2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma. Silmside ei tohiks olla lühike, kuid mitte ja pikk. Lühikese silmside korral võib vestluspartnerile tunduda, et oled kiirustav, pikka aega silma vaatamisel võib tunduda, et jõllitad. Näiteks kui teenindajal on järjekord, peaks ta asutuse külastajatele andma märku silmsidega, et ta on klienti näinud. Silmside loob inimestes emotsioone, mis on positiivsed ja teretulnud.
Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB! suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest kõitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega , nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme. Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest , et suhtleja näitab välja et ta on teistest üle ,,kõrgemal" Hea vanem või karm/kuri vanem Täiskasvanu tasand on see et suhtud teisega võrdselt.(ametijutud, probleemide tagasiside,korralduste andmine) Vastutustunne on soov midagi teha ja vlikuvabadus (sisemine vajadus toimida mingil viisil)
2. Ära vestle teistega samaaegselt 3. Häälda sõnu selgesti 4. Kasuta lühikesi lauseid 5. Korda õeldut 6. Näitlikusta kõnet 7. Anna aega rääkimiseks 8. Väldi asjatut aitamist 9. Paranda olulisemaid vääratusi 10. Õpi aru saama pt mitteverbaalsest kõnest Raskused igapäevaelu Toitumine. vajaduste rahuldamisel 1. Sobiv keskkond - rahulik ja vaikne. 2. Taga patsiendile mugav ja ohutu asend.Pea ja kehatüve toetamiseks võib kasutada abivahendeid.Voodihaige patsiendi puhul tõsta peaalune võimalikult kõrgele, kael on kergelt painutatud. Vajadusel võib pea pöörata küljele
Paindlik käitumine tähendab situatsiooni analüüsioskust ja oskust ,,näha" suhtlemispartnerit. Paindlik käitumine arvestab suhtlemispartneri õiguste- ja vajadustega. Paindlik käitumine nagu eetiline käituminegi eeldab indiviidi psühholoogilist küpsust. Paindlik inimene tunnistab enesele oma vigu ja arendab ennast. SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest
Kui aga tema huuled on lõdvestunud ja lõug suundub ettepoole, siis mõtleb ta nähtavasti teie soovituse üle järele. Kui ta vaatab teile otsa, näol kerge naeratus, siis kaldub ta teie ettepanekuga nõustuma. Kui teme näole kerkib entusiastlik naeratus ja ta langetab pea teie omaga ühele tasandile, siis ta sooritab ostu. Zhestid - päritud ja õpitavad Kehakeele omandame me pärilikkuse, õppimise ja jäljendamise teel. Juba sündides on meile kaasa antud algteadmised mitteverbaalsest suhtlusest. Oma kõige primaarsemaid tundeid nagu näiteks viha või rõõmu, võime me väljendada, ilma et seda kunagi varem konkreetselt õppinud oleksime ning kõikjal maailmas tõlgendatakse neid keha liigutusi ja miimikat õigesti. Paljud teised zestid aga omandatakse õppimise teel ja need võivad olla erinevates kultuurides ja seltskondades isesugused. Embleemid on kindla tähendusega zhestid, mille otstarbeks on asendada konkreetseid sõnu. Need
loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2
Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12
tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda
Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 11. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus)
vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi ning on oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 2 Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu
Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (1. Lk:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (1.Lk:11). 1. KEHAKEEL Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (2.Lk11). Väga tähtis on liigutuste kooskõla
meelega ebamugavust tekitada; see näitab ainult austust ja huvi. Siiski ei peeta kohaseks otsest silmsidet võõraste vahel. 3.14 Zestid ja näoilmed Tuleks vältida "okei" märgi tegemist pöidla ja nimetissõrme otste kokkuviimisega; kui soovite anda märku, et kõik on korras, tõstke mõlemad pöidlad püsti. Vältige vestluse ajal sõrmede plõksutamist: seda peetakse väga ebaviisakaks. Kellegi ilma pilgutamine annab tavaliselt märku huvist või jagatud mitteverbaalsest mõistmisest; iseendast ei peeta seda ebaviisakaks. Meelekoha puudutamine nimetissõrmega vihjab, et inimene, kes parajasti räägib, on arust ära: muidugi ei tarvitse see tähendada, et öeldu oleks tõepoolest arukas. 3.15 Transport Võõrustajana tegutsedes oleks väga hea mõte eelnevalt küsida, kas külalised transporti vajavad. Vajaduse puhul peaksite õhtusöögi lõppedes külalistele korraldama taksoteeninduse. 3. 16 Ülemuse-alluvate suhted
tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust. Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal- ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet. Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Väga tähtis on liigutuste kooskõla
tekstis jne. Verbaalne mälu pole kõneta võimalik. Semantiline mälu sõltub kõnest enam kui episoodiline mälu. Arenenud verbaalse kõne mehhanismiks on sisekõne. Kõne mõju mälule: võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ja nendega opereerida(reeglid, mõisted jne), materjali rühmitada, teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi. Kuidas on seotud kõne ja mõtlemisprotsessid? Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Teisel eluaastal nad põimuvad, siis kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, kui sõna tähisdtab mingit üldistatud kujutlust. Kõnel on mõtlemise arengus samalaadne roll kui taju arengus: kõne suunab seoste leidmist, annab lapse käsutusse vastavate kategooriate raamid. Mõtlemine jaguneb kolmeks etapiks: kaemuslik-praktiline, kaemuslik- kujundiline ja verbaalne.
kultuurist lähtuva tõlgenduse, mis ei pruugi üldse kokku langeda teise kavatsustega. Mitteverbaalse suhtlemise barjääri võib ületada, kui 1) ei arvata, et mõistetakse mitteverbaalsete signaalide või eri käitumisviiside tähendust, kui pole just antud kultuuri asjatundja 2) ei võeta võõra inimese mitteverbaalseid signaale enda vastu suunatuna, isegi kui need teie kultuuris tunduksid solvavad 3) ollakse teadlik iseenda mitteverbaalsest käitumismustrist, mis võib olla solvav mõnes teises kultuuris Kolmandaks toovad Hofstede ja Pedersen (2004, lk 41) välja, et peamine takistus kultuuridevahelises suhtluses on stereotüübid. Inimesi püütakse sobitada mustritesse, mis tuginevad kogemustele. Nähakse suuresti seda, mida ise tahetakse või loodetakse näha, ning lükatakse kõrvale tõlgendused, mis ootustega kokku ei sobi. Kui ollakse pähe võtnud, et X maa inimesed on võõramaalaste suhtes ebasõbralikud, siis üsna
Ka tänapäeval, kui inimene tigedalt muigab, paljastab ta hambad. Jaapanis aga väljendab naeratus siiani pahameelt või ärritust (Pease 1994:11). Tänapäevased üldiselt mõistetavad zestid on näiteks õlgade kehitamine, mis tähendab seda, et inimene on nõutu või kui ta ei tea, millest on jutt. Sellel liigutusel on kolm osa laialilaotatud käed, kehitatud õlad ning kergitatud kulmud. Ühe rahvuse mitteverbaal ne keel võib erineda teise rahvuse mitteverbaalsest keelest. Nii näiteks tähendab pearaputus mõnel pool eitust. Samuti võib olla nii, et ühel liigutusel on ühe rahvuse jaoks mingi kindel tähendus, omamata teise rahvuse jaoks mingit mõtet (Pease 1994: 11). Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest
· enam rõõmustamise emotikone (üle poole), negatiivseid emotsioone vähe (7-8%) · Tähtede kordamine emotsioonide väljendamiseks või hääldusviisi osutamiseks: Dziiiiiizas, iimeee küll · Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi · Läbivalt suurtähtedega teade = karjumine, pahameel (annavad edasi intensiivsust) · Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa
Rääkimine kui eneseväljenduse vorm (lääneklt) vs rääkimine kui mõttetühjuse näitamine (idaklt). Sõna kui loov üksus ja rääkimine = eneseväljendus kui põhiõigus, mõte on sõnast lahutamatu. Kes teab ei kõnele, kes kõneleb, ei tea. Tõde läbi vaikuses mediteerimise. Isegi jaapani emad räägivad oma lastega vähem kui USA emad. On oluline mõista, et vähem kõnet ei tähenda vähem kommunikatsiooni. Lähedased suhted sõltuvad tunduvalt enam mitteverbaalsest kommunikatsioonist. Rääkimise ja mõtlemise seosed: Raveni progressiivsete maatriksite lahendamine vaikuses ja valjusti mõeldes või tähestiku kordamine (articulatory suppression). Tulemustest ilmnes, et euroopa- ameeriklased lahendasid vaikuses ja valjusti mõeldes asju u sama kiiresti ie rääkimine ja mõtlemine lahutamatud. Aasia-ameeriklased sooritasid testi valjusti mõeldes palju kehvemini ehk vaikne aasia-
inimesi vastikuna, kuigi me ise ka ei tea miks Ootus (huvi) - Uurimine, uue otsimine Üllatus- Uue kogemuse otsimine, senise tegevuse katkestamine Ärevus? Psühholoogide juurde pöördutakse ärevusega. Mõnes mõttes nagu hirm. Ilma ärevuseta ei saaks me toimida. A. Ellis: kui me tahame tänaval üle tee minna, siis mõõdukalt ärev inimene saab elusalt üle tee. See sunnib meid mõlemale poole vaatama. Charles Darwin • Charles Darwin leidis, et suur osa mitteverbaalsest suhtlemisest väljendab elusolendi „emotsionaalset seisundit“ (uuris põhiliselt loomi) • Kuidas inimese ja looma emotsioonid käitumises väljenduvad? (Looma emotsioone on lihtsam mõista, kuna inimesed manipuleerivad ja oskavad emotsioone väljendada) • Emotsioonid ja viis, kuidas neid väljendatakse on peamiselt kaasasündinud. Mõned emotsionaalsed väljendid on õpitavad. Juba ema kõhus on lapse miimika olemas. Charles Darwin 2
o Materjali rühmitada ja eri viisidel ühendada Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 25 o Paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada o Luua fantaasiakujutlusi tekstide näol Kõige enam sõltub kõnest semantiline mälu (teadmised, mida pole ise kogenud), vähem episoodiline (isiklikud kogetud sündmused) ja protseduuriline (tegevuste tegemine ja oskused). Kõne ja mõtlemine Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Praktilise tegevuse ja suhtlemise põimumine toimub teises eluaeas.siis toimub ka kõne ja mõtlemise põimumine. - Kõne sõltuvus mõtlemisest Kõneloomes: o ütluse aluseks oleva mõtte (kavatsuse) genereerimine o võimalikult sobivate, st mõttele vastavate keelevahendite leidmine Kõne mõistmisel: o aitab mõtlemine mõtteid seostada, mõttelünki tuletada, järeldada. Täielik mõistmine
Kõne mõju mälule on vähemalt järgmine: kõne võimaldab mälu täiendada ja täpsustada, meelde jätta abstraktseid objekte ning nendega opereerida (reeglid, mõisted, teooriad jne.), materjali rühmitada ja mitmel viisil ühendada, paremini kujutlusi ja teadmisi mõtestada, luua fantaasiakujutlusi (tekste). Kõne ja mõtlemise seost peetakse mõnikord absoluutseks või protsesse koguni kattuvateks, kuid juba geneetiliselt on nende juured erinevad. Kõne areneb lapse mitteverbaalsest suhtlemisest, mõtlemine aga praktilisest tegevusest. Alles teisel eluaastal nad põimuvad (L. Võgotski). Põimumisest saab rääkida siis, kui lapse sõnad ei ole enam pärisnime rollis, vaid nimetavad mingit objektide või tunnuste rühma, s.t. kui sõna tähistab mingit üldistatud kujutlust. Sellisel juhul sõnakasutus vastab tõepoolest mõtlemise kui kõrgeima tunnetusprotsessi kahele olulisele tingimusele — on üldistus ja tegelikkuse vahendatud peegeldus
koguda ja kui palju tuli näha vaeva, et maksta osalusmaksu, varustuse eest jne. Samuti muudeti oma puhkuse plaane ja päevakava, et käia ja osaleda spordivõistlustel. Rõhutati küll hariduse tähtsust, kuid enam tunti huvi viimase võistluse tulemuste kohta. Kõik need tegevused ei olnud otseselt väljendatud, kuid lapsed ise siiski tajusid oma vanemate eelistusi ja hoiakuid. Uuringus osalenud 11 aastased lapsed olid tugevasti mõjutatud otseselt mitteverbaalsest käitumisest, mis samuti rikkus lapse ja vanemate omavahelisi suhteid. · Kas poisid ja tüdrukud tegelevad spordiga erinevalt? Vastus sellele küsimusele on jaatav. Enne, kui identifitseerida erinevusi ja selgitada, miks need erinevused on, tuleb meil eelnevalt saada ülevaade olulistest valdkondadest nagu käitumine, spordialad ja kultuur. Näiteks, kui uuritakse 90
..).“ vaidleb, peame selle blokeerima ja tähelepanu taaskeskendama. Tegelikult siis taaskehtestama. Sageli on selline lühike reaalsusekirjeldus piisav, et teha õpilastele selgeks „mütsid peast“, ilma Käsklused seda otseselt ütlemata. Vahel piisab mütside äravõtmiseks ka lihtsalt mitteverbaalsest märgu- andest (käsi pea juurde). Käsklusi on soovitatav anda lühidalt. Loo otsene silmside: „Michael (...)!“ Esimene sõna peaks olema teravam ja valjum – tähelepanu saavutamiseks. „Michael (...)“, kui silmside on loodud, tasandage häält ning esitage käsklus range, otsustava, kehtestava häälega: „Tule laua pealt „Tagapool näen ma mobiiltelefone (...)
Mälu puhul arestva lühimälu lühike, mõned sekundid; töömälu mingi ülesande lahendamiseks vaja hoida mälus); püsimälu, väga suur maht. Episoodimälu (emotsioonid ja tundmused, mis on läbi elatud, suhtumine millesegi, ja semantiline mälu (teadmised, faktid, nii verbaalselt kui tajudes omandatud teadmised). KÕNE MÕTLEMINE. (VT kilet selle kohta) 1) Juured. Kõne ja mõtlemine kujunevad erinevatest lapse tegevuse protsessidest. Mitteverbaalsest suhtlemisest (hääälitsemisele, osutamisele) kujuneb välja kõne. Praktilisest tegevusest kujuneb välja mõtlemine. Liigutused + nägemistaju, aga ka teised meeled äratundmiseks. Et mis juhutb, kui ma palli lükkan ja miks nuku lükkamine teistsugune on jne. See viib mõtlemiseni. 2).mõtlemise arenguetapid. Kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline, verbaalne. Laps tuletab meelde sarnast situt, kuidas võiks selles uues olukorras toime tulla. Uued
Suhtlemine erineb neis kultuurides väga oluliselt. Madala kontekstuaalsusega riikides on oluline verbaalne suhtlemine ja seepärast peetakse neid inimesi jutukateks, nad rõhutavad seda mis on niigi ilmselge, selgitavad liigselt (nii leiavad kõrge kontekstuaalsusega kultuuride esindajad). Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid kasutavad rohkem mitteverbaalset kommunikatsiooni sõnumi edastamiseks, kui madala kontekstuaalsusega kultuurid. Nad eeldavad, et kõik saavad mitteverbaalsest kommunikatsioonist aru. Konfliktiallikas, möödarääkimine. Suhtlemisel ja teiste kultuuride mõistmisel on ääretult oluline meeles pidada: · Taktitunne, · Huumor, · Tundlikkus, · Paindlikkus, · Kompromissivalmidus, · Viisakus, · Aktsepteerige erinevust, ärge andke hinnanguid! 2.3 Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri võib käsitleda kui rahvuskultuuri sees olevat väiksemat kultuuriühikut
annaabi.ee 
