Kõrsumine Kõrsumisfaasi alguseks on aeg, mil lehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele. peavõrse ja kõrvalvõrse tugevasti püsti ajanud, alustavad sirgu ajamist. Pea asub võrsumissõlmest vähemalt 1 cm kaugusel Esimesena alustab kasvu alumine kõrresõlm, mis kasvab intensiivselt 5...7 päeva ja lõpetab kasvu 10...15 päeva pärast. Seejärel ta puitub ja muutub tugevaks. Esimene sõlm mullapinnal märgatav, vähemalt 1cm kaugusel võrsumissõlmest Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne.
vedelikku paikneb tahke keha pinnal kerakujuliselt. Nähtus esineb juhul, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide ja tahke aine aineosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. 21. Mis on kapillaar? Mida nimetatakse vedeliku meniskiks? V: peenike toru, vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju. Vedeliku meniski on vedeliku pind. 22. . Miks on taimede kasvamise seisukohalt kasulik mullapinnast kobestada/äestada? V: Maapinnas lahustunud toitainete rikas vesi on neid märgav – nii jõuavadki tänu kapillaarsusele toitained taimede juurtest, kus need imenduvad kuni ladvani välja.
alla kohvipruuni sisseuhtehorisondi. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida. Selline protsess toimub siis, kui põhjavesi on maapinna lähedal. Oksasmetsavööndile ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdule (O) järgnevad kohe leet(E)- ja sisseuhtehorisont (B). Horisontide järgnevus alates mullapinnast: O-A-E-B-C-D 3. Lehtmetsade mullad Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad. Erinevalt okasmetsadest ei toimu lehtmetsa muldades tüseda kõdukihi teket, sest soojem ja niiskem kliima soodustab lagunemist. Kuigi lehevaris langeb maapinnale igal sügisel, ei teki seda koguseliselt okkavarisest sugugi oluliselt rohkem, sest lehtpuud vajavad enam valgust ja kasvavad hõredamalt kui okaspuud. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohke kui okkavaris.
peamised koostiselemendid.Päikese massist on umbes 71% H ja 26.5 He. Teiste elementide sisaldus on tunduvalt väiksem O- 1%, C- 0.5%, Fe- 0.2%, Si Mg N- igaühte 0.1%. 27. Mille elusaine mass on maastikel suurim? Kõigi bioloogilises ringes osalevate elementide hulgas on suurim roll õhumigrandid, eriti C, H ja O, sest need moodustavad elusaine massi põhiosa geokeemiliste protsesside põhilise energiaallika Enamus metsades kehtib: Elusaine põhimass paikneb mullapinnast kõrgemal, maa-alune osa moodustab umbes 20% kogumassist. Okkad on 5% orgaanilisest ainest, igal aastal langeb sellest 8 10%.Suurima orgaanilise aine massi annavad surnud puud (Kokku 5 t/ha ).
Ta kasvab alati koos puudega, eriti just okaspuudega. Seen elab maa sees, mullas, mis on täis imepeeni seeneniidikesi. Need võtavad mullast vett ja selles lahustunud toitaineid ning annavad edasi peentele puujuurtele. Puu omakorda varustab neid niidikesi seenele vajalike ainetega. Ilma seenteta ei suuda ükski puu meil suureks kasvada, ilma puudeta ei suuda ellu jääda kärbseseen ega paljud teisedki. Heas toitumuses seeneniidistik saadab suvel mullapinnast välja need jalaga kübarad, mida me tavatseme seenteks nimetada. Tegelikult on suurem osa seenest maa sees varjul. Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid peaaegu ohutu, kui mitte suhu pista. Iga väikelapski teab ju, et teda süüa ei tohi, ja oma välimusega jääb ta hästi meelde. Hoopis kahjutu on see seen paljudele putukatele, kelle vastsed põhjustavad seene ussitamist. Täissöönud vastsed poevad seenest mulla kõdukihti, viies endaga kaasa seene pisitillukesi eoseid
Mulla suhtes on mustikataim nõudlik ja sellest oleneb suurel määral mustikakasvatuse õnnestumine. Mustikakasvatuseks sobivad kerge lõimisega happelised mullad. Saab kasutada ka raskema lõimisega muldi, mille pH KCl on 5,6 ja enam, kuid siis on vajalik kasutada mulla pH ja õhureziimi parandamiseks turvast. Mustikataimed vajavad niiskeid muldi - tugevad produktiivvõrsed saavad areneda küllaldase niiskusega mullas. On aga vajalik, et põhjavee tase jääks vähemalt 30 cm mullapinnast allapoole (Aedmustikas koduleht. http://aedmustikas.weebly.com/index.html (22.05.2013). 9 Istutamine Koduaeda istutamiseks on vaja arvestada 1 taim 1 m²-le. Potis kasvatatud taimi võib aeda istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata umbes veepangi suurune auk, täita see väetisevaba freesturbaga ja istutada taim
Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv. idujuur, seejärel idupung) 2) Tärkamine (esimese rohelise lehe ilmumine) 3) Võrsumine (saavad alguse uued lisajuured ja külgvõrsed, mis tek. mullapinnast 1-3 cm sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik) 6) Õitsemine 7) Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus) Lina: 1) Tärkamine ehk tõusmete ilmumine
nimelt suureõielised elulõngasordid, mis kasvatavad õisi esimese aasta võrsetel. Lõikamine seisneb eelkõige taime liiga tihedaks või rääbakaks muutunud vanemate okste ja väätida harvendamises. Osasid ronitaimede liike võib okste uuendamine eesmärgil ka noorendada. Ronitaimi on mitut erinevat liiki, mida tuleb kohelda veidi erineval viisil, sõltuvalt nende kasvuviisist ja õitsemisest. Kui istutavad taimed on halvasti harunenud, on arukas need mullapinnast 30 40 cm kõrguseni tagasi lõigata. Seda tehakse võrsete kasvu soodustamiseks. Üldisi näpunäiteid · Lõikamisvajadus vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus. · Enne lõikama asumist tuleb endale selgeks teha, mida sellega tahetakse saavutada. · Taimi tuleks lõigata sagedamini ja korraga vähe, mitte aga harva ja palju korraga. Viimasel juhul kipub tekkima liigselt vesivõsusid, suurte haavade paranemine võtab
citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Fusarium spp.(inglise keeles "common root rot=dryland root rot) kahjustab nii kõrrelisi teravilju kui heintaimi, mistõttu just selline nimetus on ka botaanikute poolt tunnustatud. Fusarium liikide kaasnemisel haigustekitajate kompleksis nakatatud juurekael, alumine leht ja juuretipud võivad omandada roosa kuni purpurpunase tooni. Kahjustatud kudede pruunistumine ja hapraks muutumine võib esineda ka mullapinnast 3-10 cm kõrgemal. Enamasti on võimatu välistunnuste järgi eristada, millised organismid (Cochliobulus sativus või Fusarium spp.) on juuremädaniku tekitajad konkreetsel juhul. Selgust võib tuua vaid haigustekitajate väljakasvatamine niiske kambri meetodil ja mikroskoopiline määramine. Haiguse tagasihoidlikul arengul loetletud tunnused on väljendunud nõrgalt. Hilisemas arengujärgus esineb tõusmete järgus nakatunud taimedel produktiivvõrsete hävimist, mida aga sageli ei märgata
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi)
kärbsepeletajana. Ta kasvab alati koos puudega, eriti just okaspuudega. Seen elab maa sees, mullas, mis on täis imepeeni seeneniidikesi. Need võtavad mullast vett ja selles lahustunud toitaineid ning annavad edasi peentele puujuurtele. Puu omakorda varustab neid niidikesi seenele vajalike ainetega. Ilma seenteta ei suuda ükski puu meil suureks kasvada, ilma puudeta ei suuda ellu jääda kärbseseen ega paljud teisedki. Heas toitumuses seeneniidistik saadab suvel mullapinnast välja need jalaga 7 kübarad, mida me tavatseme seenteks nimetada. Tegelikult on suurem osa seenest maa sees varjul. Punane kärbseseen on küll mürgine, kuid peaaegu ohutu, kui mitte suhu pista. Iga väikelapski teab ju, et teda süüa ei tohi, ja oma välimusega jääb ta hästi meelde. Hoopis kahjutu on see seen paljudele putukatele, kelle vastsed põhjustavad seene ussitamist. Täissöönud vastsed poevad seenest
2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5
Seepärast ei ole liiga rikkalik võrsumine hea (raskendab saagi koristust). Võrsumiseks sobiv temperatuur on 10...15°C. kõrgemal temperatuuril kasvavad taimed kiiresti ja võrseid moodustub vähe. Võrseid, mis moodustuvad õigel ajal ja mis annavad valminud teri, nimetatakse produktiivvõrseteks. Hilisemaid võrseid, mis teri ei anna, nimetatakse mitteproduktiivvõrseteks. 4. Kõrsumisfaas selle alguseks on aeg, millehetupes kasvav õisikualge on jõudnud mullapinnast 5 cm kõrgusele. Kõrsumisel kasvab taim allpool asuvatest kõrresõlmedest, mkis tõstavad õisikut lehetupes ülespoole. Esimesena alustab kasvu alumine kõrresõlm, mis kasvab intensiivselt 5...7 päeva ja lõpetab kasvu 10...15 päeva pärast. Seejärel ta puitub ja muutub tugevaks. Enne alumise sõlmevahe kasvu lõppu alustab kasvu järgmine sõlmevahe jne. Samal ajal toimub õisikualge kasv ja areng lehetupes. Selles faasis on taimed tundlikud vee-ja toitainete puudusele
on). Mükoriisast abi vaid seetõttu, et see võimaldab imavat pinda lihtsalt suurendada. Seevasti klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast. Millised faktorid mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist? Lehe temperatuur sõltub päevaajast, kuust aastas, pilvkattest, tuule kiirusest, asukohast vüras, kõrgusest mullapinnast, võra omadustest, lehe omadustest nt kuju, suurus, pinnaomadused. Lehe temperatuur saab olema väiksem kui õhutemperatuur, kui õhulõhed on lahtised, õhk on kuiv, kiirgus on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt varieerub. Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada?
88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub
89)Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis? 90)Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest
(elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 1) bioproduktsioon-toidu, sööda ja muu biomassi tootmine 2) keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energiavarud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine,
lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted,
89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)? 19 Vertikaalne struktuur e. rindelisus on määratud taimede eri kõrgustega koosluses. Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest
peab pung jääma 15-20cm saamiseks kuhja peendar mullapinnast alla poole igal aastal ülesse Rohelise puhul 10cm Kasta korralikult
2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedosfäär tekib ja areneb aktiivses koosmõjus lito-, hüdro-, atmo- ja biosfääriga. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. 1. Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) 2
vastu. Kasvatamine Seemned külvatakse sügisel u. 1 cm sügavusele avamaale või kasvatatakse taimed kevadel toas ette. Alalisele kasvukohale istutatakse järgmisel kevadel, arvestades kasvuruumiks 60 80 cm taimele. Kui tahetakse saada suuremat lehtede massi, siis tuleb õisikud ära lõigata. Paljundamine seemnetega, juurestiku jagamise teel. Saagi kogumine Õrnu lehti võib kogu suve läbi korjata ning kasutada värskelt või kuivatatult. Kui taim maha lõigata umbes 10 cm kõrguselt mullapinnast, võrsub ta kiiresti uuesti. Ka juuri kasutatakse toiduvürtsina. Juured kaevatakse üles teise või kolmanda aasta sügisel, pestakse ja kuivatatakse veidi. Poolkuivanud juured tükeldatakse ja seejärel kuivatatakse lõplikult. Kasutamine maitsetaimena tarvitatakse köögivilja-, liha- ja kalatoitude juures. Kuulub mitmete maitsesegude hulka. Kasutatakse ka konservi- ja alkoholitööstuses. Taime maitse on alguses magusavõitu, hiljem teravalt vürtsikas, mõrkjas.
kõrvale seemned külvata varakevadel ja neist kasvavad toitude kaunistamiseks- väikesed tippsibulad, neid säilitatakse valmistamiseks, toatemperatuuril ja panna järgmisel kevadel maitsetaimena, varakult maha. Sibulad koristada suve lõpul, kui ravimtaimena, sobivad lehed hakkavad närtsima kõrgpeenardesse sarnased hariliku sibulaga.soovitatav on varsi lõigata mitte madalamalt kui 2 cm mullapinnast, aga korduvalt, sest vananedes muutuvad lehed maitsetaimena, tuimaks, samal põhjusel eemaldatakse pidevalt ravimtaimena, ilutaimena õisikuid. Murulauku võib istutada sügisel potti ja kiviktaimlas, ääristu- või kasvatada talvel aknalaual raamtaimena toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena,
Esimesel talvel pärast istutamist on soovitav taim talveks katta, hiljem ei ole seda enam vaja. Perele piisab ühest-kahest taimest. Paljundamine - Paljundab ennast suurte tugevate seemnetega, algsest kasvukohast kaugele ja looduslikesse kooslustesse ei levi. Kunstlikult saab paljundada juurte jagamise teel. Saagi kogumine õrnu lehti võib kogu suve läbi korjata ning kasutada värskelt või kuivatatult. Kui taim maha lõigata umbes 10cm kõrgusel mullapinnast, võrsub ta kiiresti uuesti. Ka juuri kasutatakse toiduvürtsina. Kasutamine maitsetaimena - Paljudele on leeskputke maitse tuttavamgi kui nimi. Leeskputk on nimelt üks põhilisi maitseaineid puljongikuubikutes. Kuivatatud juuri kasutatakse maitseainena toiduainetetööstuses. Värskeid lehti võib tarvitada ka salatites. Nii kuivatatud kui värsked lehed sobivad suppide, pajaroogade, riisi, makaronide ja paljude muude roogade maitsestamiseks. Kaunista ka võileibu leeskputkega
· lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.
2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga
toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate- Eestis moodustavad ürg- ja aguaegkonna (570...3500 milj. aastat tagasi) kivimid sügaval lasuva kristalse aluskorra. Aluskord koosneb peamiselt graniitidest. Aluspõhja moodustavad peamiselt kambriumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimid. Aluspõhja katavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted, moodustades maakoore kõige pindmise osa pinnakatte. 5
tatar - - - - - - - = mitte äestada, x = ettevaatlikult, xx =normaalne, xxx =agressiivne (intensiivne) Äestamine mõju umbrohtudele on selektiivne (Tabel 2). Roomav madar Hiljem tärkavate ja ronivate umbrohtude (nagu madar) kammiv harimine kisub neid välja. Umbes 50 cm kõrguse teravilja puhul tuleb põld veelkord läbi sõita. Äke olgu seatud mullapinnast 510 cm kõrgusele. Madar lõhutakse tükkideks, haakub piide külge ja jääb põlluäärde kuivama. Hilisem äestamine viib võsude murdumisega kasvu häirivale mõjutamisele kuni hävitamiseni. Karvane hiirehernes Suviviljades aitab tõrjuda varasem külviaeg. Äestamine toimugu teraviljade loomiseaegselt kuni õitsemiseni, vaheltharimine kõrsumuse alguses. Suviteraviljade osakaalu tõstmine külvikorras vähendab karvase hiireherne arvukust. Veel mõnede umbrohtude tõrjumisest:
Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseis ja katvus e. horisontaalstruktuur b) rindelisus. c) kasvukoht; Kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid. Rinne on taimekoosluse vertikaalstruktuuri osa ja moodustub taimedest, millede lehestik on enam- vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus päikesevalguse osas, mis põhjustab erinevused taimede kõrguses ning määrab nende kasvu iseloomu. Taimede rindeline kasvamine võimaldab ka kasvupinna palju ratsionaalsemat kasutust. Kui kõigil taimedel oleks ühesugune kõrgus ja nende juured tungiksid samale sügavusele, siis mahuks pinnaühikule palju vähem taimi.
annaabi.ee 
