kunstniku kordumatut isikupära. Kõige tähtsam on üksikisiku sise tunne. Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et
Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Burke leiab, et muudatused on küll paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida, revolutsioon seda aga ei suuda. Revolutsioon lõhub ka traditsioone ehk põhiväärtusi, mis on aga tema arvates peamiseks ühiskonda koos hoidvaks jõuks. Nende alla paigutab ta sisuliselt ka eetika ja moraali. Ta leiab, et just Inglismaal on kõik toimunud õigesti: on järk-järgult liigutud suuremate vabaduste poole, kuid samas on säilitatud monarhistlikud traditsioonid. · Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järk-järguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. Vastu ollakse kiiretele reformidele, mis ühiskonda lagundavad, sest külvavad indiviididesse ebakindlust, kuna viimased ei suuda kohaneda kiirelt muutuvate oludega. Samuti ei ole inimene ise võimeline radikaalseks arenguks, sest puuduvad juhised kuidas peaks edasi toimima. Seega võib
Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel üle maailma. Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma maakodu laiendada otsustas ja selle ,,gootipäraseks" muutis. Neogootika polnud Inglismaal aga ainuvalitsev. 19. sajandi alguses levis see kõrvuti ,,uuskreekaliku klassitsismiga". Polnud ime, kui mõni arhitekt lausa mõlemas stiilis töötas. 1836.-1860
rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument
"Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal. ta pidas veriseid vallutussõdu, pärast tegeles rohkem sisekorraldusega. poliitiline killustatus oli tavaline, kuningas valitses Indiat alamate toel. linnades olid omavalitsused. kõik erinevate kastide liikmed olid kaasatud riigiasjade korraldamisse. aarjalased uskusid paljudesse jumalatesse, tähtis oli ohverdamine ja braahmanite osa riitustel. varane usk oli tuntud brahmanismina
Kodanlus tahtis aadlikega võimu jagada ja hakati nõudma põhiseaduslikku riigikorda. Alguse sai Itaaliast ning sealt levis see edasi Euroopasse. (Saksamaa, Austria, Ungari). Valitsejad kehtestasid põhiseaduse või hakkasid seda välja töötlema, kutsuti kokku rahva esinduskogud, sätestati kodanike demokraatlikuld õigused ja vabadused. Kodanlaste hulgas süvenes poolehoid tugeva käega poliitikale, mis lõpetaks riigis korratused. Tugevnesid monarhistlikud meeleolud. Louis Bonaparte kuulutas end keisriks Napoleon III nime all. Presisimaast sai konstitutsioonilene monarhia. Revolutsioonisündmused andsid poliitilise võitluse kogemusi tulevikuks. Ühiskond politiseerus ja tekkisid eripalgelised poliitilesed klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid.
rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr) 1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid riigipööret Kapi Puts tulutult! Saksa kommunistid said abi vene kommunistide loodud ühendusest komitern. 1923 Saksamaal halb olukord rahva rahulolematus ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Sks'le rahulepinguga sätestatult 1923 Õlle Puts nats. Sotsialistlik töölispartei riigipöörde katse ühes õllelokaalis Eiberti valitsuse tasakaalukuse tõttu suruti maha nii see riigipöörde katse kui ka
ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus. Karistus närvid. Nõunikud mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe jne. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000
Seitsme partei alliansile anti selgesõnaliselt voli määrata järgmine peaminister. Allianss lükkas kuninga pakkumise tagasi, sest sellest oli vähe: ta nõudis endiselt 2002. aastal laialisaadetud parlamendi taaskokkukutsumist, asutava kogu kokkukutsumist ja kuninga absolutistliku võimu piiramist ning kutsus üles meeleavaldusi jätkama. Rahvas jäi Katmandu ja teiste linnade tänavatele, ignoreerides ühepäevast komandanditundi. Kuningale avaldasid survet ka monarhistlikud ringkonnad ja välisriigid. Muuhulgas kartis USA, et tugevnevad maoistid, kes kontrollisid juba 80% Nepali territooriumist. Lõpuks teatas kuningas 24. aprilli keskööl teleesinemises, et Esindajatekoda kutsutakse kohe uuesti kokku. Sellega oli täidetud üks Seitsme Partei Alliansi peamisi nõudmisi ning opositsioon otsustas meeleavaldused lõpetada. 18. või 19. mail 2006 sai parlament tagasi täieliku seadusandliku võimu ning andis täitevvõimu üle Nepali valitsusele
on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema? Üks (monarhia), vähesed (aristokraatia), paljud (demokraatia) Valitsusviisid e milline peaks olema valitsemisvõimu ulatus? Absoluutne, piiratud 1) Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne 2) legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument: kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad; ajalooline argument: kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad)
Eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal) Monarhistlikud ideoloogiad: 1) legitiimsus monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline argument kuningas on Aadama otsesed järeltulijad ja seega tema võimu pärijad; ajalooline argument kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee
suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mass on haigus, kodusõda surm. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. teoloogiline argument: Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad ajalooline argument: Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad
Rahvahääletus e referendumid - need kui instrumendid mis peaksid aitama lahendada poliitilisi ummikseise. Kuid tegelikult poliitika radikaliseerumisele ja lõpuks poliitiliseks vahendiks Hitleri jaoks, kes hakkab tühistama Weimari riigi seaduseid. Liidumaad kaotavad monarhistliku olemuse (piirkondlik separatism, sh. Hitleri juhitud Müncheni putš 1923). Saksamaa kui unitaarne riik. Ametist kõrvaldatakse väiksemate Saksa riikide monarhistlikud valitsejad. Luuakse liidumaade administratsioonid. Algavad Liidumaade parlamentide loomise aeg. Weimari Vabariigi parteiline süsteem Parteiline süsteem hakkab sarnanema Prantsusmaa ja Inglismaaga; suur killustatus, eriti liberaalide, konservatiivide. Saksamaa on hea näide, kuidas toimub kiire radikaliseerumine. 1930ndatest on Riigipäev halvatud- kommunistide ja natside koostöö. Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid),
" Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika ütleb, et demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. See on vaid kattevari. V. I. Lenin (1870-1924): demokraatia on proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vilfredo Pareto (1848-1923): demokraatia on majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Klassikaline kriitika (monarhistlikud ideoloogiad) väidab, monarhia on ainus õiguspärane vorm. Selle poolt räägivad: a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad. b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B
saavutatav, tegelikult on see ,,kattevari" mingile muule võimuhierarhiale. Lenini kriitika - demokraatia on tegelikult rahva rõhumine, valitsevad kapitalistid. Partedo majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine - rahade abil suurendavad nad oma poliitilist võimu. Probleem on see. Hierarhilised struktuurid igapäevaelus firmasisene kultuur. Kõige skeptilisem arvamus demokraatia pole kunagi saavutatav. Klassikaline kriitika : monarhistlikud ideoloogiad. Monarhia on ainuvõimalik vorm. 1.Legitiimsus- monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad ; ajalooline argument, et kuningad on hõimupealike legitiimsed pärijad) 2.Efektiivsus demokraatia on viletsam valitsusviis ja monarhia on kõigile kokkuvõttes parem. Võimule saavad lihtsalt ,,hea rääkimisega" isikud ning pärast võimule saamist ei
1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt · Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine · Hierarhilised struktuurid igapäevaelus (töökohal) Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad · Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm o teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva?
haaramise eesmärgile. Kui Jaapani väed tungisid 1937. a. suvel Põhja-Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda (1937-1945), siis tuli vastupanu pearaskus võtta endale Nankingi valitsuse vägedel. Tunda andis hilinemine armee moderniseerimisega, relvastuse vähesus ja Hiina Punaarmee passiivsus. Juba sõja esimestel aastatel õnnestus jaapanlastel hõivata suured territooriumid, vallutada tähtsamad sadamalinnad ja suruda Hiina armeed sisemaale. LÄHIS- JA KESK-IDA. ISLAMIMAAD. Siinsed monarhistlikud reziimid Türgis, Iraanis (Pärsias) ja Afganistanis olid hoopis konservatiivsemad. Türgi sultan valitses täieliku despoodina, kutsudes esile üldise rahulolematuse. Opositsiooni juhtivaks jõuks said noortürklased, kes alustasid 1908.a. ülestõusu ja saavutasid mitmeid poliitilisi vabadusi. Sultan Mehmet V kehtestas konstitutsiooni ja andis valitsuse noortürklaste liidrite kätte. Viimaste poliitika tõi aga endaga kaasa rea nurjumisi: kaotati sõda Itaaliaga (1911-1912),
teatud rikkurid, kes ostavad võimu. · Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus (nt töökohal). Demokraatiast saab rääkida siis, kui see toimib kõigile tasanditel (rohujuure tasandil), see peab olema igapäevaelu põhimõtteline osa. Võtame otsuseid vastu mõistliku arutelu ja hääletusmehhanismi teel, alates perekonnast. Töökohal kuidas toimib firmade juhtimine. Ei tehta nurgataguseid otsuseid jmt. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad 1. Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm, demokraatial ei ole õiguslikku alust a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Hõimupealikud olid valitavad tollal isikuomaduste põhjal, järk-järgult
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt. Vlfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine. Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu:
suveräänsus, mitte absoluutne monarhia! Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine Suveräänil ulatuslikud õigused. Seadused + maksud Sotsioloogid: hierarhilised struktuurid igapäevaelus Kirik allub riigile: kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Tagajärjed teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad Suveräänsete riikide maailm. Riik kui “suveräänsuse kandja”, tegutseja nii ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad
3. Sotsioloogid: Me saame rääkida demokraatiast, kui see toimib kõikidel tasanditel. Nö rohujuuredemokraatia ehk demokraatia peab olema meie igapäevaelu põhimõtteline osa et me jõuame kõikides ennast puudutavates küsimustes otsusele demokraatlikul teel. Ka hierarhilised struktuurid igapäevaelus peaksid olema demokraatlikud firmasisene kultuur, perekond. Klassikaline kriitika (ajalooline kriitika): Seavad ideaaliks monarhistlikud ideoloogiad. Demokraatia kriitika jaguneb erinevatel alustel: 4. Legitiimsus- väidavad, et demokraatia ei ole legitiimne, tal ei ole õiguspärast alust ning monarhia on ainus õiguspärane vorm ( teoloogiline argument, piiblil põhinev, et kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitlilise võimu pärijad; ajalooline argument, väidab, et kuningate võim pärineb kunagisest hõimupealikute
lühikest aega, nende ainus eesmärk oli enamlaste kukutamine. Neil tekkis palju erimeelsusi, mis lõpuks lõhestasid valgete liikumise. Kodusõja lõpus hakkasid sotsialistlikud erakonnad järk-järgult loobuma ja enamlaste võimu tunnustama. Valge liikumine nõrgenes, teine pool oli selles, et vasakmeelsete ja liberaalide eemaldumine tähendas, et valges liikumises tõusid esiplaanile tõeliselt monarhistlikud meeleolud. Kodusõja lõppetapil muutus valgete liikumine „endiste“ liikumiseks. Taheti keisrivõimu taastada, veel parem oleks seda teha 1905 revol eelse seisuga- likv ka Riigiduuma jne, võim tuli anda põlisaadli kätte. Räägiti ka pärisorjuse taastamisest jne. Leiti, et Aleksander II pärisorjuse likvideerimisest olid saanud alguse kõik hädad. Nähti ette tervikliku impeeriumi taastamist, kus rahvuslikud nähtused tuli maha suruda, pidi olema ühtne ja jagamatu impeerium
annaabi.ee 
