organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator); tootmise üldkulud (meister, osakonna juhataja) tootmise kapitalikulu (masina amortisatsioon).
Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad) ja funktsioonidest (tootmis-, müügikulud jt) Kululiikide aervestus peab selgitama millised kulud esinevad ettevõttes, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte. 4 Millised on tootmiskulud ja millised mittetootmiskulud? Ettevõtte kulud Tootmiskulud Mittetootmisekulud Tootmise Turunduskulu Üld- ja Finantseerimi Põhikulud lisakulud d halduskulud s-kulud Kuluobjektile kirjendamine: Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga.
Diskretsionaalsed püsivkulud ehk püsivad suvakulud: reklaamikulud. Segakulud: eeldatavalt tee hooldus- ja remondikulud. Astakkulud- Astmelis-muutuvkulud ja astmelis-püsivkulud. Näide: raudteeinfrastruktuuri depretsiatsioonikulud. Täiskulu: muutuvkulu+püsivkulu+segakulu+astakkulu, Täiskulu=FC=TC+ROIC, TC=kogukulu ja ROIC=investeeritud kapitalikulu, mis omakorda on võrde ligikaudu= intressikulud+nõutav omakapitali tootlus Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) tootmiskulu alla läheb põhikulu, mis omakorda koosneb lisakuludest(nt raudteekulum ehk depretsiatsioon), esmakuludest(nt teematerjalikulu) ja töötlemiskuludest( nt raudteesõrestike komplekteerimiskulu). Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud- turundus- ehk müügikulud, mis koosneb hankekuludest ja logistikakuludest. Veel Üld- ja halduskulud ehk administratiivkulud(ntks peakontori kindlustus- ja hoolduskulud) ja veel uurimis- ja arenduskulud (ntks
ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust. Funktsionaalse arvestuse korral jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil
tippjuhtide ametipalgad st. neid kulusid ei saa vähendada isegi siis, kui tegevus peaksajutiselt suures mahus vähenema. Lisaks püsivad suvakulud reklaamikulud, koolituskulud, uurimis- jaarendamiskulud, ettevõtte poolt tehtavad annetused). 13 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. (näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus, kus kulukäituriks on kõneaeg). 14. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise jafinantseerimisega. (Turundus toodangu müügi ja lähetamisega seotud kulud näiteks: müüjate palgad, reklaamikulud, müügiga seotud personali komandeerimiskulud, postikulud, näituste korraldamine jne.Ü l d - j a h a l d u s k u l u d - o n s e o t u d e t t e v õ t t e k u i t e r v i k u f u n k t s i o n e e r i m i s e
peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine, protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside tagamine ettevõtte juhtidele ja teostajatele. Lõputöö järgnevas peatükis on kirjeldatud olulisemad kululiigid, mille mõju toote või teenuse omahinnale on kõige suurem. Need on otse- ja kaudkulud, muutuv- ja püsikulud, tootmis- ja mittetootmiskulud. 1.1 Kulude olemus ja liigitamine Kulu on majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodi vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvelt omanikele tehtud väljamaksed (RTJ1, § 25). Kulu tekib ressursi kasutamisel. Kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on olulised väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid ja strateegia. Väljund on toode,
2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel
mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Mõiste- kulud, mida põhjustavad mitmesugused logistilised toimingud, eelkõige kaupade ladustamine ja transport. b. Kompromisside näited kulude ja teenindustaseme vahel: c. Varudega seotud kulud varudega seotud omamise kogukulu: veakulud- täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt
tootmishoonete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud üldhalduskulud arenduskulud finantskulud ETTEVÕTTE ÜLDHALDUSKULUD 1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus; 4. immateriaalse põhivara kulum; 5. küte, valgustus, vesi; 6
mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud
· Energia- ja kommunikatsioonikulud kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul · Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel · Mittetootmiskulud · Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige *Turunduskulud väiksem ja viimasel aastal kõige suurem. Meetodi pooldajad väidavad, et
Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport- töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4 Mittetootmiskulud e toimimiskulud (operating e expenses) (perioodikulud) on kulud, mis on seotud toodangu turustamisega e turunduskulud ja ettevõtte üldjuhtimisega ja haldamisega (general and administrative expenses). Näide Mööblit tootev ettevõte määrata ära, mis on tootmiskulud, tootmise lisakulud või mittetootmiskulu: lauad läbimõõduga 25 cm (t kulu, põhimaterjal), kulud ohtlike jäätmete töötlemiseks (kaudne t kulu t lisakulu), tootmistsehhi kindlustuskulu (t lisakulu, sest
kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6 Tootmiskulud jagunevad põhikuludeks (põhimaterjal ja põhitööliste palk) ning lisakuludeks (kõik muud tootmiskulud). - Põhimaterjal on materjal (toore), millest valmistatakse lõpptoodangut ning mida saab üheselt ja mugavalt seostada teatud lõpptootega. Näiteks mööblitootja põhimaterjaliks
(töötasu koos sotsiaalmaksu, erisoodustuse ja töötuskindlustusega). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kõik muud tootmisprotsessiga seotud kulud, kuhu kuuluvad ka toote valmistamise abimaterjalid. Võimalikud tootmise üldkulud: mittepõhimaterjalid; materjalid, mis on toodangu valmistamise põhiosa, aga ei ole põhimaterjal; tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud; masinate ja seadmetega seotud kulud; mittepõhitöölise palgakulu ja muu kaudne töötasu jne. Perioodi ja mittetootmiskulud on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega ning ettevõtete üldjuhtimisega: turundus- ehk müügikulud; tellimuste hankekulud; lähetuskulud ehk hankekulud; üld- ja halduskulud; 16 uurimis- ja arenduskulud; finantseerimiskulud jne. Müügihinna arvutamine Võttes arvesse, kui kõrge on toote/teenuse omahind, milline on konkurentide hinnatase ja millist hinda on
ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23
kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). · Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Esimene skeem on lihtsam ja arusaadavam, sest selle koostamiseks saadakse infot otse finantsarvestusest, s.o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi valtimiseks tuleb ettevõtte raamatupidamise sisekorraeeskirjades kehtestada, missuguseid kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada. Subjektiivsuse valtimine
kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi- töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
tuvkulu), püsikulud ja amort. eraldi, ärikasum, finantskulu ja puhaskasum. Finantskulude plaan on mõtet eraldi koostada juhul, kui erinevaid laene on palju. Koost. tekkepõhiselt. Alates 1995 on Eestis kasutusel 2 kasumiaruande skeemi, mis on kooskõlas rahvusvah. arvestus- standarditega ja EL ettevõtlusdirektiividega. 1 skeemi on otstarbekas kasut. väikefirmades, kus ku- luarvestus on lihtne; arvestust ei peeta kulukohtade lõikes ning mittetootmiskulud on tähtsusetud. 2 skeemi kasut. suurfirmades, kus kuluarvestussüst. on edasi arend. kulude juhtimissüst, arvestust peetakse kulukohtade järgi. Rahavood - raha ja selle ekvivalentide sissetulekud, väljaminekud. Ei näidata liikumisi raha ja sel- le ekvivalentide vahel. Rahvusvah. arvestusstandardite järgi on raha ekvivalendid kõrge likviidsu- sega lühiajal. (kuni 3 kuud), kuid samas vähese väärtuse muutum. riskiga invest. Rahavoogude plaan - per
tööliste otsene palgakulu (Direct manufacturing labor costs)– tööliste palk, kelle tööd saab raskusteta seostada teatud lõpptootega. Tootmise üldkulud, tootmise kaudsed kulud (manufacturing overhead costs , factory overhead costs, indirect manufacturing costs) – kulud, mis on seotud lõpptoote valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas ) seostada konkreetse lõpptootega. Perioodikulud e. mittetootmiskulud on müügi - ja administratiivtegevusega ning finantseerimisega seotud kulud. Need kulutused kajastatakse kuludena kasumiaruandes samas perioodil kui nad tehakse, sest pole eeldust arvata, et need kulutused genereerivad tulu ka tulevikus. Tellimuse põhine omahinna leidmine e. tellimuspõhine kuluarvestus Vajalikud mõisted: kuluobjekt, otsekulu ja kaudkulu. Lisaks: Kulude kogum (cost pool) - kulude grupeerimine mingi ühiku kohta. Kulude kogum
kasumiaruande suur brutokasum on eduka ettevõtte eelduseks. (Tikk, 2016, lk 265) Brutokasum = Müügitulu − müüdud toodangu kulu (2) 18 Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud: • turustuskulud; • üldhalduskulud; • muud äritulud; • muud ärikulud. Kulud, mida ei lisata tootmisomahinda, kajastatakse perioodikuluna. Mittetootmiskulud ehk perioodikulud on põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessiga mitteseotud kulud. Siia alla kuuluvad turustuskulud, üldhalduskulud, abitegevuse kulud, finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid mida ei ole otstarbekas seostada konkreetse lõpptootega. Tootmise lisakulud on kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjaliks ja põhitööliste palgakuluks – kaudsed
annaabi.ee 
