3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega.
kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest i -1 = (4) -1 Aparatuur. Mikrojahuti, termopaar (sama, mis 3. töös). Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid
Töö nr 3. Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Katseandmete alusel arvutatakse lahustatud aine molaarmass, lähtudes Raoult`i II seadusest (vt. võrrand 5). Tk = K k Cm (10) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (lahusti vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon g × 1000 Cm = M ×G (11) kus g lahustunud aine mass, g M lahustunud aine molaarmass, g/mol
H s 1000 (5) RTa2 M Ta = Cm = K e Cm H a 1000 (6) kus Ta ja Tk vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur, K Ha ja Hs vastavalt lahusti molaarne aurustumissoojus ja sulamissoojus, J/mol M lahusti molaarmass, g/mol R universaalne gaasikonstant. Elektrolüütide korral sõltub külmumistemperatuuri langus või keemistäpi tõus ka osakeste arvust lahuses. Nii tekib KCl lahustumisel lahusesse ühest valemiühikust kaks iooni (KCl K+ + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse valemitesse sisse nn isotoonilisustegur i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide
Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Aparatuur Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse
Töö nr Töö pealkiri 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega.
isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis tuleb sukeldada mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest metalltraadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht tuleb sukeldada uuritava aine lahusesse ja teise traadi temperatuur on juba fikseeritud. Temperatuuride erinevustest tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega ja selle alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud arvutiga läbi muunduri ja temperatuuri saab jälgida arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri
TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3F Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud. Kui termopaari
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Mikk Reinpõld Õpperühm KAOB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 20.02.12 Töö ülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumis- temperatuuri languse põhjal. Aparatuur. Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4. Teen arvutis ka vastava uue faili andmete jaoks. 5
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0 molekul kaheks iooniks ning i=0.95+(0.052)=1.05 ehk i=1+0.05(2-1)=1.05 Elektrolüütide lahustes kehtivad seosed: = i · c R·T ; Te = i·Ke·cm ; Tk = i·Kk·cm ; p i n2 i x2 p1 i n 2 n1 0 .
tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut);
tasakaalu, kulgevad protsessid süsteemis selles suunas, mis vähendab tekitatud muutust. Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. Tasakaal heterogeensetes süsteemides: aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingimuste diagramm. Ühekomponentsed süsteemid – koosnevad ühest komponendist (ainest); kahekomponentsed süsteemid – koosnevad kahest komponendist (kahest erinevast ainest). p C Vee oleku diagramm: vesi kolmikpunkt (O) – vastab tingimustele (T, p), mille korral 1 atm on tasakaalus kolm faasi (erinevat agregaatolekut);
5.3 5.4 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Raoult'i seadus (Francois Marie Raoult, 1830-1901): m NaCl 100% 10.5 g 100% Lahusti aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne lahusti moolimurru ja puhta lahusti C% = = = 4.03% aururõhu korrutisega: m lahus 260.5 g p lahusti = CX lahusti * p°lahusti
V(lahus) = 3 = 70,18 cm 3 = 0,07018 dm 3 . 1,063 g/cm _______________________________________________________________ Võib eeldada, et ülesannete lähteandmetes toodud lahuste kontsentrat- sioonid, massid ja ruumalad on antud täpsete arvudena. Seega ülesannete vastuse täpsus on määratud eksperimentaalselt saadud suuruste lahuste tiheduse, molaarmassi vms. täpsusega. Kui molaarmass on võetud kolme tüvenumbriga ja lahuse tihedus on antud ka vähemalt kolme tüvenumbriga, võib ka vastuse esitada kolme tüvenumbriga. KCl molaarsus on 8 0,100 mol c= = 1,42 M . 0,07018 dm 3 c) Molaalsuse arvutame seosest n(lah. aine) (mol) . cm = m(lahusti) (kg) Seega 0,100 mol mol cm = = 1,49
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1 t Reaktsioon
Üles tuleb märkida õhutemperatuur ja õhurõhk antud ruumis, kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see üle viia normaaltingimustele ja selleks on tarvis õhurõhku ja – temperatuuri. 4. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht: a.) normaaltingimustel; P = b.) standardtingimustel P = 101 325Pa T = 273.15K V = 100 000Pa T = 273.15K V = 22.4dm3/mol 22.7dm3/mol 5. Kui suur on õhu keskmine molaarmass, kuidas see on leitud ? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame M õhk 0,8 28,02 0,2 32,00 29 g / mol 6. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu ?
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteisest eraldatud fü�
40. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk kuna hilisemate arvutuste tegemisel mõõdetud gaasi ruumalaga tuleb see viia üle normaaltingimustele ja selleks on neid tarvis. 41. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? A) normaal P=101325Pa; T=273,15K; V=22,4dm3/mol. B) standard P=100000Pa; T=273,15K; V=22,7dm3/mol 42. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas see on leitud? Õhu keskmine molaarmass on 29,0g/mol. See on leitud 0,8 (80%) korda lämmastiku molaarmass ja 0,2 korda hapniku molaarmass. 43. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu? Gay Lussac seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V1/T1=V2/T2 44. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja temperatuur ei muutu?
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: �
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb erinevatest keemilistest element
ja selleks on tarvis õhurõhku ja temperatuuri. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja ühe mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? a.) normaaltingimustel b.) standardtingimustel P = 101 325Pa P = 100 000Pa T = 273.15K T = 273.15K V = 22.4dm3/mol V = 22.7dm3/mol Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud? Õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku vahekord õhus on 28,96 29,0 g / mol Teades, et lämmastikku on õhus 80% ja hapnikku 20% ning et lämmastiku molaarmass on 28,02g/mol ja hapniku molaarmass 32,00g/mol saame M õhk = 0,8 28,02 + 0,2 32,00 29 g / mol Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rohk ja gaasi mass ei muutu? Visanda graafik. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay
Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ai
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhaste metallidega: _odavamad _kõvema
teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Keemilised elemendid- konkreetne tuumalaenguga aatomite klass Keemilised ühendid - moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 5. Aine agregaatolekud. Tahkesaines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasidepuhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda Plasma 6
Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem väljamõõdetud kogus (6cm3) väävelhappelahust, sulgeda katseklaas korgiga ja segada kiiresti katseklaasi seda kahel korral umber pöörates. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg kanda tabelisse. Samuti toimuda teiste naatriumsulfaadi lahustega. Katseandmete põhjal koostada graafik. Ordinaatteljele märkida reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (1/t) ja abstsissteljele naatriumsulfaadi konsentratsioon
tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat. Tähed säilivad seni, kui tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui sünteesimaterjal on otsas, siis täht kustub. 23 Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu
ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas)
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid.
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 5
Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. 4
2 P¿ G>0 4-¿ Näiteks on ATP sünteesi , see ent ATP molekul: +¿O 2 ¿ ehk ¿ . Lainelise AT P kompenseeritakse glükoosi rakusisese O-¿ 2 P¿ oksüdatsiooniga, mille G<0
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element