3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Eristatakse siledat- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Struktuur Kaksikahelaline spiraal ehk Üksikahelad. Võib esineda biheeliks* kaksikahelana. Leidumine Tuumaga raku rakutuumas. Rakutuumas ja Mitokondritel, kloroplastidel. tsütoplasmas. (Bakterite DNA on (Bakteritel ainult tsütoplasmas) tsütoplasmas) Ülesanne Info säilitamine, edastamine. Valgusünteesi teostamine. *Biheeliks- Kaherealine n-ö redel, keerdunud spiraaliks. Püstpuud suhkrust, fosfaatrühmast. Põikpuud lämmastikalustest.
energia tootmine glükoosi ja hapniku abil. · Leidumine aeroobsetes päristuumsetes rakkudes rakus 1-10 astmes 6, kesm 100-1000(sõltub raku suurusest, füsioloogilisest aktiivsusest ja hapniku ligipääsust.) · Mitokondorid pärinevad tõenäoliselt alfaproteobakteritest, mis asusid päristuumsetesse rakkudesse elama(endosümbioosis) · Mitokondritel on oma DNA, ribosoomid, valgusüntees. · Mitokondorid jagunevad raku sees iseseisvalt poolduvad/punguvad/vana mitokondri sisse tekib mitu uut.
Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kaksikheelis kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Esinemiskoht rakus Tuumaga rakkudel rakutuumas, Rakutuumas ja tsütoplasmas; eraldi DNA on ka mitokondritel bakteritel ainult tsütoplasmas ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk edasiandmine järgmistele päriliku info realiseerimine rakupõlvkondadele 3. Kirjuta DNA teisele ahelale vastavalt
koostada fülogeneetilisi puid ning analüüsida inimpopulatsioonide rännet ja ajalugu. Mitokondri maatriksisse liikumise signaal on valkude N-terminaalse otsa 15–30 aminohappe Inimese mitokondriaalne DNA on üks väiksemaid, pikkune signaaljärjestus. pikkusega 16 569 aluspaari, kodeerib kahte rRNA ja 22 tRNA tüüpi. Mitokondritel on unikaalne genoom, mis inimese puhul kodeerib 37 geeniprodukti. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/rakkp.htm https://www.britannica.com/science/mitochondrion https://biologydictionary.net/mitochondrion/ https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960982206000480 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1302860/ https://bmcbiol.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12915-015-0201-x
113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks (amitoos)/kasvaja- ehk vähirakud kaudne jagunemine- eristatakse tuuma ja tsütoplasma jagunemist (mitoos) karüokinees- tuuma jagunemine tsütokinees- tsütoplasma jagunemine interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust, teise mitoosi lõpuni. INTERFAASIS TOIMUVAD PROTSESSID: 1. DNA- replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks. 5. Rakk lõpetab kasvu. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS: kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad 2. METAFAAS: kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. ANAFAAS: tsentromeerid jagunevad 2ks, kromosoomid jagunevad 2ks, kromosoomid liiguvad poolustele, kasutatakse
kaksikheeliks kuju vastab ülesandele. Võib esineda ka kaksikahelana Kus leidub? Tuumaga rakkudel Rakutuumas ja rakutuumas, eraldi DNA on ka tsütoplasmas; bakteritel mitokondritel ja ainult tsütoplasmas kloroplastidel: bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine edasiandmine järgmistele ehk päriliku informatsiooni rakupõlvkondadele realiseerimine 18. Nimeta toitainete 7.klassi! näited.
sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja mRNA molekulid, ribosoomid ning fosfolipoproteiinsed graanulid. Autonoomne valgusüntees. Mitokondritel on 2 teineteisega seotud funktsiooni: toidust pärinevate suhkrute ja rasvhapete lagundamine ensüümide ahelal, mida nimetatakse tsitraaditsükliks (Krebsi tsükliks). Toimub mitokondri maatriksis. Lõppsaaduseks on NADH. 2. Elektronide ülekandeahel sisemembraanis (hingamisahel ehk rakuhingamine), mis lähtub tsitraaditsüklis tekkinud NADH-st ja kus lõppsaadusena sünteesitakse ATP (ühe glükoosimolekuli kohta 36 ATP). Uued mitokondrid tekivad olemasolevate jagunemisel
lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt 8. Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. 9. Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kuna mitokondrid annavad rakule energiat, siis seda rünnatakse esimesena. 10. Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Immunotsütokeemiliselt on võimalik detekteerida aktiveeritud kaspaase vastavate antikehadega. Selliseid interaktsioone saab hiljem määrata mikroskoopiliselt või kasutades FACS-i Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp)
9. Vakuoolid sisaldavad vett, pigmente, suhkruid jt lahustuvaid aineid. On ka jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1
16. Rakuhingamine koosneb kolmest etapist: GLÜKOLÜÜS Protsess rakkude sisemuses glükoos lõhustatakse kaheks püroviinamarihappeks TSITRAADITSÜKKEL Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites Toimub glükoosi lõplik lagundamine HINGAMISAHEL Mitokondrite harjakestel toimuv rakuhingamise viimane etapp Kaasneb 34 ATP mol süntees 17. Miks on mitokondritel oma DNA? Sest munaraku viljastamise käigus spermi mitokondrid hävivad, on embrüos ainult munaraku mitokondrite DNA 18. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine on glükolüüsi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks punased verelibled kasutavad alati anaeroobset glükolüüsi et saada anaeroobsel glükolüüsil raisku läinud energiat kätte,
jääkaineid. Tsütoplasma ülesanded: 1. Seab kõik raku osad süsteemseks tervikuks 2. Tsütoplasma on keskkonnaks raku erinevatele struktuuridele, sealt saavad nad vett ja toitaineid ning sinna eritavad nad jääkaineid. 3. Tsütoplasmas toimuvad erinevad ainevahetusprotsessid. Mitokondrid Mitokondrid esinevad eukarüootsetes rakkudes. Mitokondrite ehitus on tulenev nende funktsioonist. Mitokondritel on sarnaselt rakutuumale kaks membraani, kusjuures sisemembraan on väga sopistunud. Sopistumine on vajalik sisemembraani pinna suurendamiseks, sest seal toimuvad rakule kasutatavat energiat tootvad reaktsioonid. Mitokondri välismembraani ülesanne on ainete valikuline läbilaskmine mitokondrisse. Mitokondrite ülesanne on toitainete lõplik lõhustamine hapniku juuresolekul ning ATP süntees. Toitainete lõhustamise produkt on CO2 ja H2O. Mitokondril on autonoomne DNA ning ribosoomid
a) pooldumine b) pungudes (pärmseentel) c) ühe vana mitokondri sisse moodustub 2-3 uut 5. Päritolu. a) indiviidi tasandil kõikidel meil on ema mitokondrid b) evolutsiooniliselt pooldatakse endosümbioosi hüpoteesi, neid vaadeldakse Lynn Margalise algatusel kui kunagi vabalt elanud aeroobseid baktereid, kes asusid teistesse rakkudesse. Kloroplastid 1. Ehitus - 2 membraani, 2 ruumi. Membraanides välis- ja sisemembraan, ruumid ka samad, mis mitokondritel. Sisemembraanistiku elemente nim tülakoidideks, mida on 2 tüüpi. Sisemembraanistikus paiknevad pigmendid: põhipigmendid - klorofüllid; ja abipigmendid - ksantofüllid ja karotenoidid. Kloroplast täidetud valgulise vesilahusega, mida nim stroomaks. Ka kloroplastides on oma DNA, RNAd, ribosoomid ja oma valkude sünteesi süsteem. 2. Ülesanded - põhiülesanne fontosüntees, kus valgusstaadiumi eest vastutab
· Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita. · Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Neis lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Kirjeldage mitokondrite ehitust. Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. · Mis tähtsus on mitokondritel? Raku varustamine energiaga. · Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. TSÜTOSKELETT · Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks
· C. Ehrenberg - 1836 a avastas viburid Elu tekke ajal oli atmosfääris: · Vähe O-te · CH, CO, N, NH, CO, H · Kõrge temp · Ere valgus · Tugev vulkaaniline tegevus · UV kiirgus · Meteoriitide rünnakud Abiootilise sünteesi kahtlejate vastuväited: · Atmosfääris võis olla O-te, see võis tekkida ürgsel Maal veest UV kiirguse toimel · UV kiirgus võis lõhkuda moodustunud keemilisi sidemeid Tõendeid endosümbioosi hüpoteesile: · Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom (nagu bakteritelgi) · Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi Elusorganimide kolm suurt doneemi: · Eukarüoodid · Arhed ehk arhebakterid - prokarüoodid · Bakterid ehk eubakterid prokarüoodid Bakteri nimi peaks sisaldama infot tema: · Kuju · Elupaiga · Biokeemia · Värvuse · Ainevahetuse vms kohta
Siiski tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid ka sedatüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes. 9. Eukarüootne rakk kui sümbioosi akti tulemus Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel ,,neelati" rakku organellide eellased bakterid. Seda teooriat toetavad faktid, et mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokatüootsed tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. 10. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis Kolm suurt domeeni: I. Eukarüoodid II. Arhed e. Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes
geenide asukoht muutis nende geenide regulatsiooni ja avaldumise taset. Inimese evolutsiooniline ajalugu. Homo erectus rändas Aafrikast Euroopasse üle miljoni aasta tagasi. See populatsioon asendus teise väljarände tulemusena Aafrikast seal 150 tuhat aastat tagasi tekkinud kaasaegse inimese poolt. Inimese evolutsiooni kohta on kogutud hulgaliselt andmeid tänu mitokondriaalse DNA analüüsile. Mitokondritel on oma genoom, mille pikkus on 16569 aluspaari ning see kodeerib 37 geeni. Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne DNA (mtDNA) 10 korda kiiremini ja see võimaldab uurida evolutsioonilisi sündmusi, mis on toimunud suhteliselt hiljuti ning lühema aja vältel. mtDNA kandub edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa
muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt · Kas apoptoosi on võimalik esile kutsuda ka retseptorvahendatult? Nimeta üks apoptoosi indutseeriv faktor. On küll võimalik. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid indutseerivad apoptoosi viirusest infitseeritud rakkudes ja kasvaja rakkudes. · Missugune roll apoptoosiprotsessis on mitokondritel? · Kuidas määrata apoptoosi poolt aktiveeritud kaspaase? Kirjelda protsessi. Kaspaadid lõikavad valku peale aminohapet aspartaati (asp). Kaspaase on terve perekond ja nende iseloomulikuks omaduseks on see, et nad on ülispetsiifilised aspartaadi suhtes, selle aminohappe olemasolu on absoluutselt vajalik kaspaasile äratundmiseks. Kaspaasid aktiveeruvad kaskaadselt, kõigepealt aktiveerub kaspaas 8, see omakorda aktiveerib teisi. Kaspaaside toimel aktiveeruvad ka
Hüdrofiilsus- vees lahustuv Füsioloogiline lahus- 0,9 % NaCl lahus (nagu pisarad) 8.Nukleiinhapped: avastamine, leidumine, ehitus, ülesanded, RNA ja DNA võrdlus ehituse alusel. Tea mõisteid ja tunne ära joonistelt: biheeliks, nukleotiid, replikatsioon, tRNA, geen, komplementaarsusprintsiip. o Avastas Friedrich Miescher (kui uuris mädarakke) 19.saj. o Leidub kõikides elusrakkudes ja viirustes. o DNA- Tuumaga rakkudel rakutuumas, eraldi DNA on ka mitokondritel ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas o RNA-Rakutuumas ja tsütoplasmas, bakteritel ainult tsütoplasmas. o Ülesanded: o DNA- päriliku info säilitamine ja edasiandmine järgmistele rakupõlvkondadele. o RNA- DNAs oleva päriliku info kopeerimine ja transport. Valgusünteesi teostamine ehk päriliku informatsiooni realiseerimine. o Ehitus:
hapnikuga ja ATP süntees (hingamine). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast. Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid,
Eellasgeeni korduvate duplikatsioonide tulemusena, samas on aga evolutsiooni käigus lisandunud neisse geenidesse geneetilise triivi tulemusena rida muutusi, mis transkriptsiooni enneaegselt termineerivad või inhibeerivad mRNA protsessingut, nii et need alad on muutunud mittefunktsionaalseks ehkki neilt transkribeeritakse RNAd. Teine võimalus pseudogeenide tekkeks on RNA pöördtranskriptsioon cDNAks ja viimase integratsioon genoomi intron-vaba DNAna. 7. Organellide DNA. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma DNA. mtDNA: suurus 16 kb, struktuur rõngasmolekul, ei sisalda introneid, kodeeriv potentsiaal 37 geenist 13 kodeerivad valke, 22 tRNAsid ja 2 rRNAsid, geneetiline kood loomade ja pärmide puhul kodeerivad paljud koodonid alternatiivseid aminohappeid või stoppkoodoneid, mutatsioonid võivad põhjustada inimesel neuromuskulaarseid haigusi, arvatavasti vastavate kudede suurest ATP nõudlusest tingituna. Haigetel on rakkudes reeglina metsik-tüüp ja mutantne mtDNA
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Peamine struktuur Pikk kaksikahelaline spiraal ehk Lühemad üksikahelad, mille kuju kaksikheeliks vastab ülesandele Kus leidub? Tuumaga rakkudel tuumas, eraldi Rakutuumas ja tsütoplasmas, DNA on ka mitokondritel ja bakteritel ainult tsütoplasmas kloroplastidel, bakteri DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamine ja Valgusünteesi teostamine ehk päriliku edasiandmine järgmistele informatsiooni realiseerimine rakupõlvkondadele VII
aminohappeid: Gly-Phe-Ala-Glu Näeme et need valgu järjestused on täiesti erinevad, vaid Ala ja Leu esinevad korduvalt ja sedagi erinevais positsioonides. Järelikult on sama nukleotiidset järjestust võimalik "tõlikida" valgu järjestuseks kolmes eri tähenduses. Alternatiivsed koodid Universaalsest geneetilisest koodist erinevaid koode esineb paljudes taksonites. Eriti sagedased on alternatiivsed koodid väikese genoomiga organismides. Kõige väiksemad genoomid on mitokondritel ja seega ei ole üllatav, et just mitokondrites on erinevused universaalsest koodist üldiselt levinud. Mitokondrid jagunevad geneetilise koodi poolest kaheks - taimsed mitokondrid, mis kasutavad universaalset koodi ja mitte- taimsed mitokondrid, mille koodid erinevad UGK'st. Genoomi suuruse ja koodi stabiilsuse vaheline seos tuleneb koodi "külmunud" olemusest. Kui geneetilises koodis ühe koodoni tähendus muutub (näiteks hakkab üks tRNA ära tundma uut koodonit) siis
· · Endosümbioos: 1. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid ( protobakterid ) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid nendest said mitokondrid. 2. Tsüanobakteri allaneelanud primitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone tänapäeva kloroplast 3. Eukarüootide ripsmed ja viburid võivad olla tekkinud ektosümbiontide spiroheetidest. · · Tõendid: 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom- rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. 2. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), · ( tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi ) · PROKARÜOODID ( loeng 2. ) 4. September 2009 · · Elusorganismid on jagatud kolme suurde fülogeneetilisse rühma ehk domeeni: 1
miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond oli juba aeroobne, tekkis elusolendite uus arengutase – päristuumsed rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Tõenäoliselt tekkisid kõik organellid järkjärgult fagotsütoosi teel: üks eeltuumne rakk (vist ürg) neelas teise raku, aga ei seedinud seda ära. Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79. Looma, taime ja seeneriik, ja kas on veel riike? (2005. a ilmunud käsitluses on päristuumseid 7 riiki, aga ilmselt on osad rühmad koos kunstlikult.) enamus liike kuulub ikkagi kolme riigi hulka – taimeriiki, loomariiki ja seeneriiki. Lisaks neile on liigirikkad esiviburlaste riik (paljud vetikad, mitmed alamad seened), alveolaatide riik (ripsloomad, neelvetikad jt) (neid käsitletakse viimases
tulemusena muutunud geenide asukoht muutis nende geenide regulatsiooni ja avaldumise taset. Inimese evolutsiooniline ajalugu. Homo erectus rändas Aafrikast Euroopasse üle miljoni aasta tagasi. See populatsioon asendus teise väljarände tulemusena Aafrikast seal 150 tuhat aastat tagasi tekkinud kaasaegse inimese poolt. Inimese evolutsiooni kohta on kogutud hulgaliselt andmeid tänu mitokondriaalse DNA analüüsile. Mitokondritel on oma genoom, mille pikkus on 16569 aluspaari ning see kodeerib 37 geeni. Võrreldes tuuma DNA-ga muteerub mitokondriaalne DNA (mtDNA) 10 korda kiiremini ja see võimaldab uurida evolutsioonilisi sündmusi, mis on toimunud suhteliselt hiljuti ning lühema aja vältel. mtDNA kandub edasi ainult emaliini pidi. Isa mitokondrid paiknevad seemneraku sabas ja varustavad rakku energiaga. Kuna seemnerakus on aga väga vähe tsütoplasmat, siis on isa
* melaniin loomarakkudes(pigment). Kaitseb UV kiirguse eest(hajutab ja neelab kiirgust.) Jaotatakse veel : 1) sisaldised, mida kasutatakse raku sees. N: kõik endosoomid, mida kasutatakse raku sees. 2) sisaldised, mis viiakse rakust välja. N: seedeensüümid õõnesseedimisel. Topeltmembraansed rakustruktuurid. 1. mitokondrid 2. kloroplastid 3. tuum Mitokondrite ehitus ja talitlus : mitokondrid esinevad kõigis päristuumsetes rakkudes. Mitokondritel on 2 membraani. Sisemembraan annab arvukalt sopistisi(kristad). Mitokondrites on 2 ruumi. esimene jääb välis ja sisemembraani vahele, teine jääb sisemembraanistiku sisse. Seest on mitokonder täidetud valgulise vesilahusega, mida nimetatakse mitoplasmaks. Mitokondris on oma DNA (mitDNA). See DNA määrab ära paljude mitokondrite valkude sünteesi : mitDNAl on 3 eriomadust : 1. Ta on väike. 2. Ta muutub piisavalt sageli. 3. Ta pärandub vaid emaliini pidi
Tuumamembraan ja endoplasmaatiline võrgustik moodustusid rakumembraani sissesopististest. Seejärel "neelati" rakku organellide eellased bakterid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Sai alata fotosüntees. Endosümbioosi teooriat toetavad faktid 1. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoon, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb lineaarsetest kromosoomidest; 2. Mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S. Mitokondri genoom kodeerib rRNA-sid, t-RNA-sid ja mõningaid mitokondriaalse hingamisahela valke. Paljud mitokondri algse genoomi geenid on üle kolinud eukarüoodi tuumagenoomi. Nad on
sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiin trifosfaadiks ATP. Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s.
Sarnased AH paiknevad kooditabelis lähestikku. Juhuslikud vead ei muuda sünteesitava valgu omadusi eriti suures ulatuses, kuna AH asendub lähedaste omadustega AH-ga. UGK on vigade summutamise suhtes optimaalne, kood on „külmunud õnnetus“ – tekkis kood ja enam ei saanud muutuda. Mõned asendused on UGKs aset leidnud väikeste genoomide puhul. Mida sagedamini esineb AH, seda rohkem vastab talle koodoneid. UGK on pikk evolutsiooniline ajalugu. Kõige väiksemad genoom on mitokondritel, kus esinevad erinevused UGK-st. Luca – ühine universaalne konserveerunud eellane, põhineb GK-il. CAI – koodoni adaptsiooni indeks – igale koodonile antakse arvuline väärtus vastavalt tema esinemissagedusele võrreldes kõige sagedamini esinevaga (võetakse eeskujuks, millega võrreldakse). Selle põhjal saab ennustada valgu ekspressiooni taset. Kõrgelt ekspresseeruvatel on indeks kõrgem. Mitokondri GK jagunevad: taimsed - universaalne kood
sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom. Paljud mitokondrite ja kloroplastide valgud on nende endi poolt kodeeritud. Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiin trifosfaadiks ATP. Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s.
annaabi.ee 
