Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides. 4
Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3. Too näiteid kuidas Maa sfäärid on omavahel seotud, selgita seoseid (põhjused, tagajärjed). Litosfäär: ainevahetus teiste sfääridega, litosfääri pinnal kujuneb muld ja areneb taimestik. Pedosfäär: täielikult biosfääri osa, mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist.
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. 3. Sfäärid moodustavad koos tervikliku süsteemi kus toimub aine- ja energiavahetus. Sfäärid muutuvad ajas ja ruumis st, et on dünaamilised. Sfäärid on omavahel seotud selle poolest, et koos on nad loonud maa. Sfääridel on ühtne kese planeedi keskpunktis. Pedosfäär on kogu maismaalise elu aluseks, olles vahendajaks atmosfääri ja maakoore aineringete vahel. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus
Jämedaimaks kuuseks Eestis loetakse Tsuura kuuske Otepää lähistel. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 a., maksimaalselt aga kuni 500 a. Tema nõudlused kasvutingimuste osas on männiga võrreldes üsna vastandlikud. Mullaviljakuse suhtes on ta nõudlik, kuid valgust vajab vähe. Erinevalt männist puudub kuusel jäme allapoole tungiv peajuur. Kuusk ei suuda kasvada seal, kus vesi on sügaval maa sees. Tema juurestik sirutub ühtlaselt laiali pealmistes mullakihtides. Kuusk on varjutaluv puu ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub välja teisi puuliike nagu mändi, kaske ja teisi puid. Kuusest veel varjutaluvam puuliik Eestis on jugapuu. Talvede suhtes on kuusk vägagi külmakindel. Tema võra on tihe, okkad okstel ja oksad tüvel paiknevad lähestikku. Isegi vanadel puudel katavad oksad tüve kogu ulatuses. Nii nagu männil, on ka kuusel mõnede seeneliikidega sümbioosisuhe. Üks selline seeneliik,
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele.
pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise
pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise
vahekord. Mullaerimeid eristatakse alla 0,01-mm läbimõõduga osakeste (füüsikalise savi) sisaldumise põhjal mullamassis. Kultuurtaimede jaoks on parimad kerged ja keskmised liivsavid. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape)
Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline onmurenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub
metsa all, sest metsa ja lageda ala vahel toimub õhuvahetus. Mets avaldab tugevat mõju ka mulla temperatuurile. Talvel on metsamuld soojem ja külmub tunduvalt hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti soojust ja takistavad mulla jahtumist, 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab varem külmunud muld paksu lume all alumistes mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Nii võib juhtuda siis, kui muld metsata alal on kaetud lumega, metsa all aga lumikate puudub, sest lumi on jäänud võradesse. 14 6.3 Mets ja vesi Vee tähtsus Taimed saavad vett ka lehtede kaudu, kuid põhilise osa hangivad nad juurte kaudu mullast
toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi
toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõni cm kuni 10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise
Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3.HÜDROSFÄÄR-hõlmab keemiliselt sidumata vee,mis võib olla tahkes,vedelas,või gaasilises olekus.See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad teised aineringed.Ilma veeta poleks elustikku, sfääripaksus on ebaühtlane. 4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu
muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi
tingimustest. Kui igal aastal variseb maapinnale 3 t/ha varist ja kõdu kogus on 30 t/ha, siis näitab see, et kõduna on talletunud 10 aasta varis. Puistus, kus kõdu lagunemiseks on tingimused halvad, on kõdu hulk suurem. Et lehed ja okkad kõdunevad kiiremini kui muu varis (oksad, käbid, kooretükid), siis kõdus nende osakaal väheneb. Eriti aeglaselt kõdunevad käbid ja kooretükid, mistõttu nende osakaal suureneb, eeskätt alumistes mullakihtides. Kõdu tihedus oleneb kõige enam okaste ja lehtede kujust ning suurusest. Pikad ja keerdunud männiokkad annavad kobeda kõdu, kuuse- ja nuluokkad ladestuvad tihedalt. Lehtede ja okaste erinevast suurusest ja kujust tingituna on segapuistute kõdu väikese tihedusega. Tihedalt ladestuvad ka haava- ja vahtralehed puhtpuistus. Mida kobedam on kõdu, seda paremini laseb ta vett läbi ja kaitseb mulda vee üleliigse aurumise eest selles. Kobe kõdu sisaldab rohkem
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Biosfäär- Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise aine tootmise võime. 31. Näiteks- inimene muudab oma tegevusega atmosfääri koostist: fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri. Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni.
enesepuhastusvõimega. Väga tavaline on horisontaalse tihenenud tsooni moodustumine või tihenenud kihi moodustumine 20 30 cm sügavusel, kui igal aastal künda sama sügavalt. Hõlmadraga märga mulda kündes põhjustab hõlmadra tald horisontaalseid taimejuurtele läbitungimatuid kihte. Tähtsaim tihenemise probleem on siiski seotud traktori tagumise ratta liikumisega avatud vaos, mis põhjustab tihenenud kihi tekke veelgi sügavamates mullakihtides (näiteks 30 cm ja rohkem). Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil. Künnivaos sõitmine eeldab kitsamaid rehve. Künnikihi alla võib tekkida tihenenud kiht, mis häirib juurte arengut, vee- ja õhureziimi. Tihenemise allpool künnikihti on üldiselt suurem probleem kuna... - see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise sulamise, märgumise kuivamise tsüklid)
Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Biosfäär- Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise aine tootmise võime. 31. TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE JA MAA SFÄÄRIDE VASTASTIKUSE MÕJU KOHTA; Näiteks- inimene muudab oma tegevusega atmosfääri koostist: fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel paiskub õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri.
kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar. Head huumusega varustatust näitavad: harilik piimalill, vesihein, raudnõges, võõrkakar. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu ülemises mullakihis: roomav tulikas, hanijalg, kahar kirburohi, soo-nõianõges, põldmünt. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu sügavamates mullakihtides: põldosi ja paiseleht. Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Umbrohu ja kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutustele on sageli väga mitmesugune. Konkurentsisuhted konkreetsete umbrohuliikide ja erinevate kultuurliikide vahel on sageli küllaltki erinevad. Põllumees võib oma harimisvõtetega kultuuride viljelemisel põllukoosluse keskkonnatingimusi samuti väga erinevalt mõjutada.
Lumi sulab metsas alati 2 - 3,5 m/s kerge tuul soojust ja takistavad mulla jahtumist, tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on 10 - 12 m/s tugev tuul 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab metsas jahedam kui lagedal, puude võrad 18 - 21 m/s torm varem külmunud muld paksu lume all alumistes takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, 30 m/s maru mullakihtides oleva soojuse mõjul üles. maapinnale). Seega vähendavad metsad piirkonnas üle 32,7 m/s orkaan Vahel võib täheldada ka vastupidist nähtust: erosiooni ja üleujutusi. Tuule kiirusel 15-20 m/s murrab tuul puuoksi. Kui metsamuld on enam külmunud kui metsata alal. Mets mõjutab pindmist äravoolu. Mets tuule kiirus on üle 20 m/s, võivad üksikud puud
umbes 60 kg/ha lämmastikuga. Mujal maailmas on leitud, et seotud lämmastiku kogus võib olla 12-300 kg/ha. Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, muld muutub happelisemaks ja leetub tugevasti. See protsess halvendab ka kuuse enda kasvu. Kuuse juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht mulda mõjutavat tegurit ja kuuse halba mõju mullale ei ole õige absolutiseerida. Kui lähedal asuvad lubjarikkad kivimid või on tegemist liikuva alusterohke põhjaveega, ei leetu muld ka kuuse mõjul. Kui mullavesi on hapnikurikas ja sisaldab rohkesti lupja ning kus aluskivim on vähe murenenud ja
Kõige vanematest aedadest on muidugi säilinud väga vähe kirjeldusi ja veel vähem pilte. Samuti on neid raske tõlgendada, kuna maailm on nendest aegadest nii palju muutunud. Ka taimed, mida me tänapäeval aedades kasutame, pole ammu enam need, mis paarisaja aasta eest, rääkimata aastatuhandetest. Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusena on küll leitud jälgi müüridest ja tiikidest, kui mis puutub aia elavasse materjali, siis on sellest heal juhul säilinud vaid kübeke õietolmu mullakihtides. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 5 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1. AEGADE ALGUS ja VARANE MAASTIKUKUJUNDUS
annaabi.ee 
