Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad mõtlesid hoolikalt,kui kolmas päev kätte jõudis istusid nad lauataha sööma. Nad sõid leeme suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti. Nad said aru, et esimene soov oli täidetud ja olid vihased. Seejärel jäi vorst Lapile ninna kinni,nad said aru ,et teine soov oli ka täidetud, seejärel Lapi soovis, et vorst nina küljest lahti tuleks ja nad said aru, et kolmas soov oli ka ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Iseseisev töö Juhendaja: Koostas: Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatami...
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid lige...
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi! Võlurite seiklused ja võitmatud kangelased "ärkavad ellu" tehes koostööd lapse fantaasiaga. Psühholoogidki on jõudnud järeldusele, et võimatud teod avaldavad mälule tugevamat mõju, jäädes kauemaks kestma, vahest kogu eluks! Mul on veel praegugi meeles üks muinasjutt, mida ema mulle lapsepõlves sageli jutustas Alice-nimelisest tüdr...
Ajaloolised muistendid jutustavad enam-vähem ajaloolistest sündmustest ja tegelas- test ( Karl XII ja Peeter Esimene). Ühte ja sama muistendit saab paigutada samaaegselt mitmesse alaliiki.Nii on näiteks hiiulood niisama hästi ka koha- ja seletusmuistendid.Muistendeid on loonud FR.R.Faehlmann, need põhinevad rahvapärasusel. Ülesanne Leia 5 erinevust ja 5 ühisjoont muistendi ja muinasjutu vahel. Erinevused: erinevad algused Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks Muistendis on juttu koletu ja jõuga olenditest, muinasjutus on reaalsed tegelased Muinasjutus on kindlad tunnused Muistendil puudub süzeeline arendus Muinasjuttudes on vastandatud headeks ja halbadeks. Sarnasused: Mõlemad on rahvaluulevormid Esinevad mütoloogilised olendid Mõlemad on jutustused Mõlemad on välja mõeldised Levisid suuliselt
,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Loe läbi 5 muinasjuttu ning täida tabel. Muinasjutu pealkiri Tunnused: Millist rahva arusaama, Mida üritati inimestes traditsiooniline algus/lõpp uskumust peegeldab? kasvatada? vastandus: hea vs kuri; Kirjuta see vanasõnana. rumal vs tark jne õnnelik lõpp arvud 3, 7, 12 kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed ...
2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10. Ühe osa tekstist näidelda 11. Tunni analüüs Õpilasele jutustamiseks KÄGU Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid,
.. Minu lapsepõlve armsaim muinasjutt oli kahtlemata ,,Punamütsike". See kõneleb väikesest tüdrukust, kelle ema saadab teda vanaemale pannkooke ja veini viima. Kuid õnnetuseks teel sinna, kohtab Punamütsike kurja hunti, kelle õel plaan on nii vanaema kui tüdrukuke nahka pista. Tüdruk hakkab teel lilli korjama ning hundil on parasjagu aega, et memm ära süüa. Kõik läheb plaanitult, kuid talle saab jälile metsavaht, kes mõlemad õnnelikult päästab. Väiksena muinasjuttu kuulates ei mõelnud eriti sümboolikale ning mida miski võis tähendada. Kuulasid lihtsalt mingit lugu tüdrukust, kellel oli punane müts. Autorid mängivad kõigega, millega saab. Huvitaval kombel on selle ajastu muinasjuttudes tihti sees hundid ja metsavahid. Võib-olla on lihtsalt tollal kummardatud elus loodust ning sellega kaasnevat. Kuid kunagi ei saa midagi täpselt väita. Lapsena oleme kuulnud jutustusi, kuidas rebane
Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron Pruunlane mustanahaline inimene ehk neeger Pulktuhlid friikartulid Rahard rahakas ja lbe inimene Tuulu tolmuimeja Vabakaasa elukaaslane rgplahvak Suur Pauk tsik indiviid TI lithtis inimene ehk VIP
Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted
Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal
Sihitis Maria Tširkova Narva Vanalinna Riigikool 6. klass SIHITIS ON LAUSELIIGE, MIS NÄITAB TEGEVUSE OSALIST, KELLELE VÕI MILLELE ON TEGEVUS SUUNATUD. Sihitison lauses tavaliselt nimisõna või nimisõnaline lauseosa: Ootasin külalist. Laps luges pikka ja igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju!
120 Lk. 96 : Tervist, ! : Tere, ! Miks sa minuga täna venekeeles räägid? : Meil oli eilne koolipäev venekeeles.Kogu päev tuli ainult venekeeles rääkida. Harjusin, ilmselt. : Teil on hea. Ma isegi ei teadnud, et sa nii hästi oskad venekeelt. Aga kuidas teie koolis vene keele päev läks? Olid kõik tunnid venekeeles? : Meie kõikides klassides olid vaid üksikud venekeele tunnid. Aga siis kontsert! : Milline kontsert? : Kolmanda klassi õpilased, näiteks, näitlesid vene rahva muinasjuttu - ,,Tare-tareke", üsna naljakalt; kuues klass laulis vene laule, keegi luges luuletust vene luuletajatelt, aga meie üheksas klass mängis eri naljakaid tseene, koolielu. Kõik vaatasid huviga. Siis mõistatuste arvamine, kõik arvasid innustunult, isegi vanemad klassid. Päris lõpus külaline esitas oma programmi. : Aga oli raske valmistada? : Muidugi, raske oli, kuid meeldis. : Sa rääkisid, et meie koolis käisid külalised. Kust? : Meile saabuvad lapsed Pihkvast
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat moraalitunnetust. Cosmopolitani uuring näitas, et...
Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suunavaid küsimusi nagu näiteks „Kes ta sulle on?“ Nii saab õpetaja infot, kes on pildil õde, vend, vanaisa, vanaema jne. 3. Lapse vanus: 5-6 a., 86. aste Eesmärk: Laps vastab „miks?“ ja „milleks?“ küsimusele selgitusega. Vahend: Muinasjuturaamat. Mängu käik: Õpetaja loeb lastele muinasjuttu „Inetu pardipoeg“. Peale jutu lugemist toimub arutelu ja õpetaja esitab lastele küsimusi: „Miks teised arvasid, et pardipoeg oli inetu?“ ja lapsed vastavad selgitusega. „Milleks inetu pardipoeg kurvastas ja ära lendas? Ja lapsed vastavad selgitusega. Nii saab õpetaja infot selle kohta, kes tähelepanelikult kuulas ja samuti annab see õpetajale infot lapse jutustamisoskuse kohta..
Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin välja selle, et nagu me kõik teame kannab Punamütsike punast mütsi. Sellel on ka väga lihtne seletus miks ta just punast mütsi kannab. Kui ta peaks metsas
oskus paraneb ning kindlasti ka tekstist aru saamine, sest mis kasu sellest lugemisest on kui raamatu lõppedes ei mäleta enam midagi. Siit tuleb ka järgmine punkt. Lugedes saad treenida oma mälu ning ka kujutlusvõimele tööd anda. Palju huvitavam on ju lugeda kui suudad loetud tekstile ka mingi pildi juurde mõelda. Üheks põhjuseks, miks raamatut lugeda on ka see, et nii on võimalus inimestel pääseda tänapäeva raskest ning murede rohkest igapäeva elust. Lugedes muinasjuttu võib inimeses tärgata lootus, et ka temal tuleb päev, kus kõik lõppeb hästi ning halvad saavad karistuse. Tänapäeva inimesed peaksid lugema raamatuid, sest see on hea ajaviitmise viis. See on võimalus ennast tasuta harida ning muidu pääseda oma muredest. Kes teab ehk hakkab lugemine isegi meeldima. Rainer Saksniit
alguses ja väärtustas isikut, patriootlikkust, eksootilist loodust ning kangelasi. 2. Milline kirjandusevool eelnes ja järgneb? Eelnes valgustus, järgneb realism .... 3. Millal sündis romantism Euroopas, miks? Miks Eestis pool sajandit hiljem? 18.saj lõpus sündis Euroopas, kuna toimusid revolutsioonid ja rahvuslikud liikumised. Eestis pool sajandit hiljem, kuna siis oli meil rahvuslik liikumine (laulupeod, Koidula jne). 4. Kes kirjutas muinasjutu "Lumivalgeke"? Nimeta tema 3 muinasjuttu veel. Vennad Grimmid. "Tuhkatriinu", "Punamütsike", "Vahva rätsep". 5. Mis on vahet romantistlikul meetodil ja kirjandusvoolul? Romantistlik meetod kujutab maailma subjektiivselt, kirjandusvool on aga kirjutamise mood, mis vastab romantismi tunnustele. 6. Kes romantikutest langes oma kodumaa eest 26-aastaselt? Millise maa eest võitles? Sándor Petfi langes oma kodumaad kaitstes. Võitles Ungari eest. 7. Kes pani aluse ajaloolisele romaanile? Walter Scott 8
Vastajateks olid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kümnes kuni kaheteistkümnes klass, vanuses 15-18 eluaastat. Veel on tehtud intervjuu Réne Vilbrega uurimistöö teemal. Esimene peatükk käsitleb kust on saanud reklaam alguse ja toob selle kohta näiteid. Edasi baseerub esimese peatüki teine ja kolmas alapeatükk reklaamil kui mõistel ja reklaami mõju ja roll meie kaasaegses ühiskonnas. Välja on toodud neli erinevat reklaami rolli. Teine peatükk käsitleb muinasjuttu kui mõistet ja toob välja muinasjutu iseloomujooned ja erinevad muinasjutu liigid. Kolmas ja neljas peatükk keskenduvad uurimistöö teemale. Autor toob välja näiteid kus on muinasjutte reklaamides kasutanud ja miks neid üldse kasutatakse. Uurimistöö vastab koostamise ja vormistamise juhendile. Tiitelleht ja sisukord on korrektselt vormistatud, kuid mõnes kohas kohtab stiili- ja kirjavigu. Uurimistöö materjal leiab ka praktilist kasutust. Retsensent: Markus Kullerkup
Heli Kopter Õhtuleht, 28. Jaanuar 2014, 11:30 SKANDAALNE: Uue filmi: ,,Kolm põrsakest'' võttegrupp on paljastatud! Saladused, pettused, tervisehäired! Kes meist kõik ei teaks teadatuntud muinasjuttu: ''Kolm põrsakest''. Alles hiljuti ilmus uudis, et sellest hakati filmi tegema, mis algsete andmete põhjal peaks esilinastuma 3.detsembril 2015. aastal. Eile toimunud pressikonverentsil saadi vastused paljudele küsimustele. Kui alguses paistis kõik hästi minevat, siis hiljem pöördus asi lausa skandaalseks. Küsimusele: ''Miks peaks teie loodud film inimestele peale minema, kui on olemas ka raamat,
3.Hiiu-ja vägilasmuistendites on juttu koletu suure kuju ja jõuga olenditest, nende vägitegudest, nende elust ja surmast. 4.Kohamuistendid segunevad sageli seletusmuistenditega.Need on konkreetse kohaga seotud, nt kivi, puu, järvega. 5.Ajaloolised muistendid jutustavad enam-vähem ajaloolistest sündmustest ja tegelastest. Kes on tuntuim muistendikirjutaja Eestis? Fr.R.Faehlmann Nimeta kolm erinevust muinasjutu ja muistendi vahel. Erinevate algustega.Muistend on tõeliseks peetud, muinasjuttu aga väljamõeldiseks.Muistendil puudub süzeeline arendus. Nimeta kolm sarnasust muistendi ja muinasjutu vahel. Mõlemad on rahvaluulevormid.Esinevad mütoloogilised olendid.Mõlemad on jutustused.
" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas"
Bellevue loss, mille laastas Suur Prantsuse revolutsioon, Elysée palee, Versailles. Madame kollektsioneeris ka kalliskivimeistrite töid. Markiisitar pärandas need surres kuningale ja nüüd kuuluvad need Prantsuse rahvusraamatukogule. Raamatukollektsionääre olevat juba siis kadedusest roheliseks teinud Pompadouri raamatukogu. Markiisi surma järel koostatud nimistus sisaldus 87 klassiku tõlget, 25 keeleõpikut ja sõnastikku, 844 prantslaste luulekogu, 718 romaani, 52 muinasjuttu, nende hulgas ka Perrault' kirjutatut, 215 filosoofiaraamatut ühtekokku 3525 köidet. Kõik raamatud olid köidetud pruuni, punase, sinise või kullaga kaunistatud nahka.
Siis sattub ta saarele, kus elavad hobused, keda kutsutakse Hiihnhmideks. Hiihnhmid on intelligentsed loomad. Nad elavad peaaegu perfektses riigis, aga neil on orjad, keda kutsutakse Jähuudeks. Jähuud on inimesed, kes on kurjad, ja hoolivad ainult enese heaolust. Gulliver on pärast seda inimestes pettunud ja pöördub tagasi koju. Mulle see raamat meelids. Ma alguses olin veidi skeptiline, sest üldiselt mulle ei istu sellised muinasjuttu meenutavad raamatud, aga mida kaugemale ma raamatuga jõudsin, seda huvitavamaks see läks. Autori mõtted olid väga originaalsed. Ma pole varem kuulnud ühiskonnast, kus on hobused, kes on targemad kui inimesed. Ka koha- ja liiginimed on autori fantaasia viljad, kirjanduses pole ma varem kohanud nimesid nagu Laputamaa või Hiihnhmid. Samas ei olnud see raamat perfektne. Tuli ette liiga detailset asjade kirjeldamist. Sellised kirjeldused mulle eriti ei meeldi
3.jaanuar 2014 Mõtlesin täna, et inimene kogeb iga päev väga palju erinevat, meelde jääb vaid osa. Kummaline on, kuidas unenägudes kõik mosaiigiks sulandub. Unenägu on justkui segiläinud mälupulk, kus eri kaustade failid üksteisega tutvust sobitavad. Siin segunevad nii loetud faktid, mõeldud mõtted, lapsepõlveunistused kui ka tunded. Näiteks miskipärast meenus hiljutine rahvaloendus. Pole kunagi varem näinud unes nii selgelt jutustatud muinasjuttu. Seepärast pidin selle kohe üles kirjutama. Siin see on. Ükskord tegi hiirekuningas oma kuningriigis rahvaloendust. Vaadates hiirte nimesid, muutus ta kurvaks. Ja selleks oligi põhjus: Laiskvorst, Silmakirjateener, Lobasuu, Patuoinas, Prügikast. Ainult kaks hiirt, Päikesekiir ja Raamatukoi, tegid ta meele veidi rõõmsamaks. Päikesekiir teenis kuningat usinasti. Ta pesi kuningariigis aknaid ja igal hommikul tegi neid lahti
erinevad elusolendid. Hans ja Grete pole sihvakad iludused nagu tavaliselt oleme neid harjunud kohtama muinasjutus, kuid sellisesse illustratsiooni sobivad just nimelt sellised ehmunud ja töntsakad Hans ja Grete. Hunt, nõid ja tundmatu olend vasakul räägivad midagi jutumullikestes, mis annab kindlasti pildile palju juurde, sest tavaliselt ei näe metsas puu otsas istuvat, rääkivat nõida. Sellised illustratsioonid raamatus kutsuvad sind veel muinasjuttu läbi lugema, need on mitmekesisemad ja detailirohkemad kui klassikalised muinasjuttude illustratsioonid. 6.2 Mulle on tuttav ka Judith Clay illustratsioonidega H. C. Anderseni teos "Väike merineitsi". Need illustratsioonid tekitasid minus üpriski vastakaid tundeid. Üksikult vaadatuna, on nad väga köitvad ning kaunid teosed, kuid ma pole kindel selles, kuidas nad antud muinasjutu juurde sobivad. Illustratsioonid on omapärased ning neis on kõik
"1984" on ideaalseks näiteks maailma kohta, milline see peaks eksisteerima konfliktiteoreetikute kohaselt. Ka Marx ise tunnistas konflikti ajaloo edasiviiva jõuna. Ent nagu Goldstein selles raamatus arutles, puudub aastal 1984 mõiste "sõda" sellises tähenduses nagu meie oleme harjunud. Sõda peaks endast kujutama vahelüli, ajutist kätket, mis ühendab kaht ajajärku. Sõda ei tohiks kujuneda ajalooks endaks. Ma ei saa öelda, et ma nautisin seda "muinasjuttu", milleks Orwell oma jutustust pidas. Kasvanuna üles sojuz multfilmi ja hollywood'iliku "happy endide" taustal, lootsin kuni viimase hetkeni Lumepalli tagasitulekusse, Vennaskonna võidutsemisse, prolede eneseteadvuse tekkimisse. Kui aus olla, tundub praegugi, et panin raamatu lihtsalt korraks kõrvale ning hiljem uuesti lugema asudes võin kaasa elada Julia ja Winstoni õnnele, näha nende lapsi sirgumas Kuldse Maa rohelistel niitudel
10.Tsaikovski loomingu üldiseloomustus · Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine- dramaatiline · Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. · Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. 11.Tsaikovski loomingu loetelu · 6 sümfooniat (Talveunelmad) · sümfoonilisi fantaasiaid · 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Vojevoor) · 3 balletti (Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja) · viiuli- ja 3 klaverikontserti · Klaveripalade tsükkel(Aastaajad-kuud) · kantaate · romansse.
eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanematest aru saama , muidu ei taha mitte keegi millestki aru saada ! Ideaalsed vanaemad ja vanaisad on need kes elavad maal ja peavad olema head lastelaste vastu , et vanaema teeks neile alati pannkooke ,loeks muinasjuttu ja käiks nendega koos väljas ja mängiks nendega palju . Hoolitsevad oma laste ja lastelaste eest , koovad neile villaseid sokke salle ja kindaid . Lapsed hoolivad kodusoojused ja tahavad olla palju oma vanaemade ja vanaisadega koos .Aga tänapäeva vanaemadel ja vanaisadel ei ole selleks lihtsalt aega kuna nad käivad kui 60 - 70 eluaastateni tööl. Vanaemad ja vanaisad mängivad elus palju rolli , nad hoiavad teid koguaeg , loevad teile muinasjutte ja aitavad teid alati.
meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad nukud lõid maagilis-õõvastava efekti. Rahvusballeti avalöögiks oli see suurepärane valik. ,,Coppélia" loob kasvupinnase uutele balletiartistidele kujutan ette, et iga seda etendust näinud tüdruk unistab baleriiniks saamisest. Kindlasti toob see natuke muinasjuttu täiskasvanute argipäeva. Mulle ballett igatahes meeldis oma müstilise ja võluva olemisega.
Kokku esitati 6 teost. Mulle ei meeldinud kõige esimene teose valik Children’s games op.22, see kõlas mulle natukene igavana, tavalise ja lapsikuna. Teose esitamise ajal vallandusid saalis köhahood. Teose lõppedes esinejad vahetasid kohad. Pupazzetti op.27 seda võib iseloomustada kui rahulik, mõtlik ja salakaval. Teos oli lühem kui esimene. Mother Goose meeldis mulle kontserdi esimesest poolest kõige rohkem, sest see oli aeglane, ilus ja maagiline. See sisaldas endas viit muinasjuttu. Ühe esineja sõnul on see kõige ilusam klaverimeistriteos. Seda esitades hakkas ühe esineja tool kriuksuma. Peale esimese osa lõppu oli paus umbes 15 minutit. Teine osa algas teosega 5 Ungari tantsu. Üks nendest tantudest kõlas tuttavana. Teos Simple gifts form appalachian spring oli rahulik ja meditatiivne. Sellel oli väga ilus harmoonia, see oli lummav ja meenutas mulle päikeseloojangut. Viimane teos oli Souvenirs op.28. See sisaldas endas kuut tantsu. Üks
intiimsemaid hetki. Saime aimu tema hirmudest ja läbielamistest, millest ilmselt kõige rohkem mõju avaldas Helle isa surm. Etenduse alguses rääkis näitleja muinasjutu Krokodillist ja kurjast Hundist, kes Punamütsikest ning tema pere süüa tahtsid, kuid olles isa ära söönud, otsustasid lahkuda, sest punamütsike ning ta ema olid nende tuttavad. Sel korral naeris publik kaasa, kuid teisel korral, kui Helle näidendi lõpus sama muinasjuttu rääkis, oli saalis haudvaikus-saadi aru, et Hunt ja Krokodill olid tegelikult punased, kes isa maha lasid. Südamesse läks ka stseen, kus Helle kujutas end kui Hämarikku, kes oli armunud Koitu. Mees tegi talle isegi abieluettepaneku, kuid armastuse pärast oma töö ja näitlemise vastu, ütles Helle talle ära ning nendevaheline suhe jäi katki. Nad olid justkui Koit ja Hämarik, kes kunagi kokku ei saa. Ma arvan, et pealkiri "Ajarefrään" võib viidata kordustele, sest
", tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 1857-1861 ÕESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjanduses ja rahvusliku kirjanduse tõelist algust. Eepos mõjutas kogu järgneva rahvusliku liikumise kirjandust, ka ühikondliku mõtteviisi arengut. 1866. a. lõpul ilmus Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi toetusel "Eesti rahva ennemuistsed jutud" sisaldades 43 muinasjuttu ja 18 muistendit. Ainet muinasjuttudeks sai Kreutzwald rahvalt eneselt. Sel raamatul on suur tähtsus eesti proosa arengus. Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda ,,Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Oma luuletusi hakkas Kreutzwald avaldama 1840-ndail aastail. Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi.
Ooperi vastu tundis Tsaikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle tõttu, et see on tänu tekstile ja lavalisele tegevusele hästi mõistetav ka laiemale kuulajaskonnale. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Meistriteoseks tema 10 ooperi seas on ooper "Jevgeni Onegin" ja "Padaemand". "Jevgeni Onegini" aluseks on Puskini samanimeline värssromaan. Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga
inimest, keda ma siin maailmas kõige rohkem armastasin. 10. Miks on muinasjutu pealkiri "Õnnelik Prints"? muinasjutu pealkiri on "Õnneliks Prints", sest loo peategelane elas oma eluajal lossis, kus teda ümbritses kurbusevaba keskkond ning selletõttu oli Õnnelik Prints alati õnnelik. Lossis elavad õukondlased hakkasid teda sedasi kutsuma. 11. Miks sulle teos meeldis, põhjenda? Mina isiklikult pole tükk aega lugenud nii süvenenult mõnd muinasjuttu. Pealkirja silmitsedes mõtlesin küll, et tulemas on midagi väga igavat ja lapselikku, kuid minu arvamus oli hoopiski vastupidine. Lugu oli väga ilus ja hingepuudutav. Mõnda lõiku jutus lugesin isegi mitu korda. Antud muinasjutt tekitas minus vaid positiivseid tundeid ja mulle väga meeldis.
Kodukirjand Minu kolm soovi Lapsena lugedes muinasjuttu kuldkalakesest ja mõeldes kolme soovi peale, leidsin enda arvates suurepärase lahenduse, kuidas ise sel puhul käituda. Nimelt oleks minu esimeseks sooviks olnud soovida võlukepp, mis täidaks kõik minu soovid. Kas tõesti tundus siis juba kolm soovi liiga vähe olevat või oli see lihtsalt lapselik kavalus, seda on praegu raske öelda. Ilmselt ka vana kaluri tobedad soovid ja lõpuks tühjade kätega jäämine oli üheks põhjuseks.
emotsioonide näitamine, see kõik pole enam vajalik. Inimsesed unustavad mida tähendab minna kellelegi külla, kohvi juua ja lihtsalt rahulikult lobiseda, kuna tänapäeval pole see enam vajalik, sa saad ju rääkida msn-is, skype's või saata sõnumeid, see on mugavam. Selle all kannatavad ka tulevased põlved, kuna vanematel pole aega oma lapsega tegeleda, lihtsam on panna DVD mängijasse plaat multikatega ja lasta lapsel seda vaadata, kui talle näiteks ise muinasjuttu lugeda. Millist suhet peaks see siis lapse ja vanemate vahel arendama? Sellele ei mõelda kuna, teleka näitamine on mugavam kui ise oma aega kaotsi lasta. Kuna ise olen noor, pean tegelikult tunnistama, et tänu oma mugavusele olen ma palju kaotsi lasknud. Kui mu ema räägib sellest kui tore oli näiteks pidada kirjasõpra, miline rõõm ja elevus sellega kaasnes, siis mõtlen ma küll, et kahju on sellisest asjast ilma jääda, kuid
saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit. Need on rahvasuust kuulduud lugude ainetel loodud terviklikud kunstiteosed, mida võib värrelda vendade Grimmide ja Andreseni muinasjuttudega. ,,Ennemuistsed jutud" on stiililt raskepärane, kuid samas pildi-, värvi- ja fantaasiarikas raamat. See on Kreutzwaldi loomingu kõike kunstiküpsem teos. Kreutzwaldi luule paremik ilmus kogus ,,Viru lauliku laulud" (1865). Ta lõi saksa eeskujudel rea omas ajas õnnestunud luuletusi ja ballaade, mille sisuks on mõtisklused kodust,
Kuid helilooja orkestritoesed on tähtsamad vokaalloomingust. Just see osa on maailmakuulus. Kuulsad on ka kaks klaverikontserti, lisaks veel klaveritsüklid jne. Palju väikevorme. Orkestril on tuntud süidid ,,Sigurd Jorsalfar" jne. Griegi loomingu tipud on süit Pear Gynt. Süidis on 22 pala, millest helilooja koostas 2-neljast süidist koosnevat pala. Muusika on kirjutatud H Ibseni samanimelisele draamale. Elupõletajast Pear Gynt jutustab surevale emale Asele muinasjuttu. Vana mehena koju jõudes leiab ta eest ikka veel ootava pruudi. Edvard Grieg · Kantaat ,, Uus isamaa" meeskoor · Klveritsükkel ,,Lüürilised palad" ,,Kevad" · Soololaul ,, Sol Veigi laul" · Norra tants nr 2 · Klaverikontsert nr 1 I osa ,,Griegi klaverikontsert A-mol" · Orkestersüit nr 1 ,,Hommiku meeleolu" Pear Gynt · Pear Gynt ,, Mäekuninga koopas" 2
" Ja te näete, kuidas kõik muutub... Ja ükski suur inimene ei saa iialgi aru, et see võib nii tähtis olla!" Raamat räägib lugejale maailma põhitõdesi ning inimesed peaksid aja maha võtma, sest nagu laternakustutaja ütles aeg läheb liiga kiirest. Ja, et valed tulevad ikka ja alati välja, pole vaja uhkustada ja asju endale hoida. Inimesed peaksid üksteist rohkem mõistma. Mulle jäi raamat natuke mõistatuslikuks, võibolla sellepärast, et ta tundus natuke ka muinasjuttu moodi kui ka see oleks nagu otse elust võetud. Kasutatud kirjandus: · "Väike prints" Antoine de SaintExupery, Tartu: Heidemann, 1960, 71 lk
ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette. Ühte muinasjuttu jutustatakse tavaliselt nädal aega järjest. Iga laps tunneb värvidest rõõmu. Joonistamine ja maalimine köidavad lapsi juba varases eas. Lapse töö ajal ei peaks vahele segama ega hinnanguid andma. Kui last on vaja töö ajal aidata või suunata, siis tuleb seda teha väga taktitundeliselt. Maalimise kaudu kujuneb lapsel vaatlusoskus ja maitsetunnetus. Maalimine iseenesest mõjub inimesele harmoniseerivalt. Valmis tööl peaks olema kogu paberipind värviga kaetud. Kui laps ei
kitsesid. petaja liisa uuris korrapidajate nimekirja. "kati, tna on sinu kord laud lapiga le phkida. janno, sina korjad pudelid kokku. kaspar polnud veel smist lpetanud "sellest pole midagi," tles petaja liisa. "s rahulikult lpuni ning korista prast ise oma pudel ja kpsisepuru. siis tule meie juurde." aga mida tegi kaspar,kui ta oli smise lpetanud? ta phkis salvrti ja kpsisepuru prandale ning jttis pudeli lihtsalt laua peale. kik jnesed istusid petaja liisa mber, kes oli valmis neile muinasjuttu jutustama. "aga mida mina nen?" hatas ta range noga. Alvin ahvike vis saabuda! "tere hommikust, jneselapsed. ma nen ,et te olete tna hommikul vahvasti mnginud. te olete joonistanud,kridega paberit liganud ja mned on koguni maskeraadi teinud"! rkis alvinahvike. kik naersid, sest rkimise ajal hples alvin ahvike naljakalt. htkki muutus alvin ahvike tsiseks. "kahjuks olete te lohakad.prast mngimist pole mitte keegi asju korralikult oma kohale tagasi pannud.
See oli minule mõistmatu keel, kuid sain aru, et nad teretavad mind, see tere kõlas umbes nii „ööta“. Noogutasin neile vastu ja sõnasin tere. Öölaste lapsed kihistasid naeru, mina naeratasin neile vastu. Otsustasin aknast välja vaadata, kuhu me teel olime, aga minu üllatuseks ei olnudki bussil aknaid vaid oli klaaspõhi. Sealt paistsid öölaste majad nagu taevasse kõrguv trepp ja neid oli seal palju. Tundsin, et oleksin nagu sattunud muinasjuttu. Ühel hetkel käis kriiskav krigin ning buss pidurdas järsult, tundsin, et kukun kuskile maha. Ehmatasin ning leidsin ennast purjeka põrandalt voodi eest. Kajutis oli alles pime. Ajasin ennast püsti ning kobasin lambi järele, süütasin lambi ning jooksin tekile. Minu ümber säras sillerdav meri, päike hakkas tõusma ning eemalt paistis maa. Tekkis kahtlus kas paistab seal veel tõesti öölaste Öösaar või siiski kodusaar. Otsustasin laeva kursi saarele võtta ja järgi uurida oli
Selle lugemiseks peab olema ka väga palju fantaasiat, kuna selles loos jutustatakse sellistest asjadest, mida pole olemas ja see poleks ka võimalik! Aga jutt on kergesti arsaadav, selle poolest on see hea raamat! Ja muidugi on see ka haarav s.t. kui seda lugeda siis ei tahaks seda lõpetada ennem kui raamat läbi on! I Ei saa öelda, et ma oleks Antoine de Saint-Exupery loomingu suur austaja... tegelikult olengi ma lugenud vaid seda lühiromaani mahus modernset muinasjuttu «Väike prints». Kindlasti läks see lugu mulle hinge. Samas pole ma eriline nende lapsemeelsete tekstide austaja, sest mulle tundub, et just sedasorti kirjanduse ilge vohamine viimasel aastasajal on põhjustanud arutu hulga lollpäid, kes soovivad oma lapsepõlve lõppu üha enam kaugemale nihutada. Täpsustuseks lisaksin ma siiski kohe, et ma ise ei arva, et põhikooli lõputunnistuse kättesaamisel peaks inimene oma lapsepõlve unustama ning karmtõsiseks «täiskasvanuks» muutuma..
rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei tohi lapsele ära seletada. 1. Imemuinasjutud? · Muinasjutud metsavanadest, haldjatest, näkineidudest 2. Loomamuinasjutud? · ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius Mägiste), ,,Karu maja" (Eno Raud) 3. Novellilaadsed muinasjutud? · ,, 4. Lemmikteemad ja lemmik karakterid (millised on eesti)
juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia. Peagi armub tüdruk koletisse ja kui koletis ennast tema nimel ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni. Vaatamata sellele halvale mis tegelane kunagi teinud oli sai ta lõpuks ikkagi õnnelikuks, ning see annab lugejale lootuse, et ka nende elus võib kõik lõpuks hästi välja kukkuda. Muidugi ei pea muinasjutu efekti saamiseks lugema mõnda muinasjuttu, sest igast raamatust on võimalik leida midagi mis kaasaelaja õnnelikus teeb. Filmid on ühed suurimad meelelahutajad 21. sajandil. Need on väga paljudel põhjustel isegi paremad kui raamatud. Raamatute lugemine nõuab alatihti tohutul hulgal aega, ning tavaliselt ei loeta neid järjest, vaid jäetakse pooleli ning alustatakse pooleli jäänud kohast siis, kui lugemiseks jälle aega on. Väga harva leidub aga filme, mis oleks üle kahe ja poole tunni pikkused ning need saab
Perrault, Vennad Grimmid, Andersen Charles Perrault(1628-1703) Prantsuse akadeemia liige, kuninga õukonnaliige(kuninga kirjutaja), jurist. Peetakse muinasjutu zanri loojaks. 1697. aastal ilmusid 8 muinasjuttu, ,,Möödunud aegade lood". Teost tuntakse ,,Haneema juttudena"(aastaarv tähtis pedakoogika ajaloos). Algab teadlik folkloori kogumine ja ülestähendamine. Looming: Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära
tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- Sõnade järjekord on vahel õige, kuid teisel hetkel vahetab sõnad lauses ära. Näiteks, kui hakkab magama minema siis ütleb, et ma magama lähen, mitte, et ma lähen magama. Kuid samas teisel hetkel ütleb õiges järjestuses lause, näiteks, et palun loe muinasjuttu. Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab (korjab). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas. Õun puuotsast kukub alla. Kui mina küsin suunavaid küsimusi, et kus peal poiss õunu korjab ja mis värvi on poisi müts,
ning autobiograafia (Anderseni enda elulugu, mille nimeks oli „Minu elu muinasjutt“, eestikeelsena ei ole veel ilmunud). * Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda meelest oli ta eelkõige romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning reisikirjade autor. Oma vähest edu romaanide ja eriti näidendite osas võttis ta väga südamesse. ANDRESENI MUINASJUTUD * Andersen kirjutas muinasjutte enda sõnul hoopis täiskasvanutele, mitte lastele! * Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED
Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri ja seda paberkandjatele või videolintidele jäädvustada. Rahvaluule
annaabi.ee 
