Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees Valgusüntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Translatsioon algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. mRNAga seostub tRNA molekul, millega on ühendatud aminohape metioniin.tRNA saab mRNAga ühineda üksnes komplimentaarsusprintsiibi alusel.Initsiaatorkoodoniga AUG paardub initsiaator-tRNA antikoodon UAC, seejärel siseneb ribosoomi teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside
molekulis ja see määrab aminohappe jääkide järjestuse valgu molekulis KUIDAS TAGATAKSE PÄRILIKU INFO ÜLEKANNEtagatakse sellega, et sugurakkudes on vanema DNA, kuna sugurakkudest hakkab arenema uus organism, siis kõik mRNA ja valkude sünteesid toimuvad samasuguselt DNAlt, mis on saadud vanematelt VALGU SÜNTEESI KÄIK 1)mRNA süntees DNA pealt ühe geeni ulatuses 2)mRNA töötlemine tuumakestes 3)mRNA väljub tuumast tsütoplasmasse 4)mRNAga seondub ribosoom 5)ribosoomi tuleb I initsiaator tRNA metioniiniga, tRNA antikoodon lukustub mRNA vastava koodoniga 6)tuleb järgmine tRNA aminohappega, lukustub mRNA külge 7)seotakse kaks aminohappejääki peptiitsidemega 8)I tRNA lahkub ribosoomist 9)ribosoom nihkub edasi ühe koodoni võrra 10) tuleb järgmine tRNA, lukustub, seot aminohappped 11)... kuni stoppkoodonini MIS ON KOODON, ISELOOM 3 järjestikust nukleotiidi RNA ahelas, mis määrab 1 aminohappe a)
Kui teine tRNA seostub koodoniga, siis tekib kahe aminohappe vahele peptiitside. Lisaks katkeb side esimese aminohappe ja tema tRNA vahel. Kui side on katkenud, nihkub ribosoom(mRNA ka) ühe koodoni jagu edasi. Vabanenud kohale ribosoomis tuleb uus tRNA ja kogu protsess kordub. Kogu protsess toimub korduvalt. Protsess kordub kuni stoppkoodonini. Vastav tRNA ei kanna enda küljes ühtegi aminohapet. Korraga võib toota ühte sama tüüpi valku mitu ribosoomi. Ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumit nimetatakse polüsoomiks. Valgu regulatsiooni II etapp: üleliigseks muutunud mRNAde lagundamine.
surmaga. Valgu sünteesi iseloomustavad: 1.m-RNA ühineb ribosoomiga 2. m-RNA molekuli alguskoodoniga seostb esimene tRNA molekul, millega on ühinenud aminohape metioniin. 3.Ribosoomi siseneb teine TRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNA koodonile vastava aminohappe. 4.Ribosoomis, kahe kõrvuti asetseva aminohappe vahele sünteesitakse peptiidside. 5.Dipeptiid vabaneb tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. 6.t-RNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (3) t-RNA. 7.Ribosoomi siseneb järgmine tRNA (3), mis toob endaga kaasa uue aminohappe. 8. RIbosoomis, kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 9. Protsess kestab stoppkoodoni saabumiseni. 10. Stoppkoodoniga ühineb ensüüm, mis lahutab ribosoomist tRNA, mRNA ja sünteesitud valgu.
Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik. Lüsosoomid ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke, teised lagundavad aineid ja lõhustavad ensüüme. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi-põiekestesse ja lüsosoomidesse. Golgi k
Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Vastus: Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur. (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur). Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju
Milline aminohape antud tRNA külge kinnitub, on määratud tRNAs sisalduva kolmes nukleotiidist koosneva antikoodoniga. tRNA toob valgu sünteesi käigus ribosoomi vajalikud aminohapped vajalikus järjekorras. Translatsiooni olemus – RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk. Vajalikud komponendid: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped,energia (ATP/GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks mRNAga ja peptiidahela sünteesiks. 12. Valgu küpsemine. Aminohappeahel ei ole veel valmis valk. Aminohapete järjestus on valgu primaarstruktuur. Aminohappeahela keerdumisel spiraaliks tekib valgu sekundaarstruktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Ahela edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaarstruktuur. (mõnel valgul on ka kvaternaarstruktuur). Osa valke jääb peale sünteesi tsütoplasmasse ja omandab seal kokku voltudes lõpliku kuju. Teised
Koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, monosahhariid ja lämmastikalus. RNA puhul C=G, aga A=U Tavaliselt RNA molekul on heeliksi kujuline. RNA tähtsus osaleb geneetilise info realiseerimisel. RNA polümeraas sünteesiv ensüüm RNA'd on 3 erinevat sorti: · mRNA informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest tsütoplasmasse, kus on ribosoomid. · tRNA transpordiRNA mõtestab mRNAga saabunud geneetilise info lahti, osaleb valgu tekkimises · rRNA ribosoomiRNA kuulub ribosoomide ehitsuse ja osaleb valgusünteesis
- Sarnasus transgeneesiga o Kui siiratakse sama liigi geene o Geenisiire toimub somaatilisse rakku o Ei pärandu - Geeniravi sõltub puude olemusest: o Ravi,mis on seotud vererakkudega( olemas kogu aeg tüvirakud) o Teistel juhtudel vajalik ka koespetsiifiline promootor(keeruline) - Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas - Geenivaigistamine: o Kasutatakse mikro-RNA molekule o Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse o Täiesti uus suund, nt Huntingtoni tõve raviks - Muid geenitehnoloogia rakendusi: 1. Molekullargeneetiline diagnostika - Põhineb mutantsete geenide äratundmisel - DNA-kiibid võrdluses DNA-lõikudega, saab tuvastada haiguse ja määrata ravi - Rinnavähk,sirprakuline aneemia,kurtus, Huntingtoni tõbi,tsüstiline fibroos - Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika: - Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust
1) asendada haige geen tervega 2) vaigistada haige geen Neid tegevusi ei teha munarakuga, need ei pärandu järglastele. Transgenees Geeniteraapia · Viiakse geen sugurakkudesse · viiakse geen koerakkudesse, ei pärandu. · Pärandatakse järglastele · Viiakse sama isendi geenid · Rakku viiakse võõraid geene Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse. 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb mutantsete geenide äratundmisel. Pärilike haiguste kindlaks tegemine. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust. Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada kiiresti polümeerasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades.
Antimikroobsed ained → valgusünteesi inhibiitorid → tetratsükliinid FD:läbib passiivse difusiooni teel G(-) mikroorganismide välimise membraani → läbib aktiivse transpordi teel G(-) ja G(+) mikroobide peptidoglükaani → seost ribosoomi 30S subühikuga → blok tRNA seostumise mRNAga → blok valgusünteesi → bakteriostaatiline - Doksütsükliin FK:manustatakse p/o, i/v, lokaalselt silma. Imendub paremini (II pvk) tühjast maost, 2 h enne ja pärast manustamist tuleb vältida piimatooteid. Suur jaotusuumala; koguneb maksa, põrna, luuüdisse, luudesse, hammastesse; läbib HEBi ja platsentaalbarjääri, satub rinnapiima
Ribosoomid koosnevad kahest osast: * väiksem üksus * suurem üksus Need käivad üksteise sees. Membraani ei sisalda. Koosneb: valgud + rrna Ribosoome toodetakse tuumas olevatest tuumakestes. Ribosoome leidub ka mitokondrites ja kloroplastides. Lisaks karedapinnalisele tsütoplasmavõrgustikule ka vabalt tsütoplasmas. Ribosoomide kogu, mis on seotud ühte tüüpi valkude tootmisega, moodustab polüsoomi (ühe mrnaga) Golgi kompleks membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit (nagu radiaatoriribid) Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest, avastati 1898. A. Taimerakkudes kutsutakse diktüosoomideks. Taimerakkudes on neid rohkem kui loomses. Membraanidega ümbritsetud kõik kanalid. Ülesanded: * valkude lõplik töötlemine ja pakkimine * lüsosoomide teke * rakumembraani tootmine Lüsosoomid, avastati 1951,
. • Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline
otste küljes olevate aminohapete vahele jällegi peptiidside. Moodustnunud kolmest aminohappejäägist koosneb ühend (tripeptiid) jääb ribosoomi viimasena sisenenud tRNA molekuli külge ja aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. Protsess kestab kuni järg jõuab stoppkoodonini. Initsiaator tRNA-tRNA mol, mis ühineb initsiaatorkoodoniga. Antikoodon-tRNA mol pealingu kolm nukleotiidi mis on komplementaarsed mRNA koodoniga Plüsoom-mRNAga seotud ribosoomide kogum koos nendes talitlevate tRNA molekulide ja ensüümidega
. · Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk,
RISC kompleksi. Argonaut on RISC kompleksi katalütiline komponent. Väikesed RNAd juhivad argonaudi märklauani tundes ära neil ekomplementaarse järjestuse. Argonaut sisaldab PIWI domeeni, mis viib läbi kaheahelalise RNA lõikamist. Argonaut sisaldab PAZ ja PIWI domeene – PAZ seondub küpse miRNA üheahelalise 3’otsaga, PIWI domeen interakteerub juhtahela 5’otsaga. Nad seovad küpse miRNA ja orienteerivad seda interaktsiooniks märklaud mRNAga. • • siRNAd (omadused, funktsioonid) • siRNAd võivad olla eksogeensed kui endogeenset päritolu. Võõras RNA tuntakse ära, sünteeritakse komplementaarne ahel, Dicer seondub dupleksiga ja lõikab selle lühikesteks juppideks. Need fragmendid on sobilikud argonaut valkudele adaptoriteks. Endogeensete siRNAde tekkimine – vajalik 2ahelalise RNA olemasolu, et dicer saaks ära tunda selle. • siRNAd pakitakse RISC kompleksi
initsiaatortRNA) · ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe · ribosoomis kahe kõrvuti oleva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahele sünteesitakse ensüümide abil peptiidside · dipeptiid vabaneb initsiaatortRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge · tRNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle · ribosoomi siseneb kolmas tRNA ning jätkub sama ring · translatsioon lõpeb, kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist · sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi aolamüksused ja mRNA VIIRUSED Viirused on nukleiinhappe ja valkude kompeksid ja elusraku parasiidid. KOOSNEB: · GENOOM üks DNA või RNA molekul, 3300 geenivahetus · replikatsioonigeen viiruse DNA või RNA paljunemine
Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub terminatsiooni ensüüm, mis vabastab kõik reaktsiooni osapooled (valguahela, tRNA, mRNA, ribosoomid) Polüsoom- mRNAga seotud ribosoomide kogum, milles sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valke Antikoodon- tRNA 3 nolekuli, mis komplementaarsed mRNA koodoniga Geenide avaldumine- geen on avaldunud, kui on toimunud transkriptsioon (korraga avalduvad 10% geenidest) sõltub RNA polümeraasi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga, ühineb, siis toimub Transkriptsiooni vead- 1 tagajärg ilmuvad valgud, mis põhjustavad raku muutumist vähirakuks 4 tüüpi geene 1
väikses SUs 16S rRNAga. See ala, kus mRNA ja 16S rRNA seonduvad nim RBSiks ribosime binding site. Kõige täpsemini sobituvad täiesti komplementaarsed järjestused. Mida sarnasem järjestus, seda kiiremini seondub ja täpsem on translatsiooni initsiatsioon. Teine oluline regulatsiooni mehhanism on RBSi kättesaadavus ribosoomidele. Kui mRNA moodustunud sekundaarstruktuur, siis pole sait vaba. Siin on oluline roll teistel miRNAdel ja valkudel, mis võivad mRNAga seonduda ja selle konformatsiooni muuta. Initsiatsiooni koodoniks AUG, harva ka GUG. Ribosoomi 30S subühik ja mRNA moodustavad kompleksi IF3 juuresolekul. Metionüül-tRNAfMet interakteerub initsiatsiooni-faktoriga IF-2. Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül- tRNAfMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Enne 50S subühiku lisandumist vabaneb IF-3
geeni lõpus nukl järj, mida nim terminaatoriks, seal ensüüm eraldub DNAst, viimane taastab oma biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. 29. tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA molekul koosneb ühest ahelast, kuid selle komplementaarsete lõikude nukleotiidide vahele on moodustunud vesiniksidemed, teist järku struktuur on ristikulehe sarnane. Molekuli paardumata otsa kluge seondub aminohape. Fn: mRNAga ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. Toovad kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. 30. Geneetiline kood. mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi e koodonit määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus eksisteerib peaaegu kõigi eel- ja päristuumsete organismide rakkudes. mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon gen info lugemise alguse ja stoppkoodon selle lõpu
Aminohappeid toovad kohale transport-RNA (tRNA) molekulid, mis sisenevad ribosoomi ja mille antikoodonid paarduvad mRNA järjestusele komplementaarsuse alusel. Ribosoomid on ribosüümid[2], sest peptiidsideme moodustamine toimub just rRNA abil, millel on peptidüüli transferaasi katalüütiline aktiivsus. Pärast peptiidahela moodustumist pakitakse see funktsionaalseks struktuuriks. Ribosoom koosneb kahest alaühikust, millest väiksem seondub mRNAga ja suurem tRNA ja ribosoomi saabuvate aminohapetega. Pärast translatsiooni lõppemist jaguneb ribosoom taas kaheks. 16. Retseptorvahendatud endotsütoos, membraansete organellide koostöö selles. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ... Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks 17. Mitokondrid, nende ehitus ja ülesanded. Rakuhingamine, ATP süntees. Tsitraaditsükkel. Endosümbioosi teooria.
PABPII seondub lühikesele A sabale ning stimuleerib PAPi järgnevaid A jääke polümeriseerima. PABPII on vajalik ka PAPile signaalimaks polümerisatsiooni terminatsiooni, kui polü(A) saba pikkus on jõudnud 200-250 nukleiinhappejäägini. Küpse, funktsionaalse mRNA tekkimine hõlmab veel protsessi, mida nim. splaisinguks, mille käigus intronid lõigatakse välja ja eksonid liidetakse kokku. mRNA-d ümbritsevad valgud ja ta toimetatakse rakutuumast välja. Tsütoplasmas vahetuvad mRNAga seotud valgud (hnRNP-d tuuma tagasi). 13 Seejärel seondub ribosoomi väike subühik AUG järjestusele, liitub Met-tRNA, seejärel suur subühik ning algab translatsioon 42. Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom? Splaisingut teostavad splaisosoomid, mis koosnevad snRNPdest ja pre-mRNAst
valkude sünteesiks. Seejärel sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldab ümber bakteri ainevahetuse. 4)Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist mood uued viirusosakesed. 5)lõhutakse bakteri rakk. RNA viirused: (nöide tubaka mosaiigiviiruse(TMV) näol) Uute viiruste moodustamiseks peab TMV genoom sattuma tubakalehe rakku, kus ta talitseb sarnaselt mRNAga. Sellelt sünteesitakse taimeraku ribosoomides toimuva translatsiooni käigus viirusele omaseid valke + replikatsiooni valke, mis esmalt sünteesivad TMV RNAga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias?
tau valkude agregeerumine. 47. MicroRNAs (miRNA) ja väiksed splaisosoomi RNAd (snRNA). miRNA-del on oma geenid ning nad reguleerivad geeni ekspressiooni ning on olulised arenguprotsesside regulatsioonil. miRNAdel on osaline komplementaarsus mRNA 3’UTRs, tagajärjeks on translatsiooniline repressioon või märklaud mRNA degradatsioon ja geeni vaigistamine. Küps miRNA on osa aktiivsest RISC kompleksist, mis sisaldavad ka Argonaut valke. Kui miRNA on seondunud märklaud-mRNAga, toimub mRNA lõikamine Argonaut valgu vahendusel. miRNAd on umbes 22 nukleotiidi pikkused. snRNA-d on tavaliselt U-rikkad. Splaisosoomid koosnevad snRNAdest ja valkudest. snRNAde ülesandeks on intronite väljalõikamine GT/AG äratundmisjärjestuste kaudu. Keskmine pikkus on 150 nukleotiidi. 48. Nimetage 3 erinevat viisi kuidas terapeutilist geeni saab viia inimese organismi. Ex vivo geeni teraapia – patsiendilt eraldatakse rakud.
Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Jälle üks ulme küsimus. Eeldan, et tuumakeses on DNA ja DNAlt transkribeeritakse RNA, siis enamik teadmist vajavad RNAd saavad transkribeeritud tuumakeses. rRNA'd sünteesib RNAPolI; mRNAd, enamiku snRNAd ja miRNAd sünteesib RNAPolII; tRNAd ja teisi väikesi RNAsi sünteesib RNAPolIII. RNAPolIV sünteesib siRNAd taimedes. 53. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? Märklaud-mRNAga paardumisel ei ole miRNA 3' otsa paardumine korrektselt komplementaarne on üksikuid mittepaardunuid nukleotiide. siRNA'l on paardumine alati täpne. See vahe ongi. 54. Kirjelda hnRNP A1 tuumast ekspordi protsessi. Missugused valgud selles osalevad? Kuidas rakk kontrollib, et see protsess on ühesuunaline? Missugune tsütoplasmaatiline valk on selle protsessi toimumiseks oluline ja miks? Tsütoplasmast > tuuma
Giid RNAd omavad oligo(U)3' sabasid (5- 24 nukleotiidi pikad). Need U-järjestused sisestatakse pre-mRNAsse kaheastmelise protsessi tulemusel. Giid RNA vaba 3'-OH ots atakeerib pre-mRNA estersidet ja seondub kovalentselt pre- mRNA 5' otsa. Vana pre-mRNA 3'-OH ots atakeerib kahe kõrvutioleva lõpmise U vahelist sidet giid RNA-s. Tulemuseks on ühe U lisandumine pre-mRNAsse (korrigeeritud mRNA). Giid RNAd transkribeeritakse mitokondri kindlalt geenilt. Osaliselt komplementaarsed pre-mRNAga. Antisens RNA - RNA osad, mis reguleerivad geenide avaldumise aktiivsust. Antisens RNA-d ei transleerita. On transkribeeritud DNA antisens ahelalt. On komplementaarne transleeritava mRNA- ga. Môlemad RNA-d koos vôivad moodustada dupleksi ja inhibeerida valkude sünteesi. mRNA sünteesitakse vaid ühe DNA ahela (matriitsahela) põhjal, mida nim. ka RNA mõtteliseks ahelaks (sense strands). Teine DNA ahel on mittematriitsahel, millelt sünteesitakse antisens RNA
Peamiselt taimede mitokondrites (CU asendus). Inimese ja küüliku apolipoproteiinis CU asendus (tsütosiini oksüdatiivse deamineerimise tulemusena) tekitab UAA koodoni. 2. U-nukleotiidide lisamine või deleteerimine. Kirjeldatud trüpanosoomide mitokondrites mRNA molekuli koostisesse lisatakse U-sid. Nukleotiidide sisestamiskohti sisaldava mRNA piirkonnaga paardub mRNA vastava kohaga osaliselt homoloogiline RNA molekul, mida nim giid-RNAks. Giid-RNAs asuvad mRNAga mittepaarduvates alades A-nukleotiidid ja just nende vastu lisatakse mRNA- s uridiinmonofosfaadid. 62. Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides. Eukarüootses rakus toimuvad transkriptsioon ja translatsioon nii ajaliselt kui ka ruumiliselt lahus + mitme etapina, prokarüootides mitte. Eukarüootides transkripts rakutuumas, bakteritel tsütoplasmas nukleoidis. 63. Ribosoomide ehitus prokarüootses ja eukarüootses rakus.
küüliku apolipoproteiinis C-U asendus tsütosiini oksüdatiivse deamineerimise tulemusena tekitab UAA koodoni. Nukleotiidide lisamine v deleteerimine on võrreldes lämmastikaluste asendamisega komplekssem protsess. Kirjeldatud trüpanosoomide mitokondrites mRNA molekuli koostisesse lisatakse U-sid. Nukleotiidide sisestamiskohti sisaldava mRNA piirkonnaga paardub mRNA vastava kohaga osaliselt homoloogiline RNA molekul, mida nimetatakse giid-RNAks. Giid-RNAs asuvad mRNAga mittepaarduvates alades A nukleotiidid ja just nende vastu lisatakse mRNAs uridiinmonofosfaadid. Kuigi RNA editingi bioloogiline tähtsus on seni veel väljaselgitamisel, on selge, et see protsess mõjutab oluliselt geenide avaldumistaset trüpanosoomide ja taimede mitokondrites. 63. Transkriptsiooni ja translatsiooni toimumise aeg ja koht bakterites ja eukarüootides. Transkriptsioon ja valgusüntees toimuvad bakterirakus korraga, kindel
mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga seondub esimene tRNA molekul (esimene aminohape on Metioniin) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele mRNAle vastava aminohappe ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse ensüümide abil peptiidside dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge tRNA nihkub koos mRNAga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele tRNAle ribosoomi siseneb kolmas tRNA sünteesitakse peptiidside toimuvad samad protsessid... translatsioon lõpeb kui jõuab üheni stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) sünteesitud polüpeptiid vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA translatsiooni järgselt aitavad valku pakkida tsaperonid 20. Translatsiooni terminatsioon.
polyadenylation of a pre-mRNA. A nuclear poly(A)-binding protein, PABPII, stimulates addition of A residues by PAP and stops addition once the poly(A) tail reaches 200250 residues. Küpse, funktsionaalse mRNA tekkimine hõlmab veel protsessi, mida nim. splaisinguks, mille käigus intronid lõigatakse välja ja eksonid liidetakse kokku. mRNA-d ümbritsevad valgud ja ta toimetatakse rakutuumast välja. Tsütoplasmas vahetuvad mRNAga seotud valgud (hnRNP-d tuuma tagasi). Seejärel seondub ribosoomi väike subühik AUG järjestusele, liitub Met-tRNA, seejärel suur subühik ning algab translatsioon 3. Kas diferentseerunud rakk võib valida mõne muu arengusuuna? Üldjuhul seda enamasti ei toimu, aga vahel võib. Varem arvati, et raku diferentseerumine on pöördumatu protsess. Katseliselt näidati esmalt, et hiire luuüdirakkudest võivad areneda skeletilihased
Peale nende esineb nakatatud rakkudes ka minoorne mittestruktuurne valk 1s, mis transleeritakse S1 segmendi teiselt ORF-ilt. µNS ja µNSC (80 kDa, µNSC on 5 kDa võrra väiksem - tal puudub N-terminaalne 42 ah fragment). Mõlemad valgud seonduvad raku tsütoskeleti seondavad sellele viirus-spetsiifilisi struktuure?) ja viiruse mRNA-ga. mRNA seondamine leiab aset varsti peale sünteesi, ning võib olla seotud segmentide selektsiooniga (µNS jääb mRNAga seotuks kuni negatiivsete ahelate 9 LIISI KINK 10 VIROLOOGIA sünteesini)
koosnevad 40S ja 60S subühikutest. Eukarüootide ribosoom on suurem. 10. A sinna seondub aminoatsüül-tRNA, paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul, P sinna seondub peptidüül-tRNA, pärast kasvava peptiidahela kandmist ribosoomis peptidüül-tRNAlt A-saidis asuvale aa-tRNAle jääb P-saiti deatsüleeritud tRNA ja E deatsüleeritud tRNA-spetsiifiline, pärast seda, kui P-saidis tekkis deatsüleeritud tRNA, liiguvad tRNAd koos mRNAga ribosoomis ühe koodoni võrra edasi; asub põhiliselt ribosoomi suuremal subühikul sait ribosoomil on tRNAde sidumiskohad, ribosoomi subühikute vahele jääv põhiline aktiivtsenter. 11. Ribosoomi tsükkel selle läbib ribosoom translatsiooni kolme etapi (initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon) käigus. Valku kodeerivat järjestust nii mRNAl kui DNAl nim. avatud lugemisraamiks (ORF). Avatud lugemisraam nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab
aktiveerida. Kui viirus kodeerib viiruse onkogeene, võib ta promoda rakukasvu, stimuleerida transkriptsiooni ja seega viiruse replikatsiooni. Raku võime retroviirusgenoomi transkribeerida on koetropismi ja peremeeste spektri teine peamine determinant. HTLV ja HIV on komplekssed retroviirused. HTLV1 kodeerib viiruse replikatsiooni reguleerivaid tax ja rex valke, mis, erinevalt teistest, vajavad rohkem kui üht splaissinguetappi. rex kodeerib kaht valku, mis seostuvad viiruse mRNAga ja takistavad edasist splaissingut, põhjustavad transpordi tsütoplasmasse. Infektsiooni hilistes faasides võimendab rex selektiivselt teatud struktuurgeenide ekspressiooni, mida rohkem vajatakse. Tax on transkriptsioooni aktivaator, võimendab viiruse genoomi transkriptsiooni. Tax aktiveerib ka teisi geene: IL2, IL3, GMCSF, IL2 retseptor, mis kõik põhjustavad T kasvu stimulatsiooni. HIV replikatsiooni reguleerivad 6 geeni „lisa”produkti. Tat on viiruse ja raku geenide transaktivaator
annaabi.ee 
