veelgi läbipaistvate kangaste kasutamine ning napid kaunistused. See oli selleks, et rõhutada läbipaistvaid materjale ja püüda valgust, kasutati pärltikandit, mis strateegilistesse kohtadesse asetatuna vihjas tualeti pikantsele iseloomule. Lihtne napp siluett domineeris terve kümnendi. Kunstsiid oli tõeline uudis ja kättesaadav materjal kõigile. Sellest hetkest alates oli rõhk noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel. Selle kümnendi moeikooniks loen Marlene Dietrich`I, kes sündis 27. detsembril 1901. Kui tänapäeva kuulsused kasutavad välimuse kujundamisel stilisti abi, siis Marlene lõi oma riietusstiili 100% ise. Marlene oli esimene naine, kes võttis üle meeste garderoobi, mõjudes selles naiselikumalt, kui teine õrnema soo esindaja kleiti kandes. Võttis aega, kuni teised naised julgesid temast eeskuju võtta ja massiliselt pükse kandma hakata. Ka kandis ta tviidmantlit, mis on nüüdseks saavutanud naise garderoobis asendamatu koha.
"Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida. "Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka.
Rõivastus aastatel 1960-1969 Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall-valges kosmoseajastu-stiilis (unisex-stiil). Figuur oli kondine. Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960
freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu altpoolt, aga jättis need katmata, rätikust moodustus ümber kaela kõrge krae. Rüü juurde kanti teravatipulist peakatet. Minose rõivastus saavutas haripunkti 1700-1500. a e Kr. Garderoobi põhilised koostisosad olid: keep, põll, pihikud, püksseelikud, suur hulk erinevaid kübaraid.
Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H- siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist). Seelik või kleit pidi sviitriga toon-toonis harmoneeruma.Moes olid kapripüksid ning rock’n’roll. Populaarsed olid paatkaelused ning õlgu paljastavad tegumoed. Naiseliku stiili austajatele lisasid rafineeritust kübar ja tikk-kontsad; noortel olid alternatiiviks balletikingad, tennised ja espadrillid – nöörist tallaga kangast suvejalanõud. 50ndatel tegi comeback’i ka Chanel oma kostüümide, kuldketiga ridiküli ning madalamate kingadega.
Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki. Kuninganna Victoria Inglismaa naiste rõivastus oli kuninganna Victoria trooniletulekul lihtne. Seelikud ja varrukad olid pikad, kleidi piht pikk ja liibuv. Õhtukleidid olid tagasihoidlikud, lühikeste puhvkäiste ja südamekujulise väljalõikega. Rikkad naised kandsid siidsukkade all kasmiirvillaseid sukki
Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17) 7Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html 8 Joonis 7. Tenniseriietus Joonis 8. Plisseeritud seelik Allikas: koos matliga 1920 http://edition.cnn.com/2013/06/06/s (http://glamourdaze.com/2013/1 port/tennis/suzanne-lenglen-french- 0/1920s-fashion-style-forecast- open-tennis/ (15.05.17) for-winter-1929.html (15.05.17) Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks
Kuna enamik noori ei ole teadlikud, mis ja kes olid 60ndail- 70ndail moes, siis tahtsin selles töös näidata, et enne meie sündi olev mood on väga huvitav ja julge. Siin töös tutvustan ma 60ndatel ja 70ndatel moes olevaid riideid, soenguid, kosmeetikat. 60ndate märksõnad: volditud seelikud, geomeetrilise lõikega soengud, värvilised golfikingad, mustad kõrge kaelusega sviitrid, Emilio Pucci eksootilised mustrid, minikleidid, moekad tennise-ja suusariided, kõhn ja sportlik figuur. (Ennuste 2008) 70ndate märksõnad: värvikad diskoriided, massiivsed platvormid, ulakad seelikud, värvitud ja pleegitatud juuksed, kohevad soengud, disko. (Ennuste 2008) 3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD 1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne
valitsevatele probleemidele. Läänemaailma 60.aastatel toimus nn. „ noortemäss“, mis leidis väljendust hipide liikumisest. Toimusid üliõpilaste streigid ning protestimised, samuti levis eliitnoorte seas subkultuur,kuhu kuulusid-britid, hipid, rokkarid, häkkerid, muidugi ka „ jahimehe stiilis“ lõngused.See kujutas suurelt läbi meedia Lääne moe kujutamist, eriti Ameerikat. Mehed kandsid Havai särke, päikeseprille, kitsaid pükse ja terava ninaga kingi. Lõnguse naine kandis tavaliselt miniseelikut ja lubas endale säilitada lapseliku käitumisviisi.Samuti Euroopast sai alguse massikultuur ehk popkultuur, mis tähendab isikupärast maitsega tarbijale mugandatud vaimset ja ainelist kultuuri.Popkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaobatoodang oluliselt tõusis ja massikommunikatsiooni vahenditega, eriti televisiooniga levitati ajaviitelist kunsti
Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti
Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�