Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520
docstxt/13920473452243.txt
mungaseisundist, kuid koraani said ikkagi pandud ka mõned tema sellealased ütlemised. Seepärast paljud kartsid levitustööd avalikult teha. Populaarseks sai sufism eelkõige siis, kui Sufi-Al-Muhasabi 857. aastal rajas Safavidi aladel vastava kooli. Sufistidel oli küllalt järgijaid ja on tänapäevanigi sellesse uskujaid. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemiseks vett. Minu arvates on tõesti islami usk üha elavdunud. Ka Eesti tänavatel näeb juba ringi liikumas moslemeid, mis on tegelikult üsna uus nähtus meil siin Eestis. Soomes ja mujal Euroopas on
kõiksugust rahu. Enesetaputerrorism Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud – kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes. Seega rikuvad enesetaputerroristid korraga mitmeid islami seadusi ja islamit selles süüdistada ei saa. Kuritegude peamine põhjus Loomulikult leidub islamimaailmas moslemeid, kes ühel või teisel põhjusel islamiseaduse koha pealt silma kinni pigistavad ning harimatuid moslemeid islami nimel kuritegudele ässitavad. Enamasti on sellise käitumise taga aga poliitiline ambitsioon, mitte sügav usk. Fakte Islami ja terrorismi kohta • Islam ei toeta ega ülista ei diskrimineerimist ega terrorismi mitte mingil moel. •Terrorism, alusetu vägivald ja süütute inimeste tapmine on islamis täielikult keelatud.
· Muhamedi siirdumine Medinasse kiusati taga, ei tahetud alluda koraani seadustele ja muhamed põgenes. Alustatakse ajaarvamist sellest sündmusest · Medinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid, määras kindlaks palvuste ajad ning palvetamise suuna Meka poole. Kui kogukond oli piisavalt suur, vallutas Muhamed Meka, puhastas selle ebajumalatest, jättes ruudu kujulise pühamu nurka meteoriitkivi alles ning lõi sellest moslemeid ühendava keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb
Muhameedlase elu määravad mitmesugused käsud ja keelud. Veini ega teisi alkohoolseid jooke tarbida ei tohi. Sealiha või veretoite süüa ei tohi. Et saada söögiks kõlblikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt. Keelatud on ka liigkasuvõtmine, hasartmängud ning kauplemises on kindlad reeglid. Tööd peab tegema ausalt. Levik ja suunad Islam on maailmausundite hulgas oma leviala suuruse poolest teisel kohal. Tänapäeval elab moslemeid igas riigis. Eeldavasti on moslemeid umbes 700 miljonit. Praegu on islamiusulisi eriti palju Aafrikas. Rohkesti on muhameedlasi Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afkanistaanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Kokkuvõte Islami usk põhineb kindlatel reeglitel, mille kõik leiame Koraanist. Viis korda päevas palvetamine annab elule kindla rütmi. Palverännak on muhameedlaste elu tipphetk.
peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid palvetama kutsutakse(Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega). Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moseesse peab sisenema paljajalu.Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti
kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid.
kuul ehk ramadaani ajal. 9. kuul olevat alguse saanud koraan. Koidust loojanguni hoiduvad islamiusulised söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid.
SIKHISM ELINA RIES, LEENI LÕSOV, EVA-LIISA SUVI, ELERY SALLERT Üldist Välja arenenud hinduismist & islamist; pole otseselt nende segu. Levib peamiselt Loode-Indias, aga leidub ka USAs, Kanadas & Suurbritannias. Suuruselt 5. religioon; ligikaudu 28 miljonit sikhi maailmas. Ajalugu Aluse pani 15. sajandil Guru Nanak koos veel 9 Guruga, et ühendada hindusid & moslemeid. Alates 5. Gurust positsioon päritav. Sikhide elu Sikhiks saamiseks pole piiranguid. Kohustuseks ristimine. Kohustatud lugema pühakirja. Kindlad distsipliinireeglid (viis väliselt eristatavat tunnust) AITÄH KUULAMAST!
Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%).
Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all Paavstivõimu algus Normannid, Napoli ja Sitsiilia kuningriik Linnriigid Hispaania, hiljem Austria võimu alla 19. saj Itaalia ühendamine 1920. fasistid 1946.a Itaalia vabariik Kultuur Kunst Arhitektuur Jalgpall Toit
Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada
Tai köök Tai kuningriik · Üldinfo Pealinn : Bangkok (6 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Tai köök · Tai road on kerged ja maitsvad ning välimuselt atraktiivsed, alati kaunistavad söögilauda puu- ja köögiviljadest voolitud imepärased õied. · Igal söögiajal on kindlasti esindatud neli maitset: soolane, magus, hapu ja põletav. · Et oskuslikult saavutatud maitsenüansid säiliksid muutusteta, tuuakse toit lauale otsekohe pärast valmimist. Kes?Mida?
● Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides ● Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ● Islam Eestis ● Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. ● Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas ● Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 ● Islami kultuurikeskuse Turath, Tallinna mošee ja Eesti Islami Koguduse ruumid asuvad Ülemiste keskuse taga asuvas vanas tehasekvartalis. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Islam ● http://uudised.err.ee/failid/268903_01.jpg ● http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Islam_by_country.png ● http:// scm-l3.technorati.com/11/04/11/31317/hijab1.jpg?t=20110411085 754
Lapsi naise kohta 2,21 1,29 Imikusurmad 110 surma 100000 elussünni 27 surma 100000 elussünni kohta kohta Maroko asub Aafrikas, Rumeenia Euroopas. Maroko on pindalalt Rumeeniast peaaegu poole suurem. Maroko elanikkond on Rumeenia omast poole suurem. Maroko rahvastikust moodustavad 99% moslemid, kuid Rumeenias on moslemeid vähem kui 5%. Seal domineerib õigeusk, mida Marokos ei eksisteeri. Keskmine eluiga on Rumeenias oluliselt suurem, naistel lausa 40 aastat, samas kui Marokos on naiste keskmine eluiga ainult 27 eluaastat. Nii Marokos kui Rumeenias moodustavad 15-64 aastased suurima osa elanikkonnast, Marokos 66% ja Rumeenias 70,4%. Rumeenias on 0-14 aastaseid sama palju kui üle 65 aastaseid, kuid Marokos on vanureid üle poole vähem, kui alla 14 aastaseid. Seega on Marokos noorem rahvastik, kui Rumeenias
Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käed pesta puhta voolava veega, või kui seda pole, siis liivaga. Islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad.
näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk. · Kõrgeim kosk on Bambarakanda kosk mis on 263 meetrit kõrge. Sri Lanka rahvastik · Saarel elab 21 miljonit elanikku. · Põhiline usund on budism, aga on ka hinduiste moslemeid ja kristlasi. · Saare pealinnaks on Sri Jayewardenepura Kotte, aga kõige rohkem elanikke on Colombos, kus elab umbes 1 miljon inimest. · Sri Lanka elanike arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel Sri Lanka majandus · Enamus Sri Lanka inimestest töötab istandustes.
puht voolava vee, või kui sed pole siis liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Vaimulikud Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate. · A'baia - moslemimeeste riietusese.
Hiljem kujunes moslemite sultanaatidest Etioopiale oht. Seega vajati liitlasi. Abi Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja laiendada oma koloniaalimpeeriumi. Algas 30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al- Ghazi eestvedamisel. Etioopial suured inimkaotused, hävinud kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos saavutas Etioopia keisrina aga edu moslemite vastu. Kuid just siis jõudsid appi vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid siiski lõplikult ei purustatud. Aga Adalis oli tekkinud näljahäda pärast Calawdewosi tapmist, seega Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste vallutuskatsed ebaõnnestusid samuti. 19. sajandi keskel algas Etioopia maade taasühinemine, mis aitas kaasa vastupanu osutamisele Euroopa riikidele ekspansioonile jaotada Aafrikat.Vürst Ras Kassa võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Ta krooniti keisriks Tewodros II nime all. Etioopia sai taasühendatud
Verduni leping- oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja. Majordoomus- Frangi riigis Merovingide ajal kuninga majapidamise juhataja ja sõjalise kaaskonna ülem Chlodovech I- Rajas Frangi riigi ja pani aluse Merovingide dünastiale Karl Martell- Võitis moslemeid Poitiers lahingus ja saatis nad Aktivaaniast ja Provincest ära. Sõjareform. Pippin Lühike- Kuningas, kukutas 751 a. eelmise valitseja. Pni paavsti riigile aluse. Karl Suur- Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja. Ideaalse kristliku kuninga sümbol. Ühendas Frangi riigi Põhja-Itaaliaga. Gregorius VII- Paavst, võimuvõitlus kiriku ja keisri vahel. Otto I- Saksa kuningas, purustas ungarlaste väe ja omandas kristlaskonna kaitsja
Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus sariaat, mille aluseks on Koraan ning õpetlaste üksmeel. 3 Islami levik Islamil on kõige kiirem levik ja areng. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Ka meie koduses Eestis on ligi 4000 islami usu traditsioonide järgijat. See on muidugi väike osa ja meie igapäeva elus praegu veel silma ei paista. Allah Allah on nimi, mida muslimid ehk moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu
Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. LEVIK Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ISLAM JA TEISED RELIGIOONID Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa,
1 pula on väärt umbes 1.55 krooni. Kütid, kaupmehed ja missionärid tulid Botswanasse umbes aastal 1806. Tööstuse revolutsioon Euroopas tekitas vajaduse uutele turgudele ja uutele toormaterjali asukohtadele. Põliselanikele tutvustati ka püsse. Tänu millele paar Boeri hõimu meest tapsid Ndebele hõimu ühes külas kõik. See toimus aastal 1830. Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed. Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp, kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betsuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat ,,Kuningas Saalomoni kaevandused", millega on
bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10.3 surma 1000 elaniku kohta. Imikute suremus on 54.7 surma 1000 elaniku kohta, (meeste seas on 57,56 surma 1000 elaniku kohta ja naistel on 51,78 surma 1000 elaniku kohta.) Linnarahvastiku osakaal Keenias on 22% kogu rahvastikust. Asustustihedus ning selle jaotumine.
moslemitele. Palvekohad • Islami pühakoda on • Mošees ei ole pilte mošee, kus moslemid ega skulptuure. käivad palvetamas ja • Mošeesse peab jutlusi kuulamas. sisenema paljajalu. • Tihti on mošeel • Mošees on vähe kuppelkatus ning mööblit, kuna pühamu kompleksi palvetatakse kuulub kõrge torn põrandal minarett , kust palvemattidel. moslemeid palvetama kutsutakse(enamasti • Tihti asub mošee õuel on tornid valgustatud purskkaev või roheliste tuledega) vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palvusele kutse
· Sellist religiooni pole olemas, vaid on olemas palju erinevaid usuvoolusi. Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud
Kütid, kaupmehed ja missionärid tulid Botswanasse umbes aastal 1806. Tööstuse revolutsioon Euroopas tekitas vajaduse uutele turgudele ja uutele toormaterjali asukohtadele. Põliselanikele tutvustati ka püsse. Tänu millele paar Boeri hõimu meest tapsid Ndebele hõimu ühes külas kõik. See toimus aastal 1830. Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed. Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp, kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betsuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat ,,Kuningas Saalomoni
· Ainuõige ühiskonnakorraldusega · Reziim on agresiivne · Suunatud teritoriaalsele suurenemisele TUNTUMAD DIKTAATORID · Jossif Vissarionovits Stalin (Nõukogude Liit) · Benito Mussolini (Itaalia) · Augusto Jose Ramon Pinochet Ugarte (Tsiili) · Adolf Hitler (Saksamaa) · Kim Jong II (Korea) · Mao Zedong (Hiina) · Than Shwe (Myanmar) ADOLF HITLER · Elanud 1889 1945 · Üks teise maailmasõja algatajatest · Lasi tappa juute, moslemeid, homoseksuaalseid inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski
Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas
Näiteks, on välja kujunenud stereotüübid, et mustanahalised on kriminaalid ja ohtlikud meile, aga see on ju täiesti vale. Nemad on täpselt samasugused nagu kõik teised, erinev on vaid nende nahatoon ja kultuur. Võtame ka näiteks moslemid: mina tunnen, et neid sallitakse kõige vähem, sest nendes nähakse terrorismiohtu ja sellepärast neid tihtipeale välditakse ja üritatatakse ka riigist välja ajada. Kindlasti on olemas ka neid mustanahalisi või moslemeid kes tõesti ongi kurjategijad ja on meie ühiskonnale halvad, aga see ei tähenda ju seda, et kõik sama rassi ja sama usku inimesed täpselt nende moodi on. Veel on halb see, et on inimesi kes mitte sugugi ei salli homoseksuaale. Paljud inimesed on veel kinni selles, et Piibli järgi on homoseksuaalsus patt, aga mõned inimesed lihtsalt ei salli neid, sest nende arvates on homoseksuaalne käitumine ebaloomulik ja düsfunktsionaalne. Mina väga ei
Kohtupäeva, teispoolsusesse ja saatusesse. Nad on kindlad, et kõik Allahi prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Allahi tahtele. Sõna "muslim" on tegijanimi ja see tähendab "Jumala tahtele allujat". Kõikidel moslemiks pürgijatel tuleb öelda usutunnistus- Ei ole jumalust peale Allahi ja Muhammed on tema sõnumitooja. Islamis on kaks põhilist moslemite rühmitust. Nendeks ususektideks on sunniidid ehk sunnamoslemid ja siiidid ehk siiad. Enamik moslemeid kuulub sunni sekti, see on ülekaalukalt suurim islami haru. Sunniite on umbes 90% moslemitest. Siiidid on ülekaalus Iraanis ning ka Aserbaidzaani usklikud on siiidid. Need moodustavad 10-15% moslemistest. Enamus inimesi on arvamusel, et kõik araablased on moslemid. See on müüt. Kõikidest moslemitest vaid 15% elab araabiamaades. Seega vaid kuuendik maailma moslemitest on araablased. Kõige suurem kogukond moslemeid elab Indoneesias (ligikaudu 200 mln)
Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid märkimisväärse osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks
Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Maailma 6-miljardilisest elanikkonnast moodustavad moslemid märkimisväärse osa: nende ligikaudne arv on 850 miljonist 1 miljardini. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Aafrika ja Aasia kontinendil ning Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides, sealhulgas Afganistanis, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Liibüas, Malaisias, Saudi Araabias ja Süürias. Moslemeid elab ka mitmel pool endise Nõukogude Liidu territooriumil, Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks
Nendevaheline aastakümneid kestnud konflikt oli mõlemat poolt nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nõrgestanud. Kumbki suurriik ei olnud valmis vastu seisma ootamatule ohule lõunast, Araabia poolsaarelt. Abu Bakr organiseeris esimesed rünnakud Süüria ja Iraagi aladele, kuid suri peagi pärast võitluste algust 624. aastal. Kaliifipositsioon läks seejärel Omar ibn al-Khattabi kätte. 5 3. TEINE KALIIF OMAR Omar, kes valitses moslemeid kümmekond aastat, oli tõepoolest õnnestunud valik. Osav nii poliitikas kui sõjalises strateegias, sai temast islami vanema ajaloo üks väljapaistvamaid isiksusi. Tema juhtimisel islamiriik õitses ja laienes. Ta saatis oma väed sügavale Süüria sisemaale, kus need lõid Bütsantsi impeeriumi vägesid. Nad vallutasid Damaskuse ja Jeruusalemma. Nendel vallutatud aladel elasid kristalased ja juudid. Et kiirendada islami levikut siis Omar vabastas muhameedlasi osadest maksudest,
ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega). 4) Annetamine -Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist". 5) Palverännak- Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehkHadzi. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,
inimesi ei taheta tööle võtta, neid ei kohelda eestlastega võrdselt ja neil on siin väga paha elada. Minu arvamus on, et niikaua, kui nad ei oska Eesti keelt, on see ainult nende enda süü, sest venelased, kes oskavad eesti keelt on just tööturul soositud, kuna enamik eesti noori ei oska tänapäeval vene keelt, kuigi seda tööl nõutakse. Samas on väga ebaõiglane see, et kogu maailmas, mitte ainult Eestis, teatud vähemusrahvaste esindajaid, nt moslemeid, koheldakse suure ettevaatusega ja kontrollitakse hoolsalt lennujaamades, sest kardetakse terrorirünnakut ning selle tulemusena rikutakse vähemusrahvaste õigusi. Ma tunnen, et mind ennast puudutab kõige rohkem just vanuseline diskrimineerimine, sest ma pean diskrimineerimiseks ka seda, et ma ei saa tunda end normaalse inimesena enne oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kõik õigused ja kohustused, k.a. võimalus tööle minna, kukuvad mulle kaela täpselt siis, kui saan 18
Tavaliselt, või vähemalt pühendunud moslemite peredes valitakse selleks mõne ajaloolase või väljapaistva inimese nimi. Poiste nimedest on tuntuimad Muhhamad, sellele järgnevad Ali ja Omar. Tüdrukutele pannakse sageli ühe Muhamedi abikaasa või mõne tähtsa naisisiku järgi. Populaarsed tütarlaste nimed on Fatima ja Aisa. Niipea, kui moslemi lapsed rääkima hakkavad, õpetatakse neile Koraani. Nii moslemi tüdrukud kui poisid lõigatakse juba varases eas ümber Abielu Moslemeid julgustatakse abielluma ja palju lapsi saama. Paljudes islamimaades on kombeks, et abielu korraldavad vanemad või hooldajad. Noored mehed ja naised võivad kohtuda ülikoolis või perekondade koosviibimisel, kuid spetsiaalselt kohtamas käimine on islamimaailmas tavatu. Kahe inimese abielu on islami seaduste kohaselt leping, kus mehe ja naise õigused ja kohustused on täpselt määratletud. Pulmad on sageli suureks avalikuks ürituseks, kuhu kutsutakse terve küla või naabruskond
aksessuaarid. Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud kristlik usulahk. Kümmekond sajandit hiljem jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Populaarsuselt teine religioon on Aafrikas islam. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb (u 9 milj km²). ·
moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi säilinud, viimistlemata
erosioon ja vee reostumine jäätmete ja reovete ebapiisava töötluse tõttu. Rahvastik Rahvaarv on vähenenud emigratsiooni tõttu (Kreekasse ja Itaaliasse) Albaania rahvaarvult 140-s (maailmas). Euroopas 32lt. Rahvastiku tiheduselt 18s. Rahvastik on noor (28) Üle 65a 6,3%. Alla 15a 30%. Linnarahvastiku osakaal on 53,7%. Keskmine eluiga on 73,5a. N 77, M 70/71. Religioon Levinud islamiusk Moslemeid 70% Õigeusulisi kristlasi 20% Katoliiklasi 10% Albaania vabariigi majandus Üks vaesemaid Euroopas. Tugineb suurelt jaolt põllumajandusele. Pool elanikkonnast on hõivatud põllumajandusest. Üks viiendik töötavad välismaal. EKSPORT Ekspordi kogumaht on 256miljonit USA dollarit Tekstiil 32,7% Nahk ja nahktooted 19,5% Maagid 10,4% Kromiit, vask, rauamaak, asfalt Tubakat,puu- ja juurvilju ning veini
11) Vesiir kõrgeim riigiametnik 12) Sariaat islami seadus 13) Sunna islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda 14) Imaam islami kogukonna juht 15) Siiidid neljanda kaliifi, muhamedi väimehe Ali ja selle järglaskonna austajad 16) Sunniidid sunnast juhinduvad moslemid 17) Medresed kõrgemad koolid, mis asusid mosee juures 18) Mosee islamiusuliste pühakoda 19) Minarett torn mosee juures, millest kutsuti moslemeid palvusele 20) Sultan väepealikust valitseja 21) Tsingis-Khaan Mongolite väepealik,kelle juhtimisel phendati 13.saj mongolid ühtse võimu alla. 22) Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne. 23) Lään feood,maavaldus, mis saadi sõjaväe teenistuse eest, hiljem võimalus see välja osta. 24) Vasalliteet lepinguline suhe, kus üks isik,vasall,andis end võimsama isiku,senjööri kaitse alla. 3 Hiina uuendust, mida kasutatakse Euroopas. 1) Siid 2) Portselan 3)
sajandist) Mir-i Arab Madrassah Kalan Mosee Ismail Samani mausoleum (9-10. sajandist) Chashma-Ayub mausoleum Ark (pärineb 5. sajandist) Lyab-i Hauz kompleks Kukeldash Madrasah Magak-i Attari Mosee Nadir Divan-Beghi khanaka ja madrasah Qazi-e Kalyan Nasreddin madrasah Hauz -i tiigid Kalyan Minarett Kalyan Minarett on minarett, asub Po-i-Kalyan mosee kompleksis. Ehitati 12. sajandil karakaniidide valitseja Arslan- kaani poolt, et kutsuda kokku moslemeid palvetama 5 korda päevas. Ehitis on 45,6 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai. Kalyan minarett Ismail Samani mausoleum Asub linna südamikus. Ehitati 9. sajandil ning oli puhkepaigaks emiir Ismail Samanile Ismail Samani mausoleum on üks kõige enam väärtustatud Kesk-Aasia arhitektuuriga ehitisi. Ismail Samani mausoleum Click to edit Master text styles Second level Third level
Palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Enne palvust tuleb pesta nägu ja käsi. Palvus peab toimuma puhtas kohas (pühakojas või vaibal) Palvuse ajal ei anta jalatseid. Naistel peavad olema juuksed kaetud palvuse ajal. Palvekohad : Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošeesse peab sisenema paljajalu. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Palveesemed : Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
kui nad saavad ilma tööl käimata nii kõrgeid summasid, siis milleks üldse tööd teha. See on, aga ülekohtune nende suhtes, kes käivad tööl ja teenivad raha, aga peavad maksma kõrgeid makse, et need, kes ei saa tööl käia, saaksid häid toetusi ning kõigil oleks hea elada. Kolmandaks on minu meelest hea elada heaoluühiskonnas immigrantidel. Näiteks külastades heaoluriikide suurlinnu võid linna tänavatel kohata palju mustanahalisi, moslemeid, mustlasi jne. Kohalikke võid hoopis rohkem kohata väljaspool linnu. Kuna neid tuleb aina juurde just ülavalpool nimetatud riikidesse, siis see peab tähendama, et nendes riikides on hea elada. Nendes saavad nad hea töö ja raha, head elutingimused, turvalise elu lastele jne. Nii pole üldse imestada miks nad valivad Euroopa riike oma uueks koduks. Aga nende niivõrd suur sissevool toob kaasa suuri probleeme. Riikides on töö puudus, kuna immigrandid võtavad
kiviajal- lausuti nõiasõnu ning tantsiti jahi õnnestumise eesmärgil. Ka kunst seostus uskumustega- loomakehasse maalitud nooled pidid tooma head jahiõnne. Aja jooksul pole midagi muutunud, religioon on endiselt tähtsal kohal inimeste elus. Usu pärast on peetud lausa sõdu, millest kaheksa toimusid 1562-1598 aastatel Lõuna- Prantsusmaal. Islami kultuuris on aga lubatud võitluse ehk dzihaadi pidamine, et kaitsta islamit, moslemeid või vabastada maa, kus moslemid on alla surutud. ,,Religioon on oopium rahvale." Need Saksamaa filosoofi Karl Marxi sõnad näitavad, kui olulisel kohal on usk olnud ja on ka edaspidi inimeste elus. Inimestevahelised suhted on püsinud muutumatutena. Olenemate sajandist ning ühiskonnast on inimestele olnud iseloomulikud omavahelised suhted. Perekonna mõiste tekkis koos Homo Sapiensi ehk tänapäeva inimese ilmumisega ning sellest ajast tekkisid
monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias,
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr.
väiksele lapsele, et ta usub kedagi, keda tegelikult ei ole olemas. Seadused annavad meile selle õiguse, kuid kindlasti taunitakse tõe väljarääkija käitumist. Sõnavabadust kasutades on ka märkimisväärse tähtsusega vastaspool, kellele me oma arvamust avaldame. Arvamuste paljusus ja sõnavabadus on inimkonna ajaloos kõige enam konflikte tekitanud seoses religiooniga. 1988. aastal ilmunud Salman Rushdie novell ,,Saatanlikud salmid" solvas ja haavas paljusid moslemeid üle maailma. Rushdiel oli õigus avaldada oma arvamust ja tõekspidamisi selle teose kaudu, kuid oma sõnavabadust kasutades oleks pidanud mõtlema ka tagajärgedele. Simon Lee on öelnud järgmist: "Sõnavabadus ei ole vaba. See on kulukas. Hooletu kõne, nagu öeldakse, maksab elusid." Rushdie sõnavabaduse hinnaks oli tõepoolest paljude inimeste elu. Teose autorit ja tõlkijaid pussitati ning samuti ka meeleavaldustel hukkus paarkümmend inimest. 2
Islam tekkis 7. saj. tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%).
annaabi.ee 
