unit 3 boast-uhkeldama breathe-hingama brush-hari commit suicide- enesetappu sooritama emperor-keiser exhibition-näitus fail- läbi kukkumine fascinating-paeluv feature-iseloomustav joon heart failure-südame puudulikkus homesick- koduigatsus influenza-gripp masterpiece-meistriteos moral-moraal palette-palett pigeon-tuvi report-ettekanne, aruanne, referaat shotgun-haavlipüss spoiled-ära hellitatud strict-range sweetcorn-suhkrumais tepee-püstkoda thorougly-põhjalikult treasure-aare triangle-kolmnurk vineyard-viinamarjaistandus war correspondent-sõjakorrespondent warrior-sõdalane
ehitatud maa sisse seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm http://www.erm.ee/?lang=EST&node=227&parent=202 http://et.wikipedia.org/wiki/Ait http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/hepix/saun.jpg http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator2/Kaama.html http://www.hullumaja.com/index.php?pg=main&i=85756 http://img.ateena.ee/img/ak/5/2232e9c67d9b878.jpg http://www.kodukiri
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tselluloosi, 3
taKiviaeg (X-II at. e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga
kaubandusega. 6. Millised muutusid toimusid ning milline oli muutuste mõju? Kunda kultuuri ajastul Ühine keel Puidu kasutamine Kivi tuletekitamiseks Tegeleti jahi ja kalapüügiga Praktilised teadmised loodusest Käteosavad Eesti keel on oma alged saanud Kunda keelest Püstkoda Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud
kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid
Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõika esinemise korral on ornamenditud mõigas. Ornamendi elementidest esineb sooni, lohkusid ja nöörivajutisi. Sooned ja nöörijäljed on paigutatud horisontaalselt ümber nõude ülaosa. Sooned võivad moodustada kuuseoksmotiivi, mis
Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru (nt Kundas 2/3 kõikidest luudest) ja kopraid. Hilismesoliitikumi ajast on leitud Kunda kultuuri asulaid ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula). Seal tegeldi ka hülgepüügiga. Elamute jäänusid leitud ei ole. Arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusjates püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Keel Eesti keeles on mõningaid sõnu, mis ei ole omased ei soome-ugri ega indoeuroopa keeltele. Paul Ariste arvamuse kohaselt pärinevad sõnad "meri", "mägi", "haug", "eile", "sugu", "must" ja paljud teised pärinevad tundmatut keelt kõnelnud nn protoeurooplastelt, kelle hulka kuulusid tõenäoliselt ka Kunda kultuuri asukad
valisin oma essee kirjutamiseks just sellise teema. Eesti järjepidev asustus sai alguse kümmekond tuhat aastat tagasi. Esimesed asustused, kust väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja kalapüügist, hoonetüübiks oli süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. (L. Vahtre, 2004, lk 9-11) Umbes 5000 a. e.Kr. algas Eestis kiviaja viimane etapp neoliitikum. Selle tähtsamaks tunnuseks on esimese ehitusmaterjali, põletatud savi ilmumine. Hakati valmistama keraamilisi anumaid, tekkis kammkeraamika kultuur. Mööblit veel ei tuntud, kuid tekkisid esimesed nelinurksed, viilkatustega, rõhtpalkidest laotud majad. See oli ka küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Põldudele külvati esimesed seemned. (L. Vahtre, 2004, lk 11-13) 3000. aastal e. Kr
Obi kallastel elasid handid väikestes külades, mille elanikkond oli tavaliselt omavahel suguluses. Varem (aga mõnes kohas nüüdki) elasid handid suurperedena, kuhu kuulus mitu väiksemat peret. Nüüdseks on handipärased külad välja surnud ja rahvas koondunud vene tüüpi küladessse. Nõukogude Liidu ajal toimus selline koondumine enam või vähem sunniviisiliselt. Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi. Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn. Turbamätastest maakodasid enam ei ehitata, kuigi Pimi ning Ljamini jõgikondades elati neis veel põlvkond tagasi. Tingimata on majapidamises veel üks või mitu sammasaita, kus hoitakse toiduaineid, riideid ja pühasid nukkusid. Mõnikord ehitatakse nüüdki pühade esemete hoidmiseks eriline ait elumajast põhja- või loodesuunas. Püstkodades elavad pered pruugivad samal eesmärgil pühi nartasid, mis asetsevad samuti põhja- või loodesuunas.
mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda. Kindlustatud elamud, hütid, Rehielamu küttekolle, matmiskombed Põletusmatus. Maeti elamu püstkojad (puidust). tarandkalmed, lähedusse, tihti põranda Kivikirstkalmed, rituaalid, põletusmatus. alla. Panuseid pandi kaasa. põletusmatus. Ühiskondlik tase Kihistumist polnud, Eraomandi teke, teatav Väikeperede eraldumine võrdsus
Oli 8 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Paide, Narva. Linnadele tagas staatuse linnaõiguse olemasolu. Elanike arv oli suhteliselt väike. Linna valitses nõukogu ehk raad. Kaupmeeste tulud põhinesid eelkõige vahenduskaubandusele. Suur gild, Mustpeade vennaskond. Käsitöölised kuulusid tsunftidesse. Vanemad hooned olid romaani, uuemad gooti stiilis. Meelelahutuseks oli maikrahvi valimine. Mõisted: Püstkoda – koonuselise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore või muu sellisega. Tarandkalme – kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tasandit. Kivikirstkalme – kivihaud, mida ümbritsevad kivid ringikujuliselt. Vägi - kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud
kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire. Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri. 3. Võrrelda Kunda kultuuri, kammkeraamikakultuuri ja venekirveskultuuri (oskused, elamud, keel, tööriistad, päritolu) Kunda kultuur- enamjaolt küttisid, oskasid valmistada tööriistu. Elasid püstkodades. Ei ole teada mis keelt nad kõnelesid. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja ka puust. Päritolu väljaspool Eestit
- Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg - Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula
Kurgja mesilakuusk Kurgja mesilakuusk kasvab Vändra vallas Kurgja külas C. R. Jakobsoni talumuuseumi õuel. Puu asub väikese taluhoone juures, mille lähedal oli varem mesila ja kus hoiti mesindustarbeid. Seepärast tunneb kohalik rahvas teda mesilakuuse nime all. Suurel ja uhkel puul on tihe ja laiuv võra. Alumised oksad kaarduvad maani, nii et jämeda tüve ümber moodustub nagu avar ja hämar püstkoda. Selle kuuse juures seistes saad aru, miks mitmed maailma etnoloogid on oletanud, et Põhjala metsavööndi rahvad võisid esimese inimelamu - püstkoja tegemisel saada eeskuju just põliskuusest. 2000. a. mõõtsin Kurgja mesilakuuse kõrguseks 32 m ja tüve rinnasümbermõõduks 304 cm. Kui asusin ümbruse inimeste käest uurima rahvajutte kuuse kohta, jõudsin viimaks välja talumuuseumi vanima töömehe juurde. 82-aastane Eduard Hiis ütles, et on sündinud endises
· Lähisajalugu alates Eesti iseseisvumisest (1918). Eesti kiviaeg 1. Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr) a. Asulapaigad: · Pulli (u. 9000 eKr) Pärnu jõe ääres. · Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim.
Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Kammkeraamika *U 5000 a eKr e siis 7000 a tagasi algas Eestis kiviaja järgmine ja ühtlasi viimane etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem
Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööriistad enamasti vaslmistati: kivist, luust, nahast ja puust. Koos elati väikesti gruppidena(küla oli ca.15-30 inimest) Maa hõredalt asustatud. Esimesed asulad tekkisid jõgede suudmetesse. Eluhooneks püstkoda. ASVAKULTUUR PRONKSIAEG (1500E/KR-600E/KR) Kasutusele esimene metall tööriistade valmistamiseks pronks. 2-5kg(kirve jagu) pronksitükk maksis ca. 100. Karilooma. Iseloomulikud kindlustatud asulad (Asva asula Saaremaal). tegevusalad. Põlluharimine, karjakasvatus ja kaubandus. Ulatuslik teraviljakasvatus, mis sai teoks tänu REHE leiutamisele. Rehi teravilja kuivatus ruum, mis ehitati enamasti elamusse sisse . Nt. Rehielamu eestlaste peamine elupaik ca. 3000a. (U. 1000E/KR- u
Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega. Võib oletada et ürgseimaks hoonetüübiks oli maasse sünvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. 5)Neoliitikum Eestis (IV at II veerandist II at keskpaigani eKr.) Markeerivaks nähtuseks peetakse Eestis nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas keraamika kasutuselevõttu. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
Wilhelm Hupeli ettevõttel Põltsamaal (Laur, 2003). Eestikeelse ajakirjanduse algus Eestikeelse ajakirjanduse algust võib dateerida 1. märtsiga 1806, mil nägi ilmavalgust esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ajaleht oli suunatud otseselt maarahvale, mis väljendus ka väljaande päist kaunistaval puulõikepildil (Lisa 9), millel oli kujutatud õlgkatusega korstnata elurehi, õues tare ees jungaga kaev ning harkader, taamal püstkoda, suured õunapuud ning õueaia taga künka otsas päikesetõusu foonil kirik. ,,Tarto maa rahwa Näddali-Lehe" väljaandjateks olid Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop ning Kanepi pastor Johann Philipp von Roth, kes on ajalehe väljaandmise kõrval jäädvustanud end meie kultuuriloo teisteski valdkondades. Alajeht ilmus Tartu ülikooli tsensuurikomitee järelvalve all ning eesti ja soome keele lektori Friedrich David Lenzi tsenseerimisel
sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid;
Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti püstkoja sõrestik suvel kasetohust, talvel põhjapõdranahast kattega. Püstkoja tipp jäeti katmata, sealt läks suits välja ja tuli valgus sisse. Ka tänapäeval kasutatakse neid katteid, kuid rohkem tarvitatakse presenti. Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel. Neljakandilise onni sõrestik ehitati lattidest, mis kaeti kasetohust või nulukoorest kattega. Seinad moodustasid neljakandilise ruumi, mille peal oli kas ühe või kahe viiluga või kaarekujuline katus. Tänapäeval on neljakandilisi onne väga vähe. Talviste ja suviste ristpalkehituste katuse roovpalgid kaeti algul kisklaudadega, millele asetati kasetoht ja nendele palgid või latid
tegevustes oma kujutlusvõime kaudu. Läbiviija peamiseks rolliks on rääkida muinasjuttu suunates inimeste kujutlusvõimet ja tekitades neis tunne, nagu nad viibiksid teises ajas ja kohas. Kaasamaks inimesi personaalselt, segatakse muinasjutu kontseptsioon rollimänguga. Kuulajatele antakse muinasjututegelaste rollid ja nad saavad ka ise muinasjutu kulgu suunata, kui läbiviija neile sõna annab. Esialgu on planeeritud elamusmajutusena pakkuda ööbimiseks püstkoda koos kõigi vajaminevate tarbeesemetega, mille abil hakkama saada. Sellise elamusmajutuse kontseptsiooni arendatakse edasi. Tulevikus on plaanis pakkuda ööbimist rehielamus ja muudes ajaloolistes hoonetes. Ettevõte lähtub võimalikult palju autentsusest, aga peamine eesmärk ei ole kooli ja muuseumi laadne ajaloo õpe. Kui koolis keskendutakse suuremalt jaolt makrosündmustele (sõjad, presidendid, aastaarvud jne.), siis teemapargis kogetakse
"Miina, mis nii hästi lõhnab? Kas sa teed täna hommikuks vahvleid siirupi ja meega?" Olin kohkunud, kui vastust ei kuulnud. Siis aga tuli mulle kõik meelde ja ma tegin silmad lahti, et vaadata, mis niimoodi lõhnab. "Issand jumal! Kus me oleme? Miina! Miina! Ärka ülesse! Kiiresti!!!" olin väga ehmunud. "Mis, mis??! Mis juhtus? ... Issand, kus me oleme? Ma ei mõista! Me olime ju jõe ääres maas lamamas, või kuidas?" oli ka Miina ehmunud. Meie ümber seisis õlgedest ja okstest punutud püstkoda, mille keskel istus vana indiaani naine ja küpsetas midagi tulel. "Te olete "kauuri" indiaani külas. Olge rahulikult. Muidu teete endale viga. Ma just lõpetasin ravitsemise!" ütles vana naine. "Minu nimi on Selgesilm. Ma teadsin ette, et teie lennuk kukub alla ja meie mehed teid jõe ääres leiavad," lausus naine. "Minu nimi on Jasmiin Saarest või Jasmiin Kiibet. Tema nimi on Miina." "Miina Kustauloots," lisas Miina, kuna mina ta perekonnanime ei teadnud.
Luuleiud näitavad, et kõige tihemini tabati jahikäigul põtru (nt Kundas 2/3 kõikidest luudest) ja kopraid. Hilismesoliitikumi ajast on leitud Kunda kultuuri asulaid ka Lääne-Eesti saartelt (Kõnnu asula, Kõpu asula). Seal tegeldi ka hülgepüügiga.Elamute jäänuseid leitud ei ole. Arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusjates püstkodades, mis olid kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega. Keset püstkoda asus kividega piiratud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis valgust ning soojust. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid (ahingu-, oda- ja nooleotsi, talbu, kirveid ja naaskleid), samuti kvartsist ja tulekivist väikeesemeid. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvides; Kunda kultuuri ajal olid taolised tööriistad veel küllaltki tahumatud
siseruum oli jaotatud kaheks, avaramas osas paiknes kolle. Majade esine käigutee oli lattidest. Küla ümbritses umbes viie meetri kõrgune palkidest kaitsetara, mis oli tihendatud pinnasega. Ka Eestis (rauaaeg Eestis I at. pKr.) on leitud rauaaja vaiehitiste jäänuseid Koorküla Valgjärvele rajatud vaiküla puhul peeti silmas eeskätt selle kaitseotstarbelisust. Enne linnusasulaid ja vaiehitisi oli Eestis juba mesoliitikumi ajast alates levinuim ehitistüüp püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum, pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega. Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest
annaabi.ee 
