Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist)
Samas kui jääda väga ametlikuks ei pruugi värbatav ennast üldse avada. Tööintervjuu peaks olema kindlasti enne läbi mõeldud ja sellel peaks olema mingi eesmärk, kuhu tahetakse jõuda. Inimese iseloomujooned on tähtsad teatud ametikohtadel. Näiteks peaks olema raamatupidaja täpne ja korrektne. Värbamisel tuleks alati kinnipidada tähtaegadest ja kokkuleppetest. Hilinemine tekitab inimeses tunde, et teda ei oodata ja vajata. Kõik potensiaalsed kandidaadid räägivad oma muljest ettevõttest sõpradele ja tuttavatele. See oma korda võib mõjuda ettevõtte mainele positiivselt või siis negatiivselt. Omal kohal on ka organisatsioonikultuur. Näiteks kui kandidaat tuleb tööintervjuule ning esimesed töölised, kes temaga kokku puutuvad ei täida elementaarseid viisakusreegleid, võib potensiaalsele uuele töölisele jääda halb mulje ettevõttest. Võimalus on ka ettevõtte sisene värbamine, siis tuleks kindlasti kõiki kandidaate kohelda võrdselt
Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind"
Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid
ehk meeldivuse normi. 3.2 Konkreetsete tehnikate näited: · enamuse arvamuse loomise tehnika · määramatuse loomise tehnika · "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi Ärevuse vähendamise printsiipi 3.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis vähendab mulje tõsidust oskus näha alternatiivseid argumente · Kriitiline lojaalsus · Enesekindlusel põhinev mittekonformsus IV Meeldivuse (Liking) reegel 4.1 Toetub: · füüsilise veetlusele · inerpersonaalsele veetlusele · emotsionaalsele sõltuvusele · positiivsele minapildile Näiteks. Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks 4
Sellega rõhutab Hume, et ta ei vaidle vastu sellele, et me selliseid järeldusi teeme. Hume tahtis mõista järelduse alust ja loogikat ning argumentatsiooniprotsessi, millel see põhineb. Hume tutvustas induktsiooniprobleemi osana põhjuse ja tagajärje mõistest. Hume töötas piltidega, mis olid sellel ajal laialdaselt levinud ja mille kohta olid inimestel juba varasemad arvamused. Hume arvas, et kõiki meie ideed ja arvamused tulenevad varasemate kogemuste muljest. See mulje on meisse jäänud sarnaste olukordadega minevikust. Seega minevikus olnud sündmused muudavad meie arvamust ja otsuseid ka käesoleval hetkel. Keerukamad ideed luuakse lihtsamate ideede kombinatsioonina. Hume leidis, et meie ideede vahel on mitmeid seoseid, sealhulgas ja põhjuslikuse seos. (Henderson, 2018) Hume arvaste on põhjuslikuse suhe on ainus seos mille tõttu me lähme kaugemale oma "mälu ja meele tõenditest“
küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen tundnud ise tühisuse tunnet mägede vahel sõites, kindlasti tunnevad seda inimesed orkaanide, maavärinate ja tormide ajal. Kindlasti tundsid seda ka ,,ürgsed" inimesed ja tekkis kujutelm kellestki võimsamast ja vägevamast.
selle kõrval istuma!" Need, kellel on vähem eelistusi välja kujunenud, on paremas olukorras, sest nende puhul on ka sunnitud valikute oht väiksem, näiteks: "Mul pole vahet, kelle kõrval sünnipäeval istuda." Kriitik ütleks ilmselt, et selline vabaduse ja determinismi ühitamine on ebajärjekindluse tulemus. Vaba valiku mulje võib ju küll jääda, kuid tegelikult on see vaid n-ö jaanalinnu poliitika: piisab muljest ning pole oluline, kuidas lood tegelikult on. Me pole ennast ise selliseks kujundanud, nagu oleme; keegi pole saanud alustada elu oma sünniaja, geenide, ühiskonna jms teadliku valimisega, seega oleme kujundlikult öeldes enesest teadlikud masinad. Meie valikud polegi tegelikult meie valikud. Kas vabadus on siis valge tagumikuga hirv, keda haruharva kohtab või on seegi miraaz? Tundub, justkui oleks deterministidel tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski
veenda. Filmi- ja televisioonitööd tehes on nähtud muutuvaid aegu ja maitseid; kiirtoit, kiired autod ja kiired tehingud on tänapäeval juba tavalised. Aeg ei peatu; et sammu pidada, peate kiiremini liikuma. Kiiremini liikumiseks peate te tegutsema teadlikult. Kas vahel mõtelete, mida inimesed tesit mõtlevad ning mida teie neist mõtlete? Teie tehingud, tööd, raha ja edu sõltuvad esimesest muljest. Kas pole tõsi, et ka ainult paar sõna võivad muuta teie ja teie vestluspartneri mõtteis väljakujunenud ettekujutlust ning te käitute vastavalt? Tihti ongi meil aega vaid paariks sõnaks, olgu need siis ka õiged. See, milleks aastaid tagasi oli tund aega, tähendab tänapäeval 30 sekundit. Ellujäämiseks ning edukaks suhtlemiseks peaksite te olema võimeline mõtet edasi andma ladusalt ning lühidalt 30 sekundi või vähema aja jooksul. 1
Näiteks kirjutas Juta Sõueauk, veterani õde, et veteranide jaoks suurim väljakutse on see, kui peab oma lähedastest pikka aega eemal viibima. Missioonid mõjutavad nii kodus ootajat kui eemalviibijat. (Lisaallikas nr 5) See alternatiivne sõnum näitas Eesti rahvale ka seda, mida tunnevad veteranide lähedased. Kuna tegemist oli üsna lihtsa teemaga, siis polnud artiklites kasutatud sõnadel eriti suuri tähendusvarjundeid. Küll aga peegeldus artiklite üldisest muljest palju patriotismi. Rõhutati pidevalt seda, kui olulised veteranid meie riigile ja rahvale on, õhutades Eestimeelsust (Allikas 1). Veterane nimetati ka kangelasteks ning artiklites hoiti neid au sees. (Allikas 7) Küllap sellest sündis ka kampaania nimi "Anname au!" Suurim kõneisik oli kampaania eestvedaja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu juhatuse esimees Gustav Kutsar. Tema põhisõnum oli, et kampaania ei ole mõeldud ainult vigastatuile,
· Korrektne ja meeldiv välimus pakutava teenuse reklaam · hea kuulamine · arusaadav diktsioon, meeldiv hääletoon · verbaalne võimekus · arukus, terve mõistus · hea mälu · soov olla hea teenindaja SUHTELMISTEHNIKAD Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine · Sõnumist moodustab Verbaalne osa 7% Hääletoon 38% Visuaalne osa 55% · Suhtlemises teistega omab mõju/efeki: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30% Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Suhtlemise kägisu saadakse üle 50% ingos miimikast (näo ilmest) ja zestidest. Oluline ei ole ainult mida me räägime, vaid ka see kuidas. Topeltsõnum -V ja MV ei kattu · Võivad olla tahtlikud või tahtmatud · lapsed aastates 6-12 usuvad suhtlemisel eelkõge sõnu · Täiskasvanud usuvad eelkõigekeha keelt ehk mitteverbaalset väljendust Verbaalne väljendus
Kui suhted muutuvad lähemaks, muutub ka kõnelemine selle inimesega. Kui suhtes on probleemis, siis rääkimis sagedus harveneb. Viitab sellele, et suhe on kadumas. Mõnusaid vestlusi pole, igav teema, intiimsuse puudumine. Teatud teemasi välditakse. Probleemidest rääkimine on raske, kuna ei osata rääkida. Suhe peab mõlemale poolele midagi andma. Eelarvamus on halb kuna inimesed arvavad teistest teistmoodi/pole adekvaatsed. Kõrge laup intellikentsusega Välimus sisemusega Inimese muljest sõltub käitumise tõlgendamine. Kui mõlemad pooled on närvilised, ärevad, tuleks konflikti lahendamine eemale lükata. Mitteverbaalne tasand. · Ambivalentsus Müüt iga liigutus tähendab midagi. · Kehakeel · Helilised signaalis · Ruumi kasutamine Inimese näo järgi ärge tehke kõiki järeldusi. Käitumisviis mõju suhtele · Alistuv · Agressiivne · Kehtestav
ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Hitlerit vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. 2.3 Kunstniku elu Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte ja ka akvarelle[8]. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule Alfred Rollerile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel
Sotsiaalse tõenduse (Social proof) reegel: Toetub: matkimisele/ informatsioonilisele konformsusele/ sotsiaalse õppimise protsessile Sarnaselt reageerimine loob partnerites meeldivuse normi. Konkreetsete tehnikate näited: enamuse arvamuse loomise tehnika/ määramatuse loomise tehnika / "tavalise inimese arvamuse" tehnika Kasutatakse: Mudeli käitumise omandamise printsiipi/ Ärevuse vähendamise printsiipi Kaitse mõjustamise vastu :Eesmärk on vähendada matkimist ja sõltuvust muljest Chaldini kirjutas: "Peamine põhimõte Sotsiaalse tõenduse reeglis on üks kõige tõhusamaid viise teha kindlaks isik, mida uskuda teda või kuidas reageerida konkreetsele olukorrale - on vaadata, mida teised usuvad või kuidas reageerivad teisted inimesed." Meeldivuse reegel Toetub: füüsilise veetlusele / inerpersonaalsele veetlusele/ emotsionaalsele sõltuvusele/ positiivsele minapildile Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks
Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta. Pärast seda ei teinud ta enam katset omandada elukutset
Sihitu noorpõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest ohjeldamatut boheemlaseelu. 21. detsembril 1907 suri Adolfi ema Klara rinnavähki. Kaheksateistaastane Adolf oli orvuks jäänud ning lahkus varsti kodust, et minna Viini, kus tal olid ebamäärased lootused kunstnikuks saada. Tal oli õigus saada orvupensioni ning lisa teenis ta illustreerijana. Tal oli teatav kunstianne ning ta tegi sageli majadest pilte. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensionist algul suhteliselt hästi ära. Tema sissetulek, millele lisandus enda maalitud piltidest ja postkaartidest saadud tulu, ületas algaja õpetaja palga. 1907 ja 1908 proovis ta sisse saada Viini Kunstiakadeemiasse, kuid mõlemal korral öeldi talle ära võimete puudumise tõttu ära. See oli tõsine hoop tema eneseuhkuse pihta.
ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni, vastu ei võetud. Kuna Hitleri unistus kuntsnikuks saada nurjus, siis pidi ta end esialgu ülal pidama postkaarte maalides ja juhutöid tehes. Hitleri ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Pärast ema surma oli Hitleril õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte ja 1908. aastal ka akvarelle. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule Alfred Rollerile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei
Mis alusel me liidame paratamatuse sidemetega üksteise külge kõik eelnevad, juba toimunud päikesetõusud ning homse päikesetõusu, mida pole veel toimunud? Kas meil on mingit alust uskuda, et reaalsus on alluv seaduspärale ja muutumatusele? Hume: selleks puudub meil igasugune alus. Et usk reaalsuse seaduspärasse oleks Hume vaatevinklist põhjendatud, peab olema võimalik seda tuletada vahetust kogemusest, lõppkokkuvõttes muljest. Aga see pole Hume arust võimalik. Kui palju ka reaalsus ei kordaks ühte ja sama skeemi- päikesetõusu, piljardikuuli suunamuutusi kokkupõrkes teise kuuliga- jääb põhjuslik suhe alati varjatuks. Mis tahes hulk põhjuse ja tagajärje paare ei tutvusta meile midagi muud peale nende konkreetsete paaride. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje p a r a t a m a t u t su h e t me ei kohta. Teisisõnu, kogemus sünnib kindlal hetkel. Siin on üks mulje-
ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana ning maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule Alfred Rollerile, kes teatas, et on valmis
ja kaitsmisel viibinud komisjoniliikmed. Seejuures hindavad töö sisulist külge (hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad põhjendavad komisjonile oma määratud punkte ning otsustavad esitatud argumentide põhjal, milline summa on kõige õigustatum. Argumentide kaalumises võivad osaleda ka need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud, kuid nad ei lähtu seejuures mitte oma pealiskaudsest muljest töö (või õpilase) kohta, vaid tööd lugenud komisjoniliikmete tähelepanekutest. Ka kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud. Punktide määramine on mõeldud õpilastele täpsema tagasiside andmiseks. Punkte arvutatakse nii miinus- kui ka plusspunktidena. Maksimumi lähedasi hindeid saab anda juhul, kui õpilane on vastavas kriteeriumis uurimistööle püstitatud nõudeid ületanud. Kui
ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja Robin Christian Anderseni, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi. Ema suri 21. detsembril 1907 rinnavähki. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust "Mein Kampf", elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne, nii teenis ta lisa illustreerijana ning maalis sageli müügiks majadest pilte ja postkaarte. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule Alfred Rollerile, kes teatas, et on valmis
Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile Loomulik, välisest muljest mitte huvitatud Seltskondlikult hooletu, loid, enesessetõmbunud Ootad, et sind esitletaks Neutraalne, tagasihoidlik Eemaelhoidev, kohmetu, tõrjuv, passiivne Jälgid ja hindad teisi, enne kui asud suhtlema Ettevaatlik, tähelepanelik Mitte huvitatud, halva suhtlemisoskusega, mõtetega mujal Kasutad ettevalmistatud tervitusfraase Võluv, avatud, vaimukas Pealiskaudne, agressiivne, kalkuleeriv 6 Enesekohase info edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt
võimalik toetada tema isikuomaduste või saavutuste kiitmise, tema seisukohtadega nõustumise kaudu, tema vastu huvi ülesnäitamise, väikeste heategude ja vastutulekute tegemise, arvamuse ja nõuannete küsimise ning mittesõnalise meeldivuse väljendamise teel. Mulje on midagi, millega me pidevalt tegeleme. Erinevate inimeste jaoks on aga mulje tähendus erisugune. On neid, kes on teisele jäetava mulje suhtes üsna ükskõiksed. On aga ka neid, kes sõltuvad teiste arvamusest ja muljest, mida nad enda kohta jätavad. Meie suhtumine muljesse muutub aktuaalseks vastasseisu tingimustes. Konflikti puhul on tegemist sageli teadliku teise maine ja identiteedi kahjustamisega. Eristatakse kahte protsessi, mis kahjustavad osapoolte mainet. Need on häbistamine ja identiteedi ründamine. Häbistamine on sotsiaalne protsess, sest häbi tuntakse kellegi ees. Häbitunnet elatakse läbi kui kaitsetust, läbinähtavust ja alandust. Häbi on seotud tihedalt süütundega. Üheks
olems, pean neid mingil viisil tajuma. Eksisteerib subjekt hing ja objektid kõik ideed. David Hume kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ta enda tegevus ja muljed on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas
Hindajale jäävad paremini meelde ja seega domineerivad hindamisel need töötaja käitumise aspektid, mis sobivad tema (hindaja) ootustega (näiteks töötaja toimetuleku, kompetentsuse vms. osas). · Hindamist võib mõjutada ka järgnevuse efekt - tulemusi hakkab mõjutama eelmine intervjuu. Näiteks kui eelmine hinnatav oli nõr,k võib temale järgnev intervjueeritav saada teenimatult kõrge hinde. · Sageli ei saa intervjueerijad üle esmasest muljest, mille intervjueeritav neile on jätnud. Sellisel juhul laseb hindamisotsuse tegija ennast mõjutada esmasest kogemusest ka siis kui sellele järgnenud kokkupuuted peaksid tegelikult tema ettekujutust muutma. Intervjueeritavasse suhtumisest tulenevad vead · Sümpaatia/Antipaatia Enda sarnaseid peetakse sümpaatsemateks. Näiteks need kes on samaealised, samade huvidega, haridusega vms.
käitumist sõltuvalt situatsioonist ja inimestest", "ma saan rääkida ainult sellistest asjadest, millesse ka tegelikult usun", "ma ei muudaks oma seisukoht (või käitumist) selleks et olla teistele meele järgi". Snyder väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja need inimesed ei pruugi tavaliselt käituda vastavalt oma sisetundele siis kui situatsioon nuab neilt midagi muud. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. 9
on küllaldaselt veenev ja meile sobilik, siis me vime seda ka sise uskuma hakata nagu me loodame et ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. Tajumise efektid.
kompetentsetena ja nii üritatakse vita teiste austust. · tagasihoidlikkuse ilmutamine. · Viimaseks mina-esituse strateegiaks on meeldida püüdmine(meele järgi olemine) - lipitsemine. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust. Nende käitumine peegeldab nende endi tundeid ja seisundeid, omadusi, hoiakuid. Nad käituvad enam vastavuses nende endi mina-pildiga kui sellega mida neilt nuab situatsioon. 4
definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat. William James (1842 - 1910) publitseeris oma "Psühholoogia printsiibid" 1890. aastal. Seal leidis ta, et võrreldes mälust kättesaamisega on millegi väljavalimine otsesest teadvuslikust muljest hõlbus. Selle alusel eristas ta vahetut mälu, mille ta nimetas primaarseks (esmaseks) ja kaudset mälu, mille nimetas sekundaarseks (teiseseks). Esmane mälu W. James'il on võrreldav tänapäevase lühimälu mõistega, teisene püsimäluga. XX sajandi keskel kasutusele võetud järjestikuse reprodutseerimise meetod, mis on Ebbinghausi järjestikuse õppimise meetodi vastandiks, lubas U -kujulise meenutamiskõvera alusel need kaks
annaabi.ee 
