Fourth level Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides Kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel veeimavus suurem harilikust tellisest
plokkide stabiilselt kõrge kvaliteedi. Õõnesplokk 107,69-119,96/alusetäis Poolplokk 143,93 /alusetäis Vaheseina õõnesplokk 141,37 /alusetäis Balti kivitehas Õõnesplokk 74-89 /täisalus Silbet AS Silbeti plokid on valmistatud põlevkivituha baasil, kuivtihedus 500 kg/m3, survetugevus 2,5 N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki) Silikaatkivid Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid.
Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind Tarindi kõverus on lubatud maksimaalselt H/250. Rõhtvuugi mittekandvate vaheseintega ei ole vaja müüritist armeerida, vajalik Silikaattellis kõrvalekalle horisontaalsuunast võib olla maksimaalselt 15mm
vältimiseks on soovitav teha vertikaalnihkevuugid avade kohale, postide, pilastrite ja ristuvate seinte ühenduskohtadesse, seinte kõrguste ja laiuste muutumiskohtadesse ning pikideformatsioonivuugid iga 6-7,5 meetri tagant. Deformatsioonipragude avanemise vältimiseks aitab kaasa ka seina armeerimine, armeerimisega võib müüritise vuukidevahelist pikkust suurendada. 90-õõnesplokk · 90 mm laiused õõnesplokid sobivad eelkõige mittekandvate ja vähekoormatud vaheseinte ladumiseks. · Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad laduda vaheseinu minimaalse viimistkuskuludega. · Välisfassaadina ning otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega kasutada ei ole soovitav. Puhta vuugiga sein ei vaja lisaviimistlust, kuid soovikorral võib seina värvida
plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokki hind jääb vahemikku 0,90 - 2,68. AEROC Classic plokid on valmistatud poorbetoonist kuivtihedusega 425 kg/m³ ja survetugevusega fb=3,0 N/mm² (3 MPa). Classic plokke toodetakse 5 erineva laiusega (300 mm; 250 mm; 200 mm; 150 mm; 100 mm). Kasutatakse hoone kandvate ja mittekandvate, sise- ja välisseinte ehitamiseks. Võrreldes teiste ehitusplokkidega (näiteks Fibo, Columbia) on AEROC Classic plokid alati kergemad (väiksem koormus vundamendile ja vahelagedele), soojapidavamad (väiksemad küttearved) ning soodsa hinnaga. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad, mistõttu müüritise ladumine toimub kiirelt. Classic plokkide
(kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 34
niiskusevastane töötlus enne pindamist. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 6 Gaasbetoonist vaheseinapaneelid ja plaadid Vaheseinaplaate (AEROC Element ) valmistatakse tihedusklassiga 450 kg/m3 ja normaliseeritud survetugevusega fb=3,5 N/mm2. Vaheseinaplaatide kõrgus on 400 mm ja pikkus 600 mm. Plaate toodetakse nelja erineva laiusega (150 mm; 100 mm; 75 mm;). AEROC vaheseinaplaadid on ette nähtud hoonesiseste mittekandvate vaheseinte ehitamiseks nii kuivades kui ka niisketes ruumides . Mitmekihilised AEROC Element vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid heliisolatsiooni nõudeid. Valmis seinad on lihtsad viimistleda kohe plaatimis ja pahteldusvalmis. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 7 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc)
Korrosioon: · Et alumiiniumi pinnale tekib õhu käes kergesti AI2O3 kiht, mis on küllalt tihe ja takistab seega edasist korrosiooni, on alumiinium küllalt püsiv. Kui aga keskkonnas on aineid, mis takistavad oksiidikihi teket, korrodeerub alumiinium kergesti. · Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. · Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. · On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. · Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Metalltoodete valmistamine Kuumavaltsimine. Tavalise ehitusterase töötlemine, aga ka AI, Cu. Valtsitav toorik kuumutatakse 800-1200C ja valtsitakse. Peale kuju andmise muutub ühtlasemaks ka struktuur. · Külmvaltsimine. Töödeldakse õhukesi tooteid. Toodete paksus võib olla kuni 1000 korda väiksem kui kuumvaltsimise puhul, samuti võib saada sileda, läikiva pinnaga tooteid, suureneb tugevus.
Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks
olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel puitu, kergbetooni, savibetooni vms vastavalt kohalikele võimalustele. Kuna seinad moodustavad hoone põhiosa, siis nimetatakse hooneid sageli seinamaterjali järgi kas tellis-, suurplokk-, paneel- või puithooneteks
Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis
.2 ööpäeva. 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti Täistellis- Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13 FAT- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olme korstnate külma osa ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 35. Mille poolest erineb klinkersillutustellis tavapärasest savitellisest?
elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad- -viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. -Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks - Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad- -Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. --Olmekorstnate külma osa ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks -Sisekujunduselementide ladumiseks -Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks.
Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm.
koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal
• Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega. Tootenäidistena võiks nimetada FIBO plokke. Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. Nad sobivad hästi niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Kergkruusplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • plokid töödeldakse käsisae või ketaslõikajaga; • välisseinte ladumisel pannakse mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime;
3MPa ja 650kg/m³ 650kg/m³ 5MPa ja 900kg/m³ 900kg/m³. 29 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Kui tegemist on ühekorruselise “lihtsa” hoonega, seina kõrgus on ~2.5 m, kandvate seinte vahekaugus ei ole suur ja müüritisele toetub kerge (puit)lagi, võib ploki laiuseks olla 150 mm ja seinu on soovitatav jäigastada mittekandvate vaheseintega. Kui hoone on ühe- või pooleteisekorruseline ja vahelagi ehitatakse raudbetoonpaneelidest, siis esimese korruse sein ≥ 200mm. Kahekorruselise hoone puhul (nii viil- kui lamekatuse korral) peab esimese korruse sein olema 250 mm paks, teise korruse võib ehitada 200 mm plokist. Kolmekorruselise hoone korral on seinte paksused üldjuhul järgmised: I korruse müüritis 300 mm, II korrus 250 mm ja III korrus 200 mm. 30
ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele
moodi uhked paleed ning sammaskäikudega ääristatud tänavad. [4] 2.3. Rooma arhitektuur Keiser Augustuse ajal tekkis rooma kunst ja arhitektuuristiil. Näiteks Rooma Colosseum (joonis 8), kus sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared. Tüüpilisteks dekoratiivseteks detailideks kujunesid ka täisnurkselt seinast esile tungivad simsid fassaadi kaunistavate mittekandvate sammaste kohal. [ibid] Joonis 8. Colosseum. [1] 8 Roomlased ehitasid üles impeeriumi, mis koosnes alguses paarist Itaalia riigikesest ja laienes hiljem läände kogu Euroopasse. Roomlased näitasid ülemvõimu nii seadustetegemise kui ka territooriumi valitsemisega. Nad ehitasid sirgeid teid ja avalikuks kasutamiseks mõeldud tsiviilhooneid
Lisasoojustus Fibo plokist seinal on head soojuslikud omadused. Üksnes plokist aga alati siiski ei piisa Paremaks tulemuseks tuleb kasutada lisasoojustust, näiteks mineraalvilla või vahtpolüstürooli. Piirangud Kandeseinte vähim lubatud seinapaksus on150 mm, kui krohv välja arvata. · Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Nii kandvate kui mittekandvate seinte tappava ei tohi olla sügavam kui 1/3 seina paksusest ja tappava peal tuleb kasutada krohvivõrku. Tapistamise nõrgendab seina kandevõimet. · Kandeseinte suurim lubatud saledus on lk/he=30 · Mittekandvatel seintel peab olema sama maksimaalne saledus. Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. · Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja õhukindlaks.
täiustatud sulameid, mille koostisesse kuuluvad ka teised elemendid. Vase ja alumiiniumisulami puhul on tähtsad ka tahke sulami moodustumise tingimused. Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4 Vask Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on soodustanud
vundamendil s=0,041 m ja raskemini koormatud siseseina vundamendil s=0,047 m, mis jäävad mõlemad väiksemaks lubatud maksimaalsest vajumist 0,1 m. Samuti jääb vajum lubatud piiridesse naabervundamendi kaasmõju arvesse võttes. Projekteeritud madalvundamendi talla laiused on järgmised: - raskemini koormatud välisseina (lõige 1-1) all on B=2,5 m, - raskemini koormatud siseseina (lõige 2-2) all B=3,0 m, - mittekandvate välisseinte (lõige 3-3) all B=1,0 m, - seinte (lõige 4-4 j) all on B=1,5 m 5. VAIVUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS RASKEMINI KOORMATUD SEINA JAOKS 5.1 VAIA KANDEVÕIME ARVUTUS PINNASE OMADUSTE ALUSEL Eeldan vaia läbimõõduks 1000x1000 mm Vaia ristlõike pindala: A=1,0 m2 Vaia perimeeter: Op==4·1=4,0 m Vaia külje erivastupanu Sügavu Pinnas s Paksus qs, KPa Mõll 2,4 3,1 23 Möllsavi 6,5 5,1 18,25
-korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses. 4-rippuvad-kui ennastkandvate/mittekandvate välisseintega hoones Ehitistele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuted kannab katuse, vahelage, jne koormust sisemine karkass või 1-peatükk- Üldsätted põikseinad. R/bkarkassi posti toetamine kannvundamenti 2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus.
Ainult sisetöödeks. · Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. · VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. · FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks.
Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavus max 13%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100).VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks.Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseksFAT kasutuskohad-Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks
Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. võib olla kas täis- või auktellis Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10MPa ja 15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. 22
Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta). Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust. Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi vajumiseks. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid. Salapulkade vahekaugus on umbes1,2 (max.2.5m). niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Kui palgi pikkus ei ole piisab tuleb palke jätkata. Soovitav on teha palgi jätkamine tapis
võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4
... Energiakontseptsiooni muutumine hoonetes 43 3. SOOJUSKAOD JA ENERGIASÄÄST 44 22 ENERGIAKAOD ENERGIAKAOD HOONEST on erinevatel hoonetel erinevad. Toimuvad läbi: pinnasel põrandate sisekandeseinte ja -vundamentide väliskandeseinte, sokli ja vundamentide mittekandvate välisseinte külmasildade piirdeelementides välisuste ja akende katuslagede ja katuse sooja tarbe- ja hetivee läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni läbi muude kommunikatsioonide (nagu näiteks trepi sulatusküte) Soojusisolatsiooniga on võimalik energiakadusid vähendada eelkõige nendes üksustes, kus energia leke on põhjustatud soojuse ülekandest,
Karastatud ja vananenud (või vanandatud) duralumiiniumi tugevus on võrreldav nõrgemate terastega; tõmbetugevus 360...490N/mm2. Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4.1.5 Vask ja tema sulamid Vask on pehme metall, erimassiga 8,96g/cm3. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta peamine elektrijuhtme materjal
(5) EPN-ENV 1.2 ei ole mõeldud kasutamiseks erandlikult kõrgete turvalisusnõuetega ehitiste (näit. aatomielektrijaamade jms.) projekteerimisel. Selliste ehitiste puhul tuleb kasutada erijuhiseid ja -meetodeid. Projekteerimise alused 36 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.3: OMAKAALUKOORMUSED 1.1 Üldeeskirjad (1) Käesolevas osas käsitletakse koormust kandvate ja mittekandvate osade omakaalu, neile kinnitatud statsionaarsete seadmete kaalu, samuti pinnase (sh. täitepinnase) omakaalu. (2) Mittekandvad konstruktsioonielemendid on · katusekate; · pinnakatted ja viimistusmaterjalid; · mittekandvad vaheseinad; · käsipuud, ohutusbarjäärid, rinnatised ja äärekivid; · seina välisvooder; · ripplaed; · isolatsioonikihid. (3) Statsionaarsed seadmed on · liftid ja eskalaatorid; · kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimisseadmed ja -torustikud;
Täisplokid. Täisplokkide mõõtmed on 250x120x138 mm. Need on tugevad ja külmakindlad (tugevus 25 ja külmakindlus 50 tsüklit). Silikaltsiit. See erineb silikaattellisest selle poolest, et silikaltsiidis on liivaterad purustatud. Eestis toodetakse silikaltsiidist järgmisi tooteid: Mullsilikaltsiidist seinaplokid. Nendest ehitatakse kuni 5-korruselisi elamuid. Mullsilikaltsiidist vaheseinaplaadid. Need on mõeldud mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. 153 Tubadevahelised seinad tehakse ühekihilised, korteritevahelised seinad kahekihilised õhkvahega. Sellised seinad on helikindlamad. Sarrustatud silikaltsiitpaneelid. Neid kasutatakse väikeelamustes vahelagedeks ja katuselagedeks. Silikaltsiidist toodetakse veel: seinapaneele, sillustalasid, vooderdusplaate, akustilisi plaate jne.
ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isover-klaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Värvide pigmendid- looduslikud, mineraalsed, omadused 14.3. PIGMENDID Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus. Pigmendid üldjuhul ei lahustu vedeldites. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel.