Sellest ajast peale hakkas Hindley Heathcliffi jõhkralt kohtlema. Ta tegi Heathcliffist palgatöõlise ja sõimas teda mustlaseks. Samal ajal sõbrunes Catherine Rästapesa naabrite Lintonitega. Catherine kiindus Lintonite poega Edgarisse, mis omakorda masendas Heathcliffi. Aasta hiljem, peale poja Haretoni sünnitamist suri Hindley naine tiisikusse. Hindley hakkas jooma. Paar aastat hiljem nõustus Catherine Edgariga abielluma, ise teades, et armastas tegelikult Heathcliffi, kuid pidas siiski häbiväärseks ja alandavaks jääda Heathcliffiga. See teadmine murdis Heathcliffi, ta lahkus mitmeks aastaks Vihurimäelt. Tagasi tulles ei teadnud keegi, kus ta viibis ja kuidas ta ennast elatas. Ta oli hoolitsenud oma välimuse eest. Ta tervis oli suurepärane. Ta ostis Vihurimäe mõisa endale. Tegelik põhjus, miks Heathcliff tagasi tuli, oli hävitada Catherinei ja Edgari elu. Heathcliff abiellus Edgari õe Isabellaga. Peale esimest visiiti
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta abiellus 1941 aastal
Naine nõustus. Täitmine: oli söömaaeg ja sinna ilmus ka naine..sidus jahikulli seal samas lahti ja peksis ta vastu seina surnuks. Nikostratos hüüdis siis, et mida naine oma arust teeb ? Naisel oli hea põhjendus: et too lind röövis kogu aja, mida mehed peavad kulutama naiste lõbustamisele. Et mees oli kogu aeg selle pärast kodust ära. Ja et ta on korduvalt sellest mõelnud, kuid nüüd tegi ära. Jääti uskuma, kuna arvati, t Lydia tõepoolest oma meest niivõrd armastas. Teine: Lydia ja ta mees vallatlesid, mees sikutas naist naljapärast juustest, siis aga avanes Lydial võimalus ka teine tingimus täita- ehk tõmmata ära habemetutt. Seda ta tegi ja kuigi mees hakkas valu tõttu kurjustama, ütles naine vastu, et no nii valus see ei olnud kui siis kui Sina mind juustest sikutasid. (Amor aitas ka alati kaasa) Kolmas: nii, Nikostratosel oli kaks poissi, kelle vanemad olid jätnud selleks, et nood kasvaksid üles aadliperes
ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid.
2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks ning ei jõua lõpuks voodist tõustagi. Ema sureb kolm päeva pärast Jacki 15-aastaseks saamist
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima
Ta polnud kunagi nii kenas korteris elanud. Juba eemalt võis näha, kuidas püstitatakse katedraali. Leonardol polnud aga jõudu, et sellesse möllu söösta. Ta jääb Roomas ainult üksiklasest jalakäijaks. Sixtuse kabeli laemaali oli maalinud tema ammune rivaal Michelangelo. Ta vaatab ka Raffaeli maale. Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis
Sain arvuti käima, tuli ekraanile teade, et mulle on saabunud 17 lugemata sõnumit. Ma kõige ei viitsinud lugeda, avasin ainult klassijuhataja kirja: ,, kolmapäeval 11. septembril on meil klassiga ekskursioon Jumindale. Raha tuua hiljemalt teisipäevaks 29.septembriks!" ,,Oh jess, õpetaja viib meid ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus
. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb ..ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis
Andres võtab omale uueks naiseks Sauna- Mari, kelle abikaasa Juss tegi enesetappu. Mari sünnitab veel Andresele paar last ning jätkub ka suur töö tegemine Vargamäel. Üldiselt räägibki teos Andrese pere elust Vargamäel, töö tegemisest, kõrtsielust, naabriga tülidest ja laste kasvatamisest. 2. Kas järgmised väited on tõesed? Argumenteeri! (selgita, esita argumendid teosest, lõpeta järelduse / üldistusega; iga arutlus 60-100 sõna) a) Andres armastas Krõõta- Ma nõustun väitega, sest Andres ei saanud algus võib olla aru kui väga ta Krõõta armastas, kuid peale Krõõda surma sai ta aru kui visa ja tubli naine tal oli. Nt : kui Krõõt hakkas ära surema, siis Andres palus Jumalat, et poja asemel oleks võinud tüdruk olla, kuid peaasi oleks see, et Krõõt elaks edasi. Ta oleks olnud üks kõik mida tegema, et Krõõt elaks edasi. Sellest võibki järeldada, et Andres
Viimane mõrva lugu Trrrr....Ja heliseski kell. Kell on 5 hommikul, mil on mul aeg süüa, riide panna ja tööle minna. Sõin sisse paar võileiba ja jooksin ruttu takso peale. Tööl pean istuma oma kontoris ja tegema paberitööd kuni heliseb mu lauatelefon ja mind kutsutakse kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe tulen , olen juba poolel teel ,, Kahmasin oma pintsaku ja tormasin kontorist välja. Kohale jõudes olid allveesukeldujad lisaks naise peale ka keha leidnud. ,, Jõudsidki, siin ta meil on , kahes tükis ,, Vaatasin Danieli ja küsisin : ,, Kas detaile on teada, tunnistajaid, kahtlasi inimesi ?,, ,, Teada on, et naine on abielus. Naise pea leidsid kaks vanemat meesterahvast, kes siin iga hommik jalutamas käivad. Üks meestest
Siis leiab Jack keldrist pataka ajaleheväljalõikeid, mis jutusatavad hotellis toime pandud veretöödest - neid on aukartustärataval hulgal. Hotelli seostest kurjade jõududega on teadlik ka üks mustanahaline sensitiiv Dick Hallorann, kes Dannyga sõprust sobitab. Film tuli 1997. aastal ekraanile kuuetunnise miniseeriana. Videoversioon on kärbitud kaheks 134minutiliseks osaks - seega pea neli ja pool tundi enesepiinamist teleri ees. Teises osas võtab kurjus Jacki üle võimust, muutes viimase maniakaalseks hulluks. Viimases hädas kutsub nägemuste üle kontrolli kaotanud Danny appi sõber Dicki? Ei saaks öelda, et 134 minutit sissejuhatust oleks liiga pikk - see on igati sobiv film masohhistlikule horror-fännile, kes ekraani jälgides ei põlga ära väikest marihuaanapilve. Film on teatavaks elamuseks igaühele, kes leiab midagi lähedast märgusõnades horror, mõrv, paranormaalne, hotell, psühholoogiline, kummitus, sürrealism, talv, veri.
Karin sai raha tänu advokaadile ja oma välimusele. Karin sattis Itami juurde, kes palus, et too usuks, et nende poeg saaks kõhu haigusest terveks. Ja palus, et usuks, et jalad saavad terve Itamil, siis lubati anda terve maja koos aiaga. Karin otsustas uskuda esialgu ainult kõhu haiguse. Teose peategelaseks on kooliõpetaja Indrek Paas ja tema naine Karin, kes on jõuka Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse,
´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´ ´´See on tõsi´´ vastab üks hääl ukse juurest, see oli Jim. Üks keskkooli detektiiv, kes oli palju raskeid mõrve lahendanud. Kui ta oli jalutanud inspektori juurde rääkis ta edasi. ´´Mõrv toimus suletud toas mis oli seestpoolt lukustatud mis tähendab, et mõrvar tuli sisse rõdul olevast külgnevast aknast ja väljus seda sama teed mööda. Mitte ühtegi jälge ei leitud maalt mis oli rõdu all ja selle põhjendusega pidi mõrva sooritama keegi sellelt peolt.´´ ´´See on võimatu´´ vastas peokorraldaja. ´´Vähemalt kümne meetrine vahe peab olema aknast
· oigamine · lööb asju puruks, kui on vihande või segaduses · ei meeldi kollased ja pruunid asjad ja keeldub neid värvi asju puudutamast Kogu raamat on jagatud peatükkideks, kuid kõik peatüki numbrid on algarvud. Lugu algab sellest, et ühel päeval läks ta pr. Shearsi hoovi, kes on tema naaber ja leidis eest lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis surnud looma süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega. Ta lõi politseinikku, kuna talle ei meeldinud, kui keegi teda katsub ja ta viidi selle eest politseisse, kuhu talle isa hiljem järgi tuli. Lugu mõrvatud koerast tundus talle väga huvitav ning ta otsustas seda uurima hakata ja siis kirjutada sellest mõrvamõistatusromaani. Uurimine algas sellest, et ta küsitles samal tänaval elanud inimesi, et
(pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.»
Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest
Yonsonilt küsiti vaatepildi kohta vastas ta, et on sõjas näinud palju hullemat - oma esimese kodu lõi NY osariiki, sõbrad olid tal ajutiselt töö juurest, kus kõige suuremad sõjavihkajad olid ikka need, kes ise sõjas olnud olid - Yonson palus staabilt andmeid Dresdeni rünnaku kohta, kuid sai eitava vastuse, sest info olevat ikka veel salajane - kui läsks O'Harele külla, võttis kaasa ka oma tütre Nanny ja tema sõbranna, külla saabudes tutvus sõbra naisega kes tundus jäine, pühendas raamatu talle, külas olles oli naine nagu vihane ta peale - rääkidest sõjast jõid kõrvale alkoholi ja kumbki eriti sündmustest midagi ei mäletanud - selgus et O'Hare naine Mary oli vihane sellepärast, et arvas, et Yonson ja tema mees olid tegelikult sõjas alles titad, vihjates sellele, et ei taha, et tema või kellegi teise lapsed sõjas
Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes. Teadke, head lugejad, et Haagar ei hukkunud oma pojaga kõrbes. Saatuse tahtel jõudsid nad välja ühte oaasi, kus õnnetu naine poja üles kasvatas. Kui Ismael meheikka jõudis, leidis ema talle naise Egiptusest
meestest, kellega Monroe voodit jagas. Selles ei puudu ükski tolleaegne Hollywoodi tippnäitleja ega stuudiomäneder. Kirjas on paljud kollase ajakirjanduse väljapaistvad reporterid, samuti praeguseks juba unustusehõlma vajunud teisejärgulised tegelased. Charlie Chaplini kõrvalt leiame seal ka vanahärra poja, ühe neist noortest Hollywoodi tuulepeadest, kes oma annet jaotasid narkootikumide ja viina vahel. (Ja keda Monroe tõeliselt armastas, nagu teisegi kuulsuse, Edward G. Robinsoni poega - ta elas nende mõlemaga koos, nautides hullumeelseid armuöid kolmekesi. Ehk küll pisut vähema pingega, kui seda kirjeldab Joyce Carol Oates kaks aastat tagasi ilmunud biograafilises - ent ilukirjanduslikus - teoses "Blonde".) Seda kõike ei teadnud Ameerika, rääkimata muust maailmast. Ning Monroe kustumatut kuulsust ei saa niisiis nonde skandaalsete lugudega seostada. Sarmika naise salapärane surm
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mav
Ja kõik muretsemise mõtted peast välja visata. Väga harvadel juhtudel see ka õnnestub, kuid mitte alati. Kui ta palus mul endale pärast 12-tunnist hilinemist järele tulla, helistas, siis mõtlesin, et see oli viimane kord. Aga kui see kordus, jälle siiski andestasin talle.» Kuidas sellest aru saad, et ta on sind petnud? «Tekivad igasugused telefonikõned poole öö ajal ja hommikuti; tema väidab, et helistab sõbranna, aga mitmeid kordi on jäänud vahele: sõbranna asemel helistab meesterahvas. Väidetavalt ta lihtsalt kasutab neid noormehi sõpruse ja seltskonna eesmärgil, mitte millekski 5 sõltlase analüüs muuks.» Kuidas naine saaks paremini oma meest mõista? «Mina soovitaksin naistel hoida meest nii palju kui võimalik. Kui ei ole armastust, siis üldse mitte kokku kolida. Parem lõpetada suhe kohe alguses, ja seda poleks vaja pärast kahetseda.
Mõne aja pärast muutus Jürka rõõmsamaks ja hakkas uue hooga tööd tegema. Naabrimees nägi seda ja küsis, et mis ta ikka tühja Antsu maad parandab. Jürka vastas, et õndsaks saada ja enda pärast. Naabrimees ei saanud Jürka loogikast aru. Natukese aja pärast tuli Ants Jürkaga rääkima, ega ta midagi naabrimehe taluostuplaanidest midagi ei tea. Jürka ei teadnud midagi, aga ometi suutis Ants Jürkale ühe oma teenija, Malle, pähe määrida. Kui Malle kohal oli ei sobinud talle esialgu miski, nagu oskaks ta ise kõike paremini, samuti jutustas ta liiga palju. Ta hoidis Jürkale paremaid söögipalu, aga too tõstis need kõik Riia ette. Öösel võttis Malle Riia oma asemele magama, kuid keset ööd läks Jürka kõrvale. Jürka läks aga Riia kõrvale ja talle järgnes jälle Malle, ütles, et seal on lutikad. Jürka ütles selle peale, et Riia pärast,
murule, nagu oleks teinud siis, kui tulija olnuks mr. Tansley, Paul Rayley, Minta Doyle või tegelikult ükskõik kes teine, vaid jättis selle molbertile. William Bankes seisatas ta kõrval. Nad mõlemad olid alevis korteris, ja nõnda, kord tulles, kord minnes, ukseesisel hüvasti jättes, olid nad vahetanud mõne sõna õhtusöögist, lastest, ühest ja teisest, mis tegi neist liitlased, nii et kui mees nüüd Lily kõrval hindavalt seisma jäi (ta oli küllalt vana, et olla Lilyle isaks, botaanik, lesk, seebi järele lõhnav, piinlikult puhas ja hoolitsetud), jäi ka Lily paigale. Mr. Bankes lihtsalt seisis seal. Lily kingad on suurepärased, märkas ta. Lubavad varvastel end vabalt tunda. Ta poleks suutnud end väljendada. Nõnda pani ta pintslid praegu korralikult üksteise kõrvale kasti ja sõnas William Bankesile: “Nii järsku läheb külmaks
Ajutrust oli jõudnud ära käia ka paljude avalike hoonete katustel, mis neil eesmärgiks oli. Ühelt katuselt nägid nad allveelaevu. Kui sealt alla tuldi, tahtsid politseinikud poisid jaoskonda viia, ent tee peal saadi aru, et need pole mõned Hitleri vmt nuhid ning poisid lasti vabaks. Oma viimasel Stockholmi-õhtul läks ajutrusti nelik lokaali, kus kohtasid teenijannat, kes rääkis kümneid eri keeli, üks neist oli eesti. Seepeale rääkisid poisid natuke endast ja ka teenija jutustas oma elust. Varsti läks Jaak lehte lugema ning leidis Eesti kohta üllatavalt hirmutava loo nimelt vabastati amnestiaga kõik poliitilised vangid , nii kommunistid, kui sotsiaaldemokraaadid jmt. Päts oli väitnud, et kommunistid peavad vabad olema, sest nad olid eestlaste rahvuslikule iseseisvusele väga tähtsad. Jaak aga teadis, et nad olid pigem ohuks (neile õpetati koolis nii). Jaak mõistis, et Wikmanis õpetati teistsugust tõde, kui see tegelikult oli
Ajutrust oli jõudnud ära käia ka paljude avalike hoonete katustel, mis neil eesmärgiks oli. Ühelt katuselt nägid nad allveelaevu. Kui sealt alla tuldi, tahtsid politseinikud poisid jaoskonda viia, ent tee peal saadi aru, et need pole mõned Hitleri vmt nuhid ning poisid lasti vabaks. Oma viimasel Stockholmi-õhtul läks ajutrusti nelik lokaali, kus kohtasid teenijannat, kes rääkis kümneid eri keeli, üks neist oli eesti. Seepeale rääkisid poisid natuke endast ja ka teenija jutustas oma elust. Varsti läks Jaak lehte lugema ning leidis Eesti kohta üllatavalt hirmutava loo nimelt vabastati amnestiaga kõik poliitilised vangid , nii kommunistid, kui sotsiaaldemokraaadid jmt. Päts oli väitnud, et kommunistid peavad vabad olema, sest nad olid eestlaste rahvuslikule iseseisvusele väga tähtsad. Jaak aga teadis, et nad olid pigem ohuks (neile õpetati koolis nii). Jaak mõistis, et Wikmanis õpetati teistsugust tõde, kui see tegelikult oli
Ajutrust oli jõudnud ära käia ka paljude avalike hoonete katustel, mis neil eesmärgiks oli. Ühelt katuselt nägid nad allveelaevu. Kui sealt alla tuldi, tahtsid politseinikud poisid jaoskonda viia, ent tee peal saadi aru, et need pole mõned Hitleri vmt nuhid ning poisid lasti vabaks. Oma viimasel Stockholmi-õhtul läks ajutrusti nelik lokaali, kus kohtasid teenijannat, kes rääkis kümneid eri keeli, üks neist oli eesti. Seepeale rääkisid poisid natuke endast ja ka teenija jutustas oma elust. Varsti läks Jaak lehte lugema ning leidis Eesti kohta üllatavalt hirmutava loo nimelt vabastati amnestiaga kõik poliitilised vangid , nii kommunistid, kui sotsiaaldemokraaadid jmt. Päts oli väitnud, et kommunistid peavad vabad olema, sest nad olid eestlaste rahvuslikule iseseisvusele väga tähtsad. Jaak aga teadis, et nad olid pigem ohuks (neile õpetati koolis nii). Jaak mõistis, et Wikmanis õpetati teistsugust tõde, kui see tegelikult oli
Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba. Kuna keegi töölistest pole nõus katusele ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. Ekke vihtleb Praosti ning ta hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda
kuulama ja õpetaja on mulle ju seletanud, et isa ja ema peab austama, ta on ka muidu nii hea minu vastu ning kannab minu eest muret, et opmani tütrel mitte paremaid päevi ei ole ja mu 14 süda ei kannata mitte vägisi tema vastu panna ta on ju mu isa!'' (Sõgel 1957: 225). Kuid siiski hoiatab Miina onupoega, et kui ta sellele mehele läheb, siis õnnelikuks ei saa neist kumbki. Kohati tundus, nagu Miina oleks olnud isa teenija, kuna pidi tegema ning tegigi kõike, mis tal teha kästi. Selles näidendis polnud ema tegelaskuju, kes oleks võinud oma tütre kaitseks välja astuda koha täitis minu arvates osaliselt Miina väljavalitu Hans, kes oli igati julgustav ja toetav ning uskus nende kahe ühisesse õnne. Ta püüdis mõistliku vestluse teel Miku otsust mõjutada ning poolehoidu võita, kasutades ära oma tarkust, ent hiljem ka kavalust. 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande
Slughorni, kes küsis, misk Harry ei ole tema pidudel käinud. Harry tõi seletuseks lendluudpalli katsed. Peale Mesinäppu otsustasid nad minna Kolme Luuda, kui Harry nägi Mundungust, kelle kotist kukkusid välja Siriuse vanad asjad, mis kuulusid nüüd temale. Ta sai tema peale maruvihaseks ning surus ta nurka, kuni Mundungus õhku haihtus ehk läks ilmumisega ära. Peale Kolme Luuda läksid nad tagasi Sigatüükasse ja nende ees kõndisid Katie Bell ja tema sõbranna Leanne. Nad vaidlesid ühe paki pärast, mis Katie'l käes oli. Leanne üritas seda ära tirida ta käest ja see kukkus Katie käest. Katie puudutas seda asja, mis selle paki sees oli enne, kui see maha kukkus ning Katie lendas kuue jala kõrgusele õhku, kukkus maha ja hakkas karjuma. Harry kutsus Hargidi ja Hagrid viis ta Haiglatiiba. Katie sai selle paki Kolme Luua vannitoast ja selle paki sees oli ära nõiutud kaelakee. Harry arvas, et selle andis talle
nõusid pesema ja maja koristama. Mende pidi sööma eraldi sööginõudega, kuna ta oli ,,räpane" ja ,,täis haigusi" Esimese päeva lõpuks oli Mende kurnatud. Iga päev möödus sama moodi rassides. Rahab oli väga kohutav ning ta ka peksis Mendet. Viieteistkümnendas peatükis räägib Mende, kuidas ta seal olles iga nädalal aednikuga teretas, lõpuks võttis Mende julguse kokku ja nad rääkisid. Aednik kutsus Mende oma tütrega mängima ning ütles, et eelmine teenija Sadhia käis kogu aeg tema tütrega mängimas ning ta imestas kui Mende ütles, et tema ei tohi välja minna. Seda nägi Rahab ning sa vihaseks, ta laskis aedniku lahti ning tahtis teada mis Mende ning aednik olid rääkinud. Ta karjus Mende peale, et ta on abda ning et temal ei ole mingit puhkust ega puhkepause, et Mende on alati seal ning kuulub Rahabile. Kuueteistkümnendas peatükis jutustab Mende, et kuidas tal hakkasid päevad. Ta oli väga hirmul, kuna ta ärkas hommikul verisena
seda neile kunagi, sest talle oli oluline see, et tema saab paigale jääda. Ta oli väga isekas inimene. Kui Zara tema juurde tuli, siis oli ta sisimas kohati õnnelik, sest Zara huvitus Aliide tegemistest, kuid Aliide enda tütar oli huvitatud ainult uhketest ja läänelikest asjadest. Zara Pekk Zara oli Ingeli lapselaps, noor neiu, kes läks välismaale tööle, et saada paremale elujärjele. Välismaale läks ta sõbranna kaudu, kes lubas talle tööd uhkes hotellis, kuid tegelikult sai Zarast hoopis prostituut. Ta pidi kannatama peksmist ja sõimamist ning magama võõraste meestega. Zara lootis, et ehk õnnestub talt sealt kunagi pääseda. Ta tahtis ju vaid oma perekonda aidata. Kui Zaral ükskord Eestisse õnnestus põgeneda, siis jõudis ta välja oma vanatädi õuele, kes leidis takuste blondeeritud juustega ning määrdunud kleidiga neiu oma akna alt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
