää" Triloogiad Stockholmi triloogia: "Et mitte kunagi võita", "Mõned päevad septembris",
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale
M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule(loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu.Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse.Aeg muutus->puhkes Eesti Vabaduss.->Teened:muutsid kirjanduse populaarseks,üldsuse tähelepanu. Siuru jätkas N-E traditsioone,liikudes sümbolismi suunas.Loomingus eelistatud lüürika ja novellid;A-luule uuele tasandile;murdeluule esiletõus;tunti Eur. Luulet.H.Visnapuu- >kogumiku"Amores";J.Semper"Piemot";A.Gailit"Saatana karusell";M.Under luulekogu"Henge Palangos". Tarapita(1921-22)anti välja 7 nr samanimelist ajakirja. Tegemist->kirjanduspoliitilise rühmitusega->kultuuri kehv olukord&võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas.Tekkis vastandina Siurule.Peamiselt(aja)luule- >ekspressionism,otsene seos reaalse eluga.Asusid analüüsima ja üldistama->võitlusesse ohtlike sotsiaalsete
Kultuurkapitali seaduse väljatöötajaid. Töötas ajakirjaniku ja dramaturgina, alates 1925 vabakirjanik. Oli 19351940 siseministeeriumi filmiinspektor. Põgenes 1944. aasta sügisel koos abikaasa Marie Underiga Rootsi. Elas Stockholmis, kus oli arhiivitööliseks Drottningholmi teatrimuuseumis ja kuninglikus raamatukogus. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Adson valis oma loominguliseks ülesandeks kasvukoha Võru keele viimise kirjandusse, olles üks esimesi murdeluule viljelejaid (luulekogud "Henge palango" 1917, "Vana laterna" 1919, "Roosikrants" 1920, "Kaduvik" 1927, "Katai, kibuvits nink kivi" 1928, "Pärlijõgi" 1931 ja "Lehekülg ajaraamatust" 1937). Oma parima on Adson saavutanud kahes esimeses kogus, kus Sännat meenutavad idüllilised lapsepõlvepildid saavad murdekeele kaudu humoristliku värvingu. Järgmistes raamatutes laieneb teemade ja motiivide ring, viimastes kogudes domineerivad surmamõtted ja pessimistlikud toonid.
· Korraldasid luuleõhtuid, millega teenisid iga õhtu kuni 300 rubla · Siuru teine ja kolmas album, ei tekitanud enam põnevust ning märkavatult sai Siuru kevadest sügis. · Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel · 1919. Aasta lõpul rühmitus laguneb ja tegevus lõpetati. Siuru väärtus Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas kirjanduse rahvani ja tegi populaarseks Murdeluule (Adson) Kasutas uuenduslikku keelt. TARAPITA 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildid.
Tekkisid vastuolud grupiliikmete vahel. 1919 lõpus Siuru rühimtus laguneb, lõpetati. Kuna vahepeal oldi riidu mindud ning Under ja Adson lahkusid, hiljem tõugati välja Gailit ja Visnapuu. Võeti küll ka 2 uut liiget, kuid see polnud enam see ning lagunes seetõttu. Kordasaatmised : o Armastusluule viimine uuele tasemele. o Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks. o Murdeluule Adsoni teene. o Kasutas uuenduslikku keelt. o Tõstis eesti luule uutesse kõrgustesse. 3 TARAPITA 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili, mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionismile. Ekspressionismi eesmärgiks oli
kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse/lugemise populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Murdeluule esiletõus (Adson). Kasutati keeleuuendusi. Arenes väljaannete kujundus. Tunti Euroopa luulet. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud Peet Aren ja Otto Krusten. Alumises reas istuvad vasakult: Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, August Gailit, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu Tarapita (1921-1922) Tekkis vastandina Siuru olemusele. Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja ,,T"
väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist mängu, kõlaseoseid. Töötas välja ainulaadse
tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse
skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album. Esimene album võeti väga hästi vastu. Teine ja kolmas album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis. Tekkisid vastuolud grupi liikmete vahel. 1919 lõpp tegevus lõpetati.(Siuru-linnuke/lõoke kalevipojast) Armastusluule viimine uuele tasemele. Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis selle populaarseks. Murdeluule(Adson). Kasutas uuenduslikku keelt. Tõstis Eesti luule uutesse kõrgustesse. Tarapita 1920-1922 toimus kiire pööre uude ainesse ja stiili mida on hakatud nimetama ajaluuleks. Kirjanduslikult oli tähtis saksa ekspressionism. Ekspressionism vastandub realismile ja impressionism. Ekspressionismi eesmärgiks oli väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste kujundite kaudu, mis andsid tegelikkuse jooni paisutades sellest deformeeritud pildi.
Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi · "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid
Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti) Kogumikud „Noored autorid“ (kassetipõlvkond) Mats Traat (luule, näitekirjandus) Paul-Erik Rummo (luule, näitekirjandus) Arvi Siig (punkluule) Aleksander Suumann (luuletaja, aforist) Leelo Tungal (luuletaja) 1960ndate aastate luuleuuendused Vabavärss Romanss, haiku Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus Murdeluule Optimistlik eluvaade Kassetipõlvkonna põhimõtted Elujaatav hoiak Maailma avastamine Uuendused Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust Autoritel, kes ühes kassetis olid, ei pruukinud olla üldse varasemat kokkupuudet ARVAMUSED: Tekkinud mitte tekitatud Postmodernism
Arbujad. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. Ekspressionism püüab otsida väljundit inimese kannatustele. Kirjanduses püüti näidata inimest kriisisituatsioonis - tüüptegelased olid mees, sõdur ja naine. 33.Luule I vabariigi ajal (oska nimetada zanre ja esindajaid)- 1920-ndatel ilmub palju esseistlikke ülevaateid luulest, esile hakkab kerkima lüroeepika, murdeluule. Modernistliku suuna esindajana kerkib esile J.V. Barbarus püüab luulesse tuua teaduse ja tehnika terminoloogiat. 34.Üldine ülevaade kultuuri- ja kirjanduselust I vabariigi ajal - vt tunnikonspekt!! Mõisted: sümbolism- Suund, mis kasutab väga palju sümboleid. Tekib 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas. Tugineb dualismile väidab, et reaalsuse taga on veel teine tunnetatav maailm. Mateeria ja teadvus on lahus. Loodus ja vaim on sõltumatud. Esialgu tekib prantsuse luules
võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine
Tema esimene luulekogu on ilmunud kahes versioonis- ,,Merca by Air Mail" ja ,,Merc@merka" - aastal 1989 Kanadas väliseesti kirjastuselt. Ta pälvis rahvusmeeleolu tõusu aegadel endale nime ,,protestiööbik" ning oma lüürikas kasutab Ta ka suhteliselt otsesõnalist isamaalüürikat. Siiski on ka temal põhiliseks teemaks trotslik ,,prügikastiluule" ning rämetraagiline lembeluule. Viimane kogu ,,Vana libu hommik", mis ilmus aastal 1998, katsetab erisuunaliselt, nii folkloorse motiiviga ja murdeluule ning homoerootilise, modifitseeritud vormi vahel. (Pruul 2000) Pilt 4 Merle Jääger (http://www.ajaloomuuseum.ee/) [24.04.2011] Selle ajastu punkaritest on alles vähe. Enamik on suundunud teisele teele. On ministreid ja teisi asjamehi. Üks neist oli Rakvere linnapea , kes mängis kunagi ansamblis Süütu Vanaema. (Rinne 2008:75-79) 18 6. PUNKLAULUPIDU
lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb. Luuleloomingi periodiseerimine: 2 esimest kogu algusperiood, teises kogus hakkab muutuma, 3. kogu teine periood, 4. periood 70ndate vahetusel, 5. periood on kõik aastakümned, mis pärast seda tulevad. Esikkogu ,,Ankruhiivaja" (1962) sulaajastu luulekogu. Rummo esimene vasikas, kes ei taha minna aia taha
Ekspressionism, hüperbool e kunstiline liialdamine, millega nägemust võimendatakse, rütmiline vaheldusrikkus, sõnastus raskepärane. Ajaluule oli siiski ühetooniline ja pigem väljendusvahendite katsetamine. Vaid Alle suutis selles isikupäraseks jääda, tema luulekogu "Carmina barbata"(1921) sai kriitikute kõrge tunnustuse. 1920ndate algul nii traditsioonid kui modernistlikud katsetused. Loodus ja armastus aga ka linnaelu ja tehnika. Murdeluule. Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel "Kui elli ma viil Sännä koolimajan", "Poisikene". Hendrik Adamson, Mulgimaa laulik, "Mulgimaa". Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, ka ühiskondlikku satiiri "Mihe". Teisalt on modernism- futurism, kubism ja konstruktivism. Barbarus, eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Eeskujuks Prantsuse kubistid-konstruktivistid. "Multiplitseerit
Abstraktsus on sotsiaalsel pinnal, ta on tugevalt vasakpoolne autor. Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule Hendrik Adamson 1919 "Mulgimaa" Artur Adson rahvalikku alget peab ka rõhutama, aga kui Adamsonil on mingisugust rahvalikku mahla ja ähmast auru, siis Adsonil on rohkem literaarsust ja õpitut sentimentaalset stiili, mis seostub tihti ka lapsepõlve teemadega. See saab ka võrukeelse luule standardiks. Johannes Semper 1917 "Pierrot" Semper on pr kult vahendaja, psühhoanalüüsi vahendaja. Teatavat rolli märgib see ka värsiloomingus
Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe, Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. ,,Sinises toalettis loom"- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus üle ja nad lahkusid rühmitusest. Gailit kasutas ulmet ja katastroofe proosas. Siuru tähtsus: Viisid armastus-ja loodusluue uuele tasemele Luule peamine eesmärk oli eemalduda tegelikkusest. Esile tõusis murdeluule III RÜHMITUS TARAPITA (TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922) Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem liikmeskond. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne
Ent lahutus polnud toona kerge kui üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under. Nende eesmärgiks oli kuulsaks saada. 1917.a-l ,,Sonetid" kogu Underilt. See müüs hästi, eriti meeldis noortele. 1918.a-l ,,Eelõitseng" koondlooming varasemast. Ka ,,Sinine puri"- luulekogu. (Adson hakkas ka seal seltskonnas luuletama.) Leidis murdeluule (avameelsed). Visnapuule ja Gailitile ei meeldinud Underi erootilised luuletused. ,,Sinises tualetis daam" kriitika Underi suhtes, mille kirjutas Gailit. Ka Kitzberg kritiseeris. Adson ja Under lahkusid. Hiljem ka teised. Aga Under oli kuulus! Ühines Tarapitaga, millel ilmusid samuti albumid ja luulekogud. Koos Adsoniga nad reisisid. ,,Veri valla" ja ,,Pärisosa". Tarapita vastandus ju rahavõimule ehk tõusiklusele. Under tõlkis ka. 1923. a-l aga lahutus
annaabi.ee 
