eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli olemas ka pliselanike-eestlaste ja ltlaste-talupojakultuur. Kubermangudesse asutati gmnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva jaoks asutati ka kihelkonna kool. 19.sajandi esimesel poolel tekkis eesti- ja ltikeelne ilmalik kirjandus. Kord ndalas hakkas ilmuma esimene eestikeelne ning sealjuures ka Tartu-murdeline ajaleht "Tarto maa rahwa Nddali-Leht". Leidus baltisaksa haritlasi, kes tundsid huvi eestlaste ja ltlaste keele ning kultuuri vastu niivrd suurt huvi, et nad avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid vlja ajalehti ja asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
dalai-laama, Kolme Koka kook, Venemaa Energiapoliitika Instituut, saksa kirjandus, rahvusvaheline üliõpilaste päev, Isamaa ja Res Publica Liit, Hiina linnugripp, Makedoonia skulptuurinäitus Otepääl. 4.viga, lipsata, kindel, kiidavad, vigu, eitea, seda, teha, seda, tahate, see, raiunud, väita, saab, sõnum, oodatud, ühiskond, tuleb, sõbralik, inimene, pole, inimene, giid, eesotsas, loodusest, pidurdada, tehnikast. 5.Pärnu X visuaalse antropoloogia filmifestival, lõunaeesti murdeline piibel, suur reede, vanarooma kirjandus, Lev Tolstoi romaan ,,Sõda ja rahu", jõululaupäev, 2.maailmasõda, Teine maailmasõda, Kesk-Kaare tn, Eesti Televisiooni saade ,,Aktuaalne kaamera", Välis- Eesti, väliseesti kirjandus, Taani kuninga aed, Valge Roosi suurristi esimese klassi teise järgu orden, Läti Vabariigi sotsiaalminister, Eesti Üliõpilaste Selts, Maarjamaa Risti orden.
koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke. *paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku.
sõna (väljend või vorm), mis aitab nüüdiskeelses luua ajaloolist koloriiti. (kuumatõbi-palavik, läigitaja-arst). Vanamoelised sõnad raske defineerida, (trotuaar-kõnnitee, papiljott lokirull). Tänapäeva eesti keele sõnavara MURDESÕNAVARA. SLÄNGISÕNAVARA. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. (ööbik-üübik, öövik, ööpik, sisask, sisa, siska). Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...
õigeusku. Sellega lootsid nad maad saada, kuid kahjuks pidid nad pettuma. Sooviti uuesti usku vahetuda, kuid sellele oldi vastu. Vaimuelu- Üheks tähtsamaks Baltimaade ja ka Euroopa vaimuelu keskuseks kujunes Tartu ülikool. Haritlaskond hakkas kiiresti kasvama. Kubermangulinnadesse asutati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 19. saj esimesel poolel, 1806. aastal hakas Tartus esimene Tartu-murdeline nädalalaht ilmuma. Selle nimi oli "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Vabandan kui mõni kirjaviga on..
Võõrsõnad Bilateraalne - kahekülgne, jidiš - juudi keel, ambivalente - ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon - , renomee - , lapsuslingua - keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem - väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon - peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: • Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 • Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk, velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima,
Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g). Palatalisatsioon peenendus (palk/palk, kangas, kant). Veel märkusi: · Kaks kolmat = kaks kolmandast kümnest e 22 · Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast · Tehiskummi leiutas · Dialektism murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme:
sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud massimeedia, kes on väheharitud ning kellel on vähe sotsiaalseid kontakte (elanud terve elu oma pisikeses paigas ilma teiste külade inimestega suhtlemata); ajajooksul
käsitööl põhinevad suurettevõtted). · Rahvaarvu vähendas oluliselt nn. suur nälg (1695-1697), mille tulemusena suri nälga ~75 tuhat inimest ja rahvaarv langes ~300 tuhandele. · Valitsevaks usundiks muutus luterlus. · Tartu külje alla Piiskopimõisa rajati.Forseliuse seminar (1684-1688) talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks; see aitas oluliselt kaasa talurahvahariduse edendamisele ning lugemisoskuse levimisele eestlaste hulgas. · 1686 anti välja lõuna-eesti murdeline Uus Testament (Andreas ja Andrian Virginius). · Koostati eesti keele grammatikad. · 1630 ja 1631 rajati Tartusse ja Tallinasse gümnaasiumid. · 1632 avati Tartus Ülikool (Academia Gustaviana). · Valitsevaks ehitus- ja kunstistiiliks oli barokk. Peep Reimer 3 VENE AEG (1710 faktiliselt / 1721 juriidiliselt kuni 1917): · Põhjasõja (1700-1721) tulemusena kehtestus Vene võim kogu Eesti ala üle.
lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel. Klassikaline ajastu, kõige tuntum ja läbi uuritud periood, idealiseeritud. Murdeline periood nii politiilises plaanis kui ka kunstis. Ateena vallutamine, pärsalastest saadi lahti. Linnriigid olid, ei olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, ühte jalaga pidi. Õgussüsteem pärineb Antiik-Roomast. Hellenistlik ajastu jaguneb kolmeks: 1. I Filippose ajastu, Makedoonia kungkriigi vallutamine. 2
kuulutasid lahingu oma võiduks. 27. VIII 1916. a. astus Antandi poolel sõtta Rumeenia. Sakslastel õnnestus aga Rumeenia pealetung tagasi lüüa ning okupeerida suur osa riigist. Suurt kasu tõid Keskriikidele Rumeeniast pärit nafta ja toiduained. KOKKUVÕTE. 1915. a. oli sõja pearaskus Vene rindel, 1916. a. läänes. 1916.a. iseloomustasid grandioossed operatsioonid kitsal territooriumil, kuid kumbki pool ei suutnud saavutada oma strateegilisi eesmärke. Kui 1915. a. oli murdeline Vene vägedele, halvates tema võitlusvõime, siis 1916. a. kurnas välja Keskriikide jõud. AASTA 1917 SÕJAVASTASED MEELEOLUD JA REVOLUTSIOONILINE LIIKUMINE. Juba esimesed kuud kaevikute poris ja mustuses, mürsu-ja kuulirahe all, gaasipommide ja mürkainete surmavais pilveaurudes (esmakordselt kasutasid gaasi sakslased 1915. a. aprillis Ypres'i /ipr/ kanali juures), meeletud ohvrid jala- ja ratsaväe pealetungil
häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. Meetodid - D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega. murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, seetõttu on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond, seetõttu on tihti kombineeritud D ja VAmeetod. D eripära informantide valik, küsimustik, keelekaardid. Informantide valik otsiti puhast murret, mis oleks vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata. Informandid ehk mitteliikuvad vanemad meessoost maainimesed. Oluline oli ka vähene haridus,
Vaatluse all on tema luulekogud ja luuletused. Kasutatud on nii loomingut ennast, kui selle kohta kirjutatud retsensioone. 3 1. ELULUGU Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 aastal Tallinnas. Ta oli eestlasest isa ja lätlannast ema ainuke laps. Ema suri kui poeg oli 13-aastane. Laabani enda sõnul avaldasid talle olulist mõju kaks lapsepõlves kuuldud keelt - koduse suhtlemise saksa keel ja sõtse kõneldud pool- murdeline keel. (Malin, 11.01.09) Ta käis Westbergi eraalgkoolis ja aastatel 1934-40 Tallinna Reaalkoolis. Juba enne Reaalkooli lõpetamist hakkas Tallinna konservatooriumis klaverit õppima.(Malin,11.01.09) 1940 asus Tartu Ülikooli romaani kelli õppima, kuid õpingud kestsid vaid 1 aasta. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida 1941-43 Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda dzäss ja dodekafoonia. Õpingute
Kokkuvõttes: renessansi jooksul tekkis nii lingvistiline arusaamine keelelisest paljususest kui ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte
Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele. Esitab 9 käändsõnatüüpi, kuigi väidab ühe deklinatsiooni olemasolu. Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm.
teistes inimgeograafia alastes ajakirjades. Eesti andmed ja allikmaterjalid- Eestis saame otsida kultuurigeograafilisi andmeid eelkõige trükikirjandusest kui ka arhiividest. 18-19 saj- andemeid saadi kroonikatest ja üksikallikatest. Esimene põhjalik eesti ala kultuurigeo kirjeldus Hupeli poolt: eesti ja liivima topograafia. Mellini atlas, kus palju eesti kohtasid märgitud peale, see oli pm Hupeli jutt kaardipildis. 19. sajandil Eestimaa tundmaõppimise koha pealt murdeline. 19. Sajandil arvukalt erinevaid uurimistöid. Paljud seotud Tartu Ülikooliga. 1802-Taas avati Tartu Ülikool. Asutati ka erialaseid seltse, nt: 1) Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsiteet(1792) (Kuidas saaks põllumajandust paremini korraldada, tõuaretus) 2)Õpetatud Eesti selts (1838)(Tänaseni tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.)
oli mures selle pärast, et puudus ,,tavaline viis" keelt kasutada e trükkida paljudele loetavaid raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused; keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri
· D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata · Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed
1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd kombestikulisega seotud 14
1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6. Toimub murdeline ühtlustumine, lähenemine kirjakeelele 7. Tundmuste väljendamine otsesem kui regilaulus 8. Aktiivne reageerimine ümbritsevatele elunähtustele 9. Lühem eluiga, väiksem kunstiline lihvitus 10. Omas ajas täiesti kaasaegne ja lööv, erinevalt meie vaatepunktist tänapäeval 11. Muusikaline iseseisvumine 12. Seotus tollal uudse paaristantsuga, tung laulumängudesse 13. Pearõhk meelelahutusel või päevakajalisusel, pole enam niivõrd
•Märgib, et probleeme on kolm: –puudub ühine ortograafia (kuidas mingit sõna kirjutada); –esinevad murdeerinevused; –keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt (kuidas siis oleks õige trükkida?). 16. saj Eestis •Väga suur variatiivsus vähestes tekstides: puudus standardkeel. (Trükkisid sakslased, kes olid omandanud keele) •Kirjakeel alates 16. saj algusest: kohe kaks – tallinna ja tartu keel •Kahe kirjakeele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus (1558 algas Liivi sõda, 1561 läks Põhja-Eesti luterliku Rootsi ja Lõuna-Eesti katoliikliku Poola haldusesse). •16. sajandist säilinud 1 rmt fragmendid ja 13 käsikirjalist allikat. •1535 trükiti Wittenbergis Tallinna vaimulike Simon Wanradi ja Johann Koelli koostatud alamsaksa ja eesti paralleeltekstiga katekismus. •Lõpus on märkus, et eesti keel ei ole igal pool sama ja esimene „normeerimiskatse“ – soovitus kasutada Laiuse murrakut (Kesk-Eesti).
fikseerida asulate ametlikud nimed (Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 31. märtsist 1975), seni olid külanimedega tegelnud kohalikud külanõukogud. Nimede korrastamisega seoses ilmus ajakirjanduses selgitusi ja üksiknimede käsitlusi (vt nt Pall, Simm 1977). Senistest põhjalikem oli Valdek Palli artikkel "Eesti kohanimede normimine" (Pall 1976), mis käsitles normimise üldpõhimõtteid. Selle kohaselt tuleks ametliku kuju fikseerimisel tuleks arvesse võtta 1) nime kohalik murdeline kuju, 2) kirjakeele ühtsuse nõue, 3) nimetarvituse traditsioon, 4) nime struktuur, 5) etümoloogia. Artiklis vaadeldi murdeliste ja kirjakeelsete kohanimede vahekorda üksikute häälikuvahelduste näitel (h nimede alguses, ühe- ja kahekordsed konsonandid või vokaalid, ts või ds, järgsilbi o või u, esisilbi e või ä jm), kohanimede kokku- ja lahkukirjutamist ning kohakäänete tarvitust. Asulanimede reformi jõustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 25. veebruari 1977
vaid hoopis ajaloolase. Vilde püüab põhjuseid võimalikult objektiivselt, süstemaatilise teaduslikult läheneva analüüsiga kirjeldada. Vilde kirjutab esseistlikke lõike, ei jäta oma arvamust avaldamata. Ajaloosündmuste daatumite paikapanemine toonitavad faktoloogilist poolt – nende kaudu loob Vilde tegelikkuse efekti. Kui romantismi kese on kujutlusvõime, siis realismi kese on allikmaterjal. Vilde kasutab dialoogides rahvakeelt (natuke murdeline, kasutab kõnekäände, vanasõnu, laulusalme jpm), mille kaudu püüab Vilde toonaste keelevalikute kaudu tabada kaasaegset olustikku. Kui romantism rääkis eraelulistest lugudest ja armastusest, siis realismi jääb armastus ja eraelu samuti sisse. Vilde kasutab armastuslugu, sest romanss muuda teksti elavamaks ja lugejal on armastusloo kaasaelamise kaudu parem jõhkrat ajalugu vastu võtta. Milline on Vilde armastuslugu? (vrd romantiliste armastuslugudega) Lood on dramaatilised
Mõjuvad hauamärkidena. Valdavalt vabavärsiline sari, nii kaua kuni Traat mõjub vabavärsis tuleb see nõtkelt välja. Niipea kui rangemat vormi tegema, higilõhn lööb üles, saame aru, et maamees hakanud suure adraga hakanud sonetiadraga vagusid sisse sõitma. 2002 Uued Harala elulood, 2011 Vastsed Harala elulood. Sari oluline, sest loob omaette maailma. Harala maailm on üks maailm, aga see on veel suurem. Teine pool Tartu murdeline luule. Hakkab tartu keeles luuletama ka 60ndatel, siis harva. Nt Harala elulugdes aru saada, et Harala peaks LE-s olema, aga on ajuti, üksikute näidetega tartukeelne. On ka päris Tartu murdelist luulet. Kõige ilusam näide 2001 Kõllane õtak. 2013 Ugandi igatsus. Tundub, et Traati võib peaaegu viimaseks tartukeelseks luuletajaks pidada. Tartu murde kõnelejate areaal on kogu aeg väiksemaks jäänud. Kõneles esimestel eluaastatel tartu keelt. Teadlikult kirjutatud
mõistus aru jaksab saada. 1777 a tuli kodumaale, oli kuni 1780 Tartus kodukoolmeister. 1780 sai Kanepi kirikuõpetajaks, ühtlasi oli Võru linnakoguduse ajutine õpetaja. Naiseks võttis ta Kursi praosti tütre. 1798 sai Roth Võrumaa praostiks, 1803 Liivimaa piiskopikohtu e ülemkonsistooriumi assessoriks. 1805 a sai tema praostkond veel 8 kogudust juurde, nii et kõik Tartu murret kõnelevad kogudused kuulusid tema praostkonda (17). Näddali-Leht oli tartu-murdeline. Roth ostis endale täna naise kaasavarale Valgjärve mõisa, mille ta aga lühikest aega enne surma kaotas, hakates kellelegi järelemõtlemata käemeheks. 1814 sai Roth Tartu vene piibliseltsi abipresidendiks. Mitmed seltsid valisid ta oma auliikmeks. "Joh. Ph. Von Roth oli lühikene, tugeva kehaga ja tulise loomuga mees, kõik tema liigutused ja ta terve tegumood olivad täis elavust. Hommiku vara kell 4 üles tõusta ja päev otsa tööd teha, oli temale harjunud asi
annaabi.ee 
