4.5. NORMATIIVAKTI MÕISTE JA LIIGID. EESTI ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM. Lk 63 68 Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahenudsel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust ja isikute ringist, keda need õigused ja kohutused hõlmavad, võivad õigusaktid olla normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk õigusakt (ka õigustloov akt) On suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Tänu sellele kehtib ta määratlemata iskute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigiorgani kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt
Avalik õiguslik juriidiline Eraõiguslik juriidiline isik isik Õigus ja teovõime. -õigusvõime tekib sünniga -teovõime tekib alates 18.a. Inimõigused Peale välispraktikat. Õigusaktid. Õigusaktid · Normatiivsed · mittenormatiivsed Õigusaktid kujutavad endast riigiõigusloomingu tulemust. Need on aktid, milles riik väljendab oma tahet riigiorganite kaudu. Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused
haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. 5 19.10.2017 • Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Ka mittenormatiivsed mõjutajad. sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam • Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast
põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest riigiõigus reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige olulisemaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: PS Välislepingud Seadused ja määrused Halduse üld-ja üksikaktid Mittenormatiivsed allikad: Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Tava ja toimingud Kohtulahendid Doktriinid-õpetused 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud- need normid, mille on riigid omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustued ka üksikisikute või rahvusvaheliste organite
Autonoomne reguleerimismeetod. Nt tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam.
20.august Ülemnõukogu võttis vastu kaks dokumenti: - Pöördumine maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole - Otsus Eesti riiklikust iseseisvust. IV Põhiseadus 28. Juuni 1992 20. juunil 1992 EEK võeti vastu kasutusele. Õigusaktid (ÕA) Õigusaktid kujutad endast riigi õigusloomnigu tulemust. Riik väljendab oma tahed. Sõltuvalt riigi organi pädevusest. Õigus akte liigitatakse: Normatiivsed(N) Mittenormatiivsed(MN) Normatiivsed sisaldavad üld kohustuslikke norme. Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise süsteemi riigiseselt. Eestis kõige kõrgema jõuga on: Riigikogu - seadused otsused(N,MN) President seadused, otsused(N,MN) Valitsus määrused, korraldused (N,MN) Ministrid Riigi sekretär, kantsler käskkirjad (MN) Ameti pladirektor käskkirjad, ettekirjutused, otsused (MN)
vägivalla aktsepteerima. Käitumistaktika agressiivse kliendiga Sotsiaaltöötaja, et mõista oma kliendi ja aidata teda, peab teadma arengupsühholoogia põhimõisted, teooriat ning arengu kujundavaid tegureid. Sotsiaaltöötaja tegeleb inimesega kogu elukaare vältel. Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad
koos oma allasutustega ja kohtud. Mõnikord võib veel olla riigipea. 3. (l.66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt (ehk üldakt või õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormermide olemasolu anab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetakse ka õiguse üldaktiks
välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon -) kõrgema õigusjõuga õigusakt -) hilisem õigusakt
Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine eristab normatiivakti mittenormatiivsest aktist. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi õiguse üldakt. Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga.
põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid. Mittenormatiivsed allikad: 1. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted; 2. Tava ja toimingud; 3. Kohtulahendid; 4. Doktriinid-õpetused. 3. Rahvusvahelise õiguse allikad riigiõiguses Rahvusvahelised lepingud – need normid, mille on riigid otsesõnu omavahel kokku leppinud. Lepinguga võtavad riigid üksteise ees kohustusi, kuigi lepingutest võivad tuleneda riigi kohustused ka üksikisikute või rvaheliste org ees
seega siis õigusnormide loomisele. Ja need normid sisaldavad endas üldkohustuslikke käitumisreegleid. See tähendab seda, et loodud norm kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi ja seepärast nimetataksegi üldaktiks. Tekkis õiguse normina koos riigiga ning tema osa õiguse arengus on pidevalt kasvanud. MandriEuroopa õigussüsteemis on üldnorm peamiseks õigusnormiks. 2. mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid . Need on sellised õigusaktid, mis annavad subjektiivsed õigused ja panevad konkreetsed kohustused konkreetsele subjektile või siis täpselt määratletud subjektide ringile. Kuna see õigusakt kehtib ainult teatud subjektile või subjektide ringile, siis neid nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Omapäraks on see, et nad kunagi ei loo õigusnormi vaid nende ülesandeks on rakendada juba
Baltesi eluea arengu käsitlus normatiivne ea-määratletud mõju on seotud kronoloogilise ajaga, kõik mõjud võivad olla bioloogilise või mittebioloogilise komponendiga; kooliminek (bioloogiline hammaste vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel Ökoloogia mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, maktrosüsteem Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a
tingitud ning muutuvad koos kronoloogilise vanusega. Nad on normatiivsed antud ajahetkel, kestvus ja lõppemine toimuvad paljude jaoks üheaegselt. Lapsed hakkavad reeglina rääkima ja käima samas vanuses. Normatiivseid east tingitud mõjusid leidub enim lapsepõlve ja vanaduse ajast. Normatiivsed ajaloost tingitud mõjud seisnevad selles, et nad on sarnased samas ajastus elevate inimeste jaoks nt sõjad, majanduslikud tõusud ja langused, epideemiad. Mittenormatiivsed elusündmused mõjutavad vaid üksikindiviidide erinevatel ajahetkedel ja erineva kestvusega (haigused, sünnid, surmad, õnnetused). Nende elusündmuste tähendus iga lapse jaoks sõltub selle tõlgendusest ja läbielamisest, seega lapse enda ressurssidest ja sotsiaalvõrgustiku kvaliteedist (Klefbeck& Odgen 2001). 23 3 PERE VÄÄRTUSHINNAGUD Väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub (Parman 1998).
12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus. Lihtseadused KOV Õigusaktid. Seadusi riigikogu võtab vastu , president kinnitab Õigusakti struktuur: 1. Pealkiri 2
Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus Haldusõigus Finantsõigus Eraõigus: Võlaõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õa-d võivad olla, kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele. Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õn-e. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Kohustavad konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?
peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktid võivad olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed, sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid – igal neist oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate organite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt – suunatud objektiivse õiguse
1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus normatiivakt, mis on vastuvõetud
menetlusseadustele lähtuvad uurimisorganid, poolte esindajad ja kohtunik oma toimingutes ja otsustest olemasolevatest tõenditest. Kuid süsteemiväline kriteerium – õigusemõistmise eesmärk ja õigluse nõue – on taandatav tõeteadmise taotlustele. Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid: 1) “materiaalsed” tõendid (asitõendid); 2) “protokoll-laused”: nn vaatluslaused, tunnistajate jt ütluste üleskirjutused, ekspertarvamused, tõendite tõlgendamise laused (tõendamisjõu ja -seoste kohta); 3) otsustajate episteemilised seisundid (nii faktide, tõendite kui ka normide kohta). Tõend on uuritava sündmuse jälg, mida on võimalik tajutavas vormis fikseerida ja mille
selles organisatsioonis. Õigusaktid ja nende liigid. Normatiivaktide süsteem. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt ehk õigustloov akt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed (antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks (individuaalsed õigusaktid)
Arengut määravad kultuurilised ja bioloogilised tegurid. Arengu uurimine meetodid: *Vaatlus, *Intervjueerimine, *Katsed Loomulikus keskkonnas vs kunstlikus keskkonnas/situatsioonis (nt laboris) Ristlõikelised vs longituutsed Arengut mõjutavad tegurid * Vanusest sõltuvad: *bioloogiline: kasvamine, *sotsiaalne: koolimineku vanus *Ajaloost sõltuvad: ajaloolis-kultuurilised tegurid, mõjutavad sarnaselt suuremat hulka indiviide nt sõjad Mittenormatiivsed mõjutavad väheseid indiviide, nt haigused Arenguteooriad *Areng kui kvantitatiivne kasv - lapsele lisandub arengu käigus ainult rohkem teadmisi ja oskusi. *Areng kui pidev kvalitatiivne muutus - lapsele saavad jõukohaseks uut tüüpi vaimsed operatsioonid. Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler
teistega, sest paljud lapsepõlves toimuvad muutused on seotud aju ja keha baasilise küpsemisega. Aastate jooksul koos mõtlemise arenemise ja individuaalse kogemuse lisandumisega, mõjutustega elukeskkonnalt kujuneb välja, ainukordsus, mida mõistetakse inimeste erinevusena üksteisest. 13 Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis muudavad suuri inimhulki, sisaldavad nii normatiivsed kui ka mittenormatiivsed mõjutajad (Baltes, Reese & Lipsitt, 1980). Normatiivsed ealised mõjutused on bioloogilised ja keskkonnast tulenevad mõjutused, mis on suures osas sarnased inimestele, kes kuuluvad samadesse vanusegruppidesse, kusjuures pole oluline, kus ja kuidas nad elavad
kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus; neid seadusi saab vastu võtte ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi. Riigikogus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolt häälte enamus. Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. (PS § 109)
Riigi tegutsemise laadi alusel oma üldfunktsiooni täitmisel võime funktsioone (nii sise- kui ka välisfunktsioon) liigitada: 1) normatiivseks (positiivse õiguse loomine ja rakendamine ning ühiskondlike protsesside ja suhete reguleerimine (suunamine) positiivse õiguse alusel ja abil riigiorganite süsteemi kaudu iga riigiorgani pädevuse piires, samuti jurisdiktsiooni teostamine); 2) normivabaks ehk mittenormatiivseks (korraldav tegevus ehk mittenormatiivsed toiminguaktid riigi üldfunktsiooni reaalseks täitmiseks riigiorganite süsteemi kaudu iga riigiorgani pädevuse piires). Riigi üldfunktsioone tuleb pidada rangelt lahus riigiorganite süsteemi kui riigimehhanismi üksikute, konkreetsete organite funktsioonidest ja pädevusest. Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Seejuures täidesaatva riigivõimu organitel on täita spetsiifilised valitsemisala- e
5.3. ÕIGUSAKTI MÕISTE JA LIIGID. NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust, eelkõige aga isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Normatiivakti nim ka õiguse üldaktiks, ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu
annaabi.ee 
