Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lühimälu, sensoorse, otsmikusagar, refleks, püsimälu, omandatu, eelnenud, poolkera, otsmikusagara, piirkonnal, töömälu, omavate, toiminguid, reprodutseerimine, meenutamine, sensoorsest, representatsioon, episoodiline, hippokampus, tunnetusprotsessid, mälupsühholoogia, omandamises, esialgse, kaudselt, lühiajaliselt, jälg, peaaju, muuhulgas Kesknärvisüsteemi – viib ellu ärritajate vastuvõtmist, keskkonnast ja mälust tulevate signaalide töötlemist nende tõlgendamise ja vastutuste ettevalmistamise tarbeks, vastureaktsioonide valmist ja juhtimist jne 2 peamist baasprotsessiks närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel: erutus ja pidurdus AJUPIIRKONNAD JA NENDE FUNKTSIOONID: ajukoor – kõige ulatuslikum ja kõige hiljem välja arenenud aju osa ajukoore vasak poolkera – domineerib loogiline infotöötlus, kõneloome ja -taju ning kõnepõhine mõtlemine, käitumisaktide aktivatsioonimehhanism ajukoore parem poolkera – domineerivad toimingud, mis pidurdavad, vahetavad intuitiivseid otsuseid, loometegevuse ja -taju vahendus, tervikkujundite abil tegelikkuse tunnetamine kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis
seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine)
FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes
järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta
seevastu lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Mäluliike eristatakse veel mitmel muul alusel. Vanim eristus, mille esitasid uurijad juba 19. sajandi lõpul, jagab mälu lühimäluks (uuem nimetus: töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. On leitud, et kummalgi mäluliigil on erinevad omadused. Viimase 30 aasta uurimused on näidanud, et on põhjust eristada veel semantilist, episoodilist ja protseduurilist ning eksplitsiitset ja implitsiitset mälu. 2 Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working
püsivamad ja säilivad ilma kinnistamiseta aastaid. Kõne- märgisüsteemi kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, samuti mõtlemisel. Keel- inimesele omane märgisüsteem., suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Kaks funktsiooni: kommunikatiivne; in vahelise teabevahetuse ja suhtlemise funkts. tegelikkuse tunnetamise ja üldistamise funkts. Kõnefunktsiooni peamiseks koduks on paremakäelistel inimestel aju vasak poolkera. Roger Sperry avastus. Kuigi tavaliselt juhib kõrgemaid intellektuaalseid (keel, loogiline mõtlemine) protsesse vasak ajupoolkera, on loovmõtlemise juures sageli otsustavaks just parema poolkera poolt vahendatud kujundilised ja sünteesiva loomuga, tervikut haaravad protsessid (kunstis, filosoofias, matemaatikas, loodusteadustes). Vasak ajupoolkera on asendamatu tulemuste vormistamisel, praktilise ja teoreetilise tegevuse keelelisse mälukoodi tõlkimisel ja suhtlemisel.
Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht. H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust. P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis. W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W
Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus Ajukoor - tema suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega on tähtsaim aju struktuur Mäluprotsessid ja karakteristikud põhiprotsessid meeldejätmine/omandamine,säilitamine ja meenutamine/reprodutseerimine Meeldejätmine/omandamine- protsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel. Assotsiatsioonid - Meeldejätmisel psüühilises tegevuses tekkivad ajutiste või püsivate
See on vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Bloki osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad – kukla-, kiiru- ja oimusagar. - Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. See blokk on tarviklik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ning järjepidevuseks. Olulised on eelkõige ajukoore eesmised osad, eelkõige otsmikusagar. Aju makrotase Ajuprotsessid on aluseks aistingutele ja käitumise regulatsioonidele. Psühholoogia kuulub küll Sots.teaduste hulka, ent on lisaks ka sotsioloogia, humanitaarteaduste jne hulka. Aju töö on psüühika aluseks, mistõttu tulebki aju vaadata, iseloomustada ning aju struktuurist tulenevaid protsesse vaadelda. Aju, mille tegelik värvus on miskit beežikat, kaalub täiskasvanud inimesel u 1,4 kg,
Gibsoni arvates on aju äärmuslikult alt-üles Vahetu taju – meelteandmetes on kõik olemas, meeleorganid on kohanenud selleks et korjata üles ökoloogiliselt valiidseid tunnuseid ja nendega oma keskkonnas toimetada. Olenevalt keskkonnast/kultuurist võib sõltuda objektide/kaugustaju arusaamine nt metsas elanu ei saa aru et aasal lehm on kaugel tegelt väga suur. Konstruktivistide arvates: - Tajumine on aktiivne konstruktivistlik protsess - Tajumulje ei ole üheselt määratud sensoorse sisendiga - Taju mõjutavad ootused ja hüpoteesid mis mõnikord võivad viia valedele järeldustele Taju – kujutise retinaalse suurenemise pöördkiirus - Tajutakse vahetult - Sama enda ja kujutise liikumise jaoks - On reaalsusega kooskõlas - Aga ainult ökoloogilistel mõistlikel kaugustel - Õpitav Samas ka probleeme – raske tõestada, mõnikord pole piisav. Bioloogiline liikumine
· Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on ,,õige" a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud 4 (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike
Isiksusetest :keskne on KUIDAS küsimustele vastatakse, igasugune vastus on „õige“ a) objektiivtestid (välistab katseisiku ja teiste subjektiivsed arvamused) b) projektiivtestid -katseisik projektiseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike
protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem) Refleks Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi
vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem) Refleks Refleks on tahtmatu neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud määratletud stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, 39 mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid.
ja paremas ajupoolkeras paiknevate psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni n-ö puhastes oludes. Tabel annab mõningase ettekujutuse funktsioonidest, millel on lateraliseeritus ilmekamalt väljendunud. Need tulemused on saadud valdavalt psüühiliste funktsioonide lateralisatsiooni lokaalsete ajukahjustustega patsientidel uurides. Ilmekamad lateraliseerituse nähud on tuvastatud paremakäelistel patsientidel. Paremakäelistel patsientidel põhjustab parema poolkera koore kahjustus ruumilise, vormilise ja terviklikkuse tunnetuse häireid, vasaku poolkera koore kahjustus aga keelega seotud häireid.
(valehäire) (õige eitus) Tabamuste suhe valehäiretesse Aistingu ajaline viivis: latentne periood = 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: · Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25 sek) · Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5 sek) · ,,go-no-go" reaktsiooniaeg · Eristusreaktsiooniaeg (,,sama-erinev") /tajuteema/ Refraktaarsus: reageeringu alustamine vahetult pärast eelnenud reageeringut. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas (adaptsiivsus): · Adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a., ...) · Sensibilisatsioon: tundlikkuse tõus · Järelefektid; järelkujundid (negatiivne, kromaatiline) · Assimilatsioon (ühtlustumine) · Sünesteesia · Värvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, küllastus, soojad/külmad v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu
ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju
Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas. • Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. • Prefrontaalkorteks Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik – suhe loodusega, eksistentsiaalne – oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 – 70 Mõõdukas 35/40 – 50/55 Raske 20/25 – 35/40 Väga raske – alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu – erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid – põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus – kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen – 1969 ilmunu essee – afro-ameeriklased on halvemate tulemustega
matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik suhe loodusega, eksistentsiaalne oskus elada Vaimne alaareng: Kerge 50/55 70 Mõõdukas 35/40 50/55 Raske 20/25 35/40 Väga raske alla 20/25 IQ ja erinevad grupid: Sugu erinevus ei ole, aga mehed lahendavad paremini ülesandeid ruumilise mõtlemise ja laialdaste faktiteadmistes, naised sõnalise võimekuse ja lühimälu ülesandeid Etnilised grupid ja intelligentsus: Negriidid < europiidid < mongoliidid põhjust pole teada, aga millegi pärast need tulemused on paremuse järgi nii kujunenud; kindlalt ei tea, miks nii on, võimalikuks põhjuseks on võib olla majanduslik staatus. Kultuuri erinevus kui palju on võimalik testida inimese emakeeles. Arthur Jensen 1969 ilmunu essee afro-ameeriklased on halvemate tulemustega
annaabi.ee 
