isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid. Käiviti tööpõhimõte 1. Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise, käiviti hakkab aeglaselt pöörlema, tõmberelee peavooluklemmidon veel avatud. 2
- Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru - Hoidemähis - Kere - Tõmberelee - Lülitushark - Vabakäigusidur - Tõmbemähis - Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud - Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt.
Jõuülekanne VW Touran 1,6 2008.a 75kW Sisukord: Sidur Käigukast Diferentsiaal Rattavõllid Vedavad rattad Hooldus Kasutatud kirjandus SIDUR VW Touran-i sidur koosneb: · Siduri korv · Hooratas · Veetav ketas · Suruketas · Sidurikäpp · Tugiseib · Käpa tagastusvedru · Sidurikorv · Survelaager · Survemuhv · Lülituskahvel · Tugiplaat · Vedru · Rumm · Summutiketas · Hõõrdkatted · Plaatvedrud · Hõõrdseibid · Reguleerseib KÄIGUKAST Käigukast koosneb: · Käikude lülitusmehhanism · Vedav võll · Veetav võll · Vahevõll · Sünkronisaatorid · Hammasrattad · Tagurpidikäigu vahehammasratas · Jaotuskast Käiguvahetusmehhanism · Käigukasti kaan
võib tekkida ohtlik olukord. Tungraua hooldamine: * Kui tungrauda ei kasutata, tuleb kang alaasendisse lasta. * Tungraud tuleb alati puhas hoida ja määrida liikuvaid osi regulaarselt õliga. Kui tungraud ei tööta tuleb kontrollida järgmisi asju: * Tuleb kontrollida õlikogust. * Tungraua hüdraulikaseadmes võib olla õhku. * Pumba rõngastihend võib olla viga saanud. * Tuvaventiilis on mustust. * Turvaventiil lekib, kuna teraskuuli pesas on mustust. * Tõstekangi tagastusvedru võib olla katki või kohalt nihkunud. * Hüdraulikaseadmes võib olla liiga palju õli.
Rikked? Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Töösilinder Töösilindris liigub kolb, mida tihendab mansett. Silindri keresse on keeratud klapiga tuts, et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur
SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida.
Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22. Pneumosilindrid, konstruktsioon, liigid 23. Monostabiilssed silindrid, iseärasused Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Monostabiilse hulka kuulub ka membraansilinder, kus kolb oma asendatud kummi,plastik, või teras membraaniga. 24
ülemäärasest kulumisest on tingitud mitmed probleemid, mis kimbutavad eriti vanemaid autosid. Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on piduri peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. Põhiosad Trummelpiduri põhiosad on kaks hõõrdkatetega varustatud klotsi, mis toetuvad piduri kilbile. Klotside alumised otsad saavad pöörduda tugisõrmedel, ülemised aga toetuvad vastu töösilindri kolbide terastõukureid. Tagastusvedru hoiab klotse vastu kolbe, mistõttu mitterakendatud seisus jääb klotside ja piduritrumli vahele vahe. Ketaspidurid Ehituslikult on tänapäeva sõiduautodel kahte tüüpi pidureid, trummelpidurid ja ketaspidurid. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65% pidurdusjõust langeb esipiduritele ja vaid 35% tagapiduritele.
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1
Pneumojaotite tingmärgid Õhkpiduri tööpõhimõte Kaasaegse veoki piduriseade Kaasaegse veoki piduriseadme skeem Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Ühepoolse toimega pneumosilinder Ühepoolse toimega silindrite eritüüp on membraansilindrid. Membraansilindrites asendab kolbi kas kummi-, plastik- või terasmembraan. Kolvivars on kinnitatud membraani keskele. Sellistes silindrites puudub hõõrdejõud, tekib ainult membraani deformatsioonist tekkiv elastsusjõud.
Võimendusega juhtimise korral juhitakse abijaotit, mille kaudu toimub pneumojaoti juhtimine. 3.1.5 Pneumojaotite juhtimiseks kasutatavad tingmärgid 8 Pneumojaotite juhtimiseks kasutatakse järgnevaid tingmärke, mis vastavad standardile DIN ISO 1219; 1) Manuaalne: a. üldtähis, b. surunupp, c. Lukustav hoob, d. pedaal. 2. Mehaaniline: a. tagastusvedru, b. keskele viiv vedru, c. rulllik, d. ühesuunaline rullik. 3. Pneumaatiline: a. otsene juhtimine, b. kaudne juhtimine. 4. Elektriline: a. ühe mähisega, 9 b. kahe mähisega. 4. PNEUMOJAOTITE EHITUS 4.1. Pneumojaotite konstruktsioonid Pneumojaotite konstruktsioon määrab ära jaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed
mehaaniliseks energiaks (i.k termin hydraulic cylinder, linear actuator). · Leiavad kasutamist mitmesuguste kulgevate liikumiste realiseerimiseks · Põhilised silindrite tüübid: · Ühepoolse toimega silindrid · Kahepoolse toimega silindrid · Ühepoolse toimega silindrid töökäik hüdraulilise energia arvelt, tagasikäik raskusjõu või siis tagastusvedru toimel. Kasutatakse kui kolvi tagasiliikumisel on takistus väike. Juhtimiseks võib kasutada odavamaid seadmeid (3/2 jaotur). Osa kasulikust tööst kulub vedru kokkusurumiseks väheneb efektiivsus. · Kahepoolse toimega silindrid liikumine toimub mõlemas suunas vedeliku rõhu toimel. · Jagunevad : · diferentsiaalsilindrid ühepoolse kolvivarrega
A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1
10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel 5)Survekanal 6)Korpus 7)Tolmukaitse 8)Vedru Töösilindris (6) liigub kolb (2), mida tihendab mansett (1), silindri keresse on keeratud klapiga õhutusnippel (4), et hüdroajamist saaks õhku välja lasta. Kolviõõnde pistetud tõukur (3) on ühenduses siduri lahutushargiga. Vedru hoiab harki, tõukurit
Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava 1 ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist 3 ulatub läbi tõukur 5. Tõukuri 5 üks ots asub kolvi 2 õõnes 6, teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) 10. Pedaalile vajutamisel liigub kolb 2 tõukuri 5 mõjul sulgedes täitekanali 1. Kolvi ees olevat õli hakatakse suruma läbi survekanali 11 töösilindrisse. Pedaali vabastamisel liigub kolb töösilindrist tuleva õli ja vedru 10 abil algasendisse. Joonis 27:Siduri peasilinder. 1. täitekanal. 2.kolb. 3.mansett. 4.tolmukaitse. 5.tõukur. 6.liigend. 7.stopper. 8.korpus. 9.töömansett. 10.vedru. 11.survekanal. Töösilinder
5 Pneumaatilised täiturid 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid) Kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. 5.1.1 Ühepoolse toimega silindrid Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul (sele 39). Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud 38 tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Sele 39 - Ühepoolse toimega silinder Kasutusel on kahte tüüpi ühepoolse toimega silindreid
5 Pneumaatilised täiturid 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid) Kasutatakse lineaarliikumise saamiseks mehaanilistes süsteemides. 5.1.1 Ühepoolse toimega silindrid Ühepoolse toimega silindri puhul juhitakse suruõhku ainult ühele poole kolbi. Sellised silindrid on kasutusel juhtudel, kui on tarvis sooritada tööliikumist ainult ühes suunas. Kolvi tagasiliikumine toimub silindrisse sisseehitatud vedru mõjul (sele 39). Tagastusvedru jõud on arvestatud selline, et tagada piisavalt kiire kolvi tagasiliikumine. Ühepoolse toimega silindritel on kolvi liikumisulatus piiratud 38 tagastusvedru pikkusega ja ei ole üldjuhul suurem kui 100 mm. Seda tüüpi silindreid kasutatakse lukustamiseks, kinnitamiseks, kokkusurumiseks, tõukamiseks, tõstmiseks, detailide etteandmiseks, jne. Sele 39 - Ühepoolse toimega silinder Kasutusel on kahte tüüpi ühepoolse toimega silindreid
kaitseklapi lühiaegne sundavamine. Kõrgete töösurvete ja suure aurutootlikkusega katelde kaitseklappide sulgurid nõuavad tihedaks sulgumiseks töörõhkudel väga jäiku vedrusid. Mida jäigem on vedru, seda väiksem on klapi avanemisrõhu reguleerimistäpsus. Seetõttu kasutatakse neis kateldes kaudse toimega e impulsskaitseklappe (vt skeem joonis 10.4 b). Katla normaalse töö korral surub aur sulguri 1 klapipesa vastu. Sulguri spindlile on monteeritud servomootori kolb 2 ja klapi tagastusvedru 3 tugiseib. Servomootori silinder on toru 4 kaudu ühendatud impulssklapiga 5. Impulssklapp on väike, täpselt reguleeritava vedruga kaitseklapp, millele mõjub auru surve katlas 6. Surve tõusmisel ettenähtud avanemisrõhuni avaneb impulssklapp, ühendades toru 4 kaudu servomootori silindri katlasurvel auruga. Jõud auru survest kolvile 2 ületab auru survest ning tagastusvedru 3 pingest sulgurile 1 mõjuvad jõud, ja kaitseklapp avaneb. 26
Autode hüdropidurid 10.1.4 Hüdrauliliste pidurite pidurimehhanismi ehitus Iga ratta juures on omaette pidurimehhanism. Rattaga pöörleb kaasa kas trummel või ketas, mille läheduses asuvad hõõrdkatetega klotsid. Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa. Klotside ja trumli või ketta vaheline hõõrdumine takistabki pöörlemist, vähendades auto kiirust. Trummelpiduri peamised osad on: · pidurikilp, · kaks klotsi, · üks või kaks tagastusvedru, · üks või kaks töösilindrit ja piduritrummel. Pidurikilp kinnitub liikumatult käänmiku või tagasilla külge, olles vajalik klotside, vedrude ja töösilindrite kinnitamiseks. Piduriklots koosneb kerest ja sellele liimitud või needitud hõõrdkattest. Klotse hoiavad koos tagastusvedrud. Pidurikilbi sõrmed on toetuskohaks, mille ümber klotsid saavad pöörduda. Kummagi klotsi ots toetub vastu töösilindri kolbi. Töösilindri ülesanne on liigutada klotse
Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. 4.3 Blokeeritav diferentsiaal Diferentsiaali blokeerumismehanismi ajamid jagunevad mehaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdesidur. See asub jõuülekande keres. Kui sidur on sisse lülitatud (õli rõhk on kettad kokku surunud), ühendub auto vasakpoolse
c. Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis · Vigane või laadimata aku · Vigane hoidemähis · Lülitusrelee vale reguleering · Käiviti ei pööra väntvõlli · Vabakäigusiduri rike · Hammasratta puudulik hambumine · Sidurdusmehhanismi vale reguleering · Nõrk vedru · Käiviti on lahti. d. Käiviti ei lahutu · Kulunud käiviti puksid (laagrid) · Vabakäigusiduri rike · Sidurimehhanismi rike · Nõrk tagastusvedru · Kontaktide kokkukeevitumine · Viga süütelukus. 2.Käiviti hooldamine a. Käiviti reguleerimine Koostatud käivititel seatakse õigeks hammasratta algasend ja tingimata ka lülitusasend, mille puhul kontaktketas puutub vastu kontakte. b. Käiviti kontrollimine Kontrollitakse ettenähtud läbisõidu järel kommutaatori ja harjade seisukorda. Puhastatakse suruõhuga käiviti sisemus. Vajadusel vahetatakse harjad. Vajadusel õlitatakse puksid ja võll.
Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Automaatselt blokeeritavat hüdroajamiga diferentsiaali kasutatakse traktoritel MTZ-80 ja MTZ-82. Diferentsiaali blokeermehhanismi täiturelement on hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdsidur. See asub jõuülekande keres, vasakpoolse piduri kojas
ja -rikastusnõela trossajami nippelmutrid, hoitakse köhal vedruklambritega 8. U-kujulisel lamedal valgevasest segusiibril 12 on õhu sissevoolu pool väljalõige, mis soodustab segu lahjenda- mist väiksemal koormusel. Siibri ülaosas on ava doseer- nõela 10 kinnitamiseks ilma harilikult käsutatava vedru- lukustita. Küttesegu koostise reguleerimiseks on doseernõe- lal viis seade-ringõnarat. Siiber koos doseernõeiaga pan- nakse liikuma trossi ja tagastusvedru abil. Tühikäigupöör- deid reguleeritakse segukambri seinasse keeratud siibri- piirdekruviga 14, mille asendi fikseerib kruvile paiguta- tud vedru. Segukambri õhufiltripoolsel küljel on õhuvõtutasku 15, kust õhk läheb läbi õhudüüsi tühikäigusüsteemi. Kuna tühikäigudüüs 22 asub järjestikku kütuse peadüüsiga 18, siis juhitakse suurtel koormustel vajalik pidurdusõhk pea- doseersüsteemi läbi tühikäigusüsteemi.
annaabi.ee 
