Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MÕÕTÜHIKUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1000m, milli, detsi, hekto, mõõtühikud, eesliide, deka, tuhat, 1000ml, 100ml, 10ml, 100cm, 1000mm2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluühikud 1 gallon =4,55 l 1 nael (pound)lb = 16 ounces 0,454kg 1 pint = 5,68dl 1 ounce oz = 0,028 kg 1 cup = 2,48dl 1 ounce fl oz =28,4ml 2.5 Ameerika mahuühikud 1 U.S gallon = 4 liquid (vedelik) quarts =3,785 l 1 liquid quart (kvat e veerand gallonit) = 2 liquid pints =9,5 dl 1 liquid pint = 16 U.S.fl.OZ = 4,73 dl 1 cup = 8U.S.fl
24 86400 Näiteid: 18 min = 18 × 60 s = 1080 s 0,5 h = 0,5 × 3600 s = 1800 s 1 h 30 min = 1 h + 30 min = 1 × 3600 s + 30 × 60 s = 3600 s + 1800 s = 5400 s Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h) Ühikute vahelised seoseid: 1m 0,001km 0,001km 3600 km = = = 3,6 1 m/s = 1s 1 h 1h h 3600 1km 1000m 1m 1 m 1 km/h = = = = 0,278 m/s 1h 3600 s 3,6 s 3,6 s 15m 15 0,001km 15 0,001km 3600 km km = = = 15 3,6 = 54 15 m/s = 1s 1 h 1h h h 3600 60km 60 1000 m 60000m 60 m m 60 km/h = = = = =16,7 m/s
Triljonid Sada triljonit 1014 Kümme triljonit 1013 Üks triljon 1012 tera- T Miljardid Sada miljardit 1011 Kümme miljardit 1010 Üks miljard 109 giga- G Miljonid Sada miljonit 108 Kümme miljonit 107 Üks miljon 106 mega- M Tuhanded Sada tuhat 105 Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k Ühelised Sada 102 hekto- h Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele,
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskk
1 000 000 000 000 000 = 1015 peta P 1 000 000 000 000 = 1012 tera T 1 000 000 000 = 109 giga G 1 000 000 = 106 mega M 1 000 = 103 kilo k 100 = 102 hekto h 10 = 101 deka da 0,1 = 10-1 detsi d 0,01 = 10-2 senti c 0,001 = 10-3 milli m 0, 000 001 = 10-6 mikro
60s Ülesanne: Pheidippides jooksis Maratonist Ateenasse keskmise kiirusega 23 hippikoni tunnis. Kui suur oli tema kiirus kilomeetrites sekundis ? 1 hippikon = 4 staadionit, 1 staadion = 6 plethroni ja 1 plethron = 30.8 meetrit. hippikoni 4staadioni 6 plethrat 30,8m 1km 1h km 23 0,0047 h 1hippikon 1staadion 1 plethron 1000m 3600s s Viga mõõtmisel Mõõtetulemus erineb mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest mingi vea võrra. Mõõtevea enamlevinud põhjused on: Etalonide ebatäpsus. Näiteks on kilogrammi etaloni prototüüp aja jooksul 50 µg kergemaks muutunud. Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad
11 Miljardid Sada miljardit 10 Kümme miljardit 1010 Üks miljard 109 giga- G Miljonid Sada miljonit 108 Kümme miljonit 107 Üks miljon 106 mega- M 5 Tuhanded Sada tuhat 10 Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k 2 Ühelised Sada 10 hekto- h Kümme 101 deka- da Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 setsi- d
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12
LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid ku
• Füüsikalisteks objektideks on eelkõige esemed (füüsikas öeldakse – kehad) ja kõige üldisemad looduse nähtused (sulamine, aurustumine, laetud kehade tõmbumine või tõukumine jne). • Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on olulised kirjeldatavas olukorras. Füüsikalised Suurused • Füüsika kasutab erilist keelt, milles esinevad väga kindla tähendusega sõnad ning märgid – füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks. Põhisuurustest võime tuletada kõik teised suurused. • Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Füüsika peamised erinevused teis test loodusteadustest:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................
mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m
mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m
mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m
Tuletatud ühikute definitsioonid tulenevad tab.2 toodud dimensioonidest. Muide, tuntud suuruste dimensioonidega opereerimine (nn. dimensioonanalüüs) on kasulik võte ka tuletatud füüsikaliste konstantide ühikute leidmisel. Täiendavat lugemist: ENE, märksõnad abstraktsioon, idealisatsioon, hüpotees, teooria, meetod; Tehnikaleksikon, 1981, lisa 1. Füüsikalise keemia terminid, sümbolid ja ühikud. Kasulikud eesliited: Atto a 10-18 Milli m 10-3 Kilo k 103 Femto f 10-15 Centi c 10-2 Mega M 106 Pico p 10-12 Deci d 10-1 Giga G 109 Nano n 10-9 Deka da 10 Tera T 1012 Micro m 10-6 Hecto h 102 Vajalikke seoseid: 1Å (angström) = 10-10 m , 1atm = 760 mmHg = 10 m H 2O = 101,3 kN/m2
rohke Keskmise kestvusega saab 1)pealiskõrreliste rajada aladele, mille rohke hindepunktid 40-60. Saab rajada 1.1 timuti, h.aruheina, 6-8 150-300** vahelduv hea sööda väärtusega ja pika keraheina või aas- kestvusega rohumaid niitudeks rebasesaba rohke ja karjamaadeks. Niidurohust. 1.2 ohtetu luste või 6-8 150-300** niiteline kesk. tihedus 5000-6000 võrset päideroo rohke m2 kohta. Karjamaal 8-12 tuhat 2) hübriid (sirp-) 6-8 - niiteline võrset m2 kohta. Kõige lutserni rohke tihedamad aasnurmika rohustud. Pika-ajaline 1)aluskõrreliste ja 8-12 50-70 karjatamine valge ristiku rohke 2) sirplutserni ja >10 - karjatamine
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee.
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
Kagu-Eesti nurk on Ülem- Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. Pinnakate Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja minera-loogilisele koostisele: 1. Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. 2
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,
mõõtetehnikas < 1 A/mm , · 2 küttekehades (8...20) A/mm . 1.5 Elektritakistus Elektritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Takistuse tähiseks on R, mõõtühik oom () (kreeka suurtäht oomega). Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud 1 voldise pinge korral on voolutugevus juhis 1 amper. 1A =1 . 1V Oomist tuhat korda suuremaid takistusi mõõdetakse kilo-oomides (k) ja miljon korda suuremaid takistusi megaoomides (M). kilo-oom 1 k = 1·10 = 1000 3 megaoom 1 M = 1·10 = 1000 000 6 Takistus sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördvõrdeline juhi ristlõikepinnaga S ja sõltub juhi materjalist: l 1m R= 1 =1 m
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
10 Fototakistite pimetakistus sõltub tüübist ja võib olla kümnetest kilo-oomidest sadade megaoomideni, sõltudes küllaltki oluliselt temperatuurist. Fototakisti iseloomustus-suuruseks on integraalne tundlikkus, mis on fotovool (valguse toimel tekkiv vool) valgusvoo ühiku kohta takisti pingel 1 V. Sõltuvalt tüübist on see 0,1... 1000 mA/lm · V. Fototakistite käsutamisel tuleb arvestada ka tema inertsiga, mis piirab tema kastamist sagedusteni kuni mõni tuhat hertsi. 2. KONDENSAATORID Capacitor 2.1. Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest
Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne.
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
annaabi.ee 
