DON JUAN Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks
,,Don Juan" Moliére 2001, esmatrükk 1974 saatjaskond saatjaskond teener Gusman vend don Carlos vend don Alonso mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener
1. teenrid arutavad, miks lahkuti linnast ja don juani teener räägib, missugune lurjus ta isand on 2. don juan ja ta teener vestlevad, teener avaldab negatiivset arvamust juani eluviiside suhtes 3. juan ja elvira juan tunnistab, et ta ei taha temaga koos olla, elvira ähvardab kättemaksuga 4. asuvad armuasju korraldama 1. Pierrot ja Charlotte vestlevad paadiõnnetusest merel, Pierrot tahab, et Charlotte teda armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10
Don juan Sganarelle ei olnud nõus sellega et suitsetamine kahjustab tervist, vaid arvas et see teeb tuju heaks ja inimesed targaks. Ta rääkis oma isandast Gusmanile kelle emandat Don elvirat oli too petnud .Ta ütles et see mees ainult vahetav oma naisi koguaeg võidab südame ja jätab khoe maha. Hiljem tuli don juan ja küsis et kas see ei olnud Gusman kellega teener äsja räääkinud oli teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida.
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim
,,Don Juan" Molière 1. Toimumise aeg ja koht Tegevus toimub 17. Sajandil Sitsiilias. 2. Peategelased Kõike tähtsamaks peategelaseks on nimitegelane Don Juan. Ta mängis naistega ja tal oli elu jooksul olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas
Tähtsamad sündmused 3. Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5. Kohtumine Elvira vendade Alonso ja Carlosega tal pole seda vaja sest jumalat paludes peaks priskelt elama. 6. Hauakamber, kus on komtuuri kuju Armuanni teenimiseks pakub ta sandile välja pattu teha. 7
MOLIERE DON JUAN 1) Tegevuse aeg ja koht Tegevus toimub Sitsiilias 17. sajandil 2) Peategelane + iseloomustus Don Juan oli suursuguse päritoluga suguvõsast mees, kes oli suhteliselt lihtsameelse eluviisiga. Ta oli püsimatu, sest ei suutnud jääda truuks erinevatele naistele, kellesse kõigisse ta nii öelda ära armus. Kuid hoolimata sellest, et ta kasutas naisi ära, ei olnud ta täiesti autu näiteks läks ta appi mehele, keda rünnati röövlite poolt ning päästis ta elu. Don
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja
Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu ja vaidlevad, kes don Juani endale saab. DON jUANile saabub teade, et keegi otsib teda taga ja põgeneb külast koos oma teenriga. Nad maskeerivad end, Sganarelle paneb selga arstrirõivad ja don Juan
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira
veenikanüülist, verejooksu teke oht operatsioonihaava lahknevusest, unetus, mis on tingitud võõrast keskkonnast ja operatsioonihaava valust, ülekaal seoses tasakaalustamata toitumisega. Patsiendi hirmu operatsiooni ees lahendati rääkimisega operatsioonist, patsiendi küsimustele seoses operatsiooniga vastamisega ja perekonnaliikmete suhtlemisega. Teaduspõhine allikas pakub probleemi lahendamiseks veel patsiendile köhimis- ja hingamisharjutusi õpetamist. Samuti soovitab peale operatsiooni alustada liikumisega(aktiivsusega). Arvan, et nii osutatud haiglas probleemi lahendamine kui ka teaduspõhise allika soovitused on õiged. Vastu võib öelda ainult see, et kohe peale operatsiooni väga pingutada ei tohi kuna operatsiooni õmblus võib lahti minna. Ajutiseks kõhukinnisuse lahendamiseks oli Mikrolaxi lahtisti selleks, et valmistada patsiendi operatsiooniks. Edasi seletati patsiendile kiudaineterikka toitu olulisust dieedis ning soovitati
hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad =Don on meeleheitliku tegutseja võrdkuju -Ükski tegu ei ole omakasupüüdlik -Alati üllas eesmärk Cervantes jätkas komöödiate ja novellidega 2. Ülevaade ühest Moliere näidendist ,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka)
Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib
näitekirjanikke ja näitekunsti õpetajaid, teatrinovaatoreid,-kriitikuid ja teoreetikuid, aga mitte kunagi ühes isikus. Ja kui tema kordumatu,ainulaadne ning täisvereline isiksus on meieni jõudnud, siis ainult tema tekstides, mis oma mitmekihilisuses ja paljutähenduslikkuses nõuavad rohkesti juurdemõtlemist ja mõistatamist, ent pakuvad ka erakordseid avastusi ja mänguvõimalusi. Arst vastu tahtmist on lõbus jant mis teeb nalja tohtrite arvel. Lugu saab alguse sellest kui Sganarelle ja Martine tülitsevad selle üle kes on majas peremees ja kes peaks hagu tegema. Martine on vihane, kuna mees ainult joob, mängib maha pere vara ja peale selle on veel laisk ka. Sganarelle ütleb et tema on peremees ja tema sõna peavad kõik kuulama. Tüli kestab nii kaua kuni mees hakkab oma naist vitsaga nüpeldama. Siis ilmub välja Sagnarelli naaber härra Robert kes ütleb et põrgusse peaks minema see lurjus kes julgeb oma naisele käe külge panna
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid raamatukaante vahele on jõudnud kolme riigi seiklused: ,,Pisike Andorra" , ,,Austri mõnud ja võlud" ja ,,Tükike Jaapanit" , nendest viimast ta peab oma kõige paremaks reisikirjaks. Oma reisikira lõpus ütleb Leo ,et ta naudib reisimist ning tahab tulevikus veel põnevamaid reisikirju kirjutada mis ta tänaseni on kirjutanud. 2. Jaapanlased Loomuldasa pisut häbelikud, rahumeelsed, välismaalasekartlikud (neilt näiteks teed küsides on
Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab aegajalt vaatepunkti, nt ei kujuta ta Ganeloni alati halva reeturina, vaid ka julge sõjamehena. Teoses on palju vastandeid, nt Roland on hästi uhke, samas kui Oliver on ettenägelik ja arukas ning tahaks ikkagi abiväge kutsuda. 7) ,,Nibelungide laul". Jutustada peatükk
* Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed Ta ei hoolinud kiriku dogmadest Suhtumine aadlikesse: * Uhked (mõnikord põhjendamatu) * Ausad/autunne komtuuriga söömine; 3.vaatuses don Carlose päästmine * Viisakus Dimanche (võlakaupmees) * Häbitunne (ühiskond tekitab häbitunde)
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses,
tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
