Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
-laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada
Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris. Tööaastad Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed. Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga. Elu lõpp vaesena 18
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks
SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad. Arnoldi mõlemad vanemad töötasid kohalikus politseis. Sellega jäigi Arnoldi ema, Aurelia Schwarzenegger (19221998), ajalukku. Arnold Schwarzenegger Sündis Thalis, väikeses külas suurlinna Graz lähedal. Hoidis ema poole, sest isa eelistas vanemat venda, Meinhardi. Vanemad olid tõsised katoliiklased, mistõttu pidid kõik kirikus missadel käima. Karjääri algus Võttis esimest korda kangi kätte 13-aastaselt jalgpallitreeneri käsul. 14-aastaselt mõistis, kulturism on tema ala, mitte jalgpall. 15-aastaselt hakkas õppima psühholoogiat, et mõista keha ja vaimu tasakaalu. 17-aastaselt alustas karjääri. Isa tahtis endiselt, et poiss hakkaks politseinikuks. Ema sooviks jäi vahetusõpilasena kuhugi teise kooli minek. Arnoldi sooviks oli kulturism ning ta käis sageli
jumalateenistust · kooliõpetus kloostrites eestikeelseks .Linnades kodanikuõigused enamasti sakslased, eestlaste ülekaal eelkõige lihttööliste hulgas, teenijaskonnas ka soomlased ja rootslased. Narvas ja Tartus silmatorkavalt palju venelasi. 1 aasta ja 6 nädalat elu linnas andis õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski. · pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed.
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik.
septembril alama astme vaimulikuks nn väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenidapäevasel jumalateenistusel. Töö algus Samaaegselt ta tegeles muusikaga. Kuna Vivaldile ei meeldinud preestriamet see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastusega, siis peale kirikukooli asus ta muusikaõpetajaks tütarlastekooli Ospedale della pie. Ka sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Sealt leidis ta end heade muusikaliste traditsioonidega keskkonnast, kus ta kirjutas palju õpilaste tarbeks suurel hulgal vaimulikku ja imalikku muusikat. Peale selle tegi ta koorilaule ja juhendas koori ning oli ka dirigent orkestrile ja õpetas muusika teooriat. Tänu Vivaldi nii intensiivsele ja mitmekülgsele tegevusele hakkas pegi kool välja paistma ka mujale Veneetsiasse.Tema rajatud kooli orkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas
· Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24)
Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus
parandama haavu, ravima haigusi ja leevendama õnnetut armastust. Kergendust pidid tooma ka paberil nõiasõnad, mis tuli haigel alla neelata. TEATER JA MÜSTEERIUMID Peale selle, et linnad mängisid tähtsat rolli hariduses ja olid koduks ülikoolidele, olid nad ka keskaegse teatri edendajad. Katolik kirik oli lõbustuste ja teatri vastu, kuid ometi võeti kasutusele vaimulik draama, mida etendati pidulikel jumalateenistustel ehk missadel. Piiblitekste ei loetud siis kuivalt vaid tihti dialoogina, millele oli lisatud liikumine. Täiesti puhast liturgilist draamat esitas vaimulik ladina keeles ja altari ees. Aja jooksul hakati lisama liturgilisele draamale ka rahvakeelset teksti ning sellest kujunes poolliturgiline draama, mida etendati kiriku löövis või mujal kirikus kõrgendiku peal. Näitleja astus rivist ettepoole ning lausus oma teksti. Rahvale
tulema üldkogudustes 10. septembril. Selles oli muusika kohta pikem avaldus: Reegel 8. Kuna pühasid riitusi tuleks tähistada ülima austusega, sügavaima tundega ainuüksi Jumala suhtes kui ka välise jumalateenistusega, mis on tõeliselt sobiv ja kohane, et ka teised võiksid täituda andumusega ja kuulda kutset religiooni juurde. Kõike tuleks reguleerida, et missad jõuaksid kuulajate kõrvadeni ja vaikselt läbistaks nende südamed. Neil missadel, kus muusika ja orel on tavapärased, ei tohiks midagi roppu sisse lubada vaid hümne ja jumalakiitust. Et pühad sõnad jumalateenistustel mõistetavad oleksid, tuleb neid selgel häälel tsiteerida. Kogu laulmise või muusikaliste episoodide maneer peab olema hoolega kaalutud, et see ei pakuks edevat lõbu kõrvale, sõnad peavad olema mõistetavad kõigile, et need saaksid sütitada kuulajate südamed ihaga taevalike harmooniate järele ja mõtisklused õnnistatute rõõmudest.
koosolekute ja visitatsioonide e. kirikukatsumiste kaudu. Nende abil tehti kindlaks preestrite kohusetäitmise puudujäägid. Piiskop õnnistas ametisse ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jne. Piiskopkonna peakiriku e. toomkiriku juures tegutses toomkapiitel, mis koosnes 12 kõrgemast vaimulikust e. kanoonikust. Toomakapiitli tähtsaim õigus oli piiskopi valimine. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste missade läbiviimine. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia.Maal korraldasid usuelu kihelkonnapreestrid. Keskajal olid kihelkonnad kirikupiirkonnad ja need olid muinaseesti kihelkondadest poole väiksemad kokku oli neid XVI saj. 97. Preestrid pidid koguduseliikmeile jagama jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj
mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna
(kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu. · Toomkapiitel kõrgem vaimulike kogu, koosnes reeglina 12 toomhärrast ehk kanoonikust, eesotsas oli praost (juhatas piiskopkonna majanduselu ja kapiitli istungeid). Toomkapiitel sai valida piiskopi, aga selle pidi kinnitama paavst. · Missa pidulik jumalateenistus, mida viisid läbi toomhärrad. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele
mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiteel. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli pidulike jumalateenistuste - missade läbi viimine. Missadel domineeris muusikalissõnaline osa liturgia. Missarõivad ja-adribuudid olid väga luksuslikud nagu kirikute sisustuski. Igapäevase hingehoiutöö veeretasid toomhärrad enamasti alamvaimulike õlule. XV-XVI sajandil eriti levinud toomkapiitlite sekkumine ilmalikku ellu viis nad esialgsetest kloostritaoliste ühiselu põhimõttetest järjest kaugemale. Toomhärrad kasutasid oma ametit eelkõige lihtsalt tuluallikana. Nad elasid oma maamõisas
-16.s. Piiskop oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik.Sinod piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa pidulik jumalateenistus. Liturgia domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld
Tema raamatud, mida on tõlgitud viiekümne kuude keelde, ei ole mitte ainult kõrgunud bestsellerite edetabelite tipus, vaid saanud ka teemaks sotsiaalsetel ja kultuurilistel debattidel. Paulo Coelho sündis 1947. aastal keskklassi perekonda. Isa Pedro oli insener ja ema Lygia koduperenaine. Seitsmeaastaselt astus ta San Ignacio jesuiitide kooli Rio de Janeros. Paulo hakkas jälestama kohustulikku religioosse tava loomust. Kuid olenemata, et ta vihkas palvetamist ja missadel käimist, leidis ta kompensatsiooni. Kooli keerukates koridorides leidis ta oma tõelise kutsumuse: saada kirjanikuks. Ta võitis oma esimese kirjandusliku preemia kooli luule võistlusel ning ta õde Sonia rääkis, kuidas ta võitis esseeauhinna Paulo prügikastist leitud kirjutisega. Kuid vanematel olid oma poja tulevikuga teised plaanid. Loodeti, et ka temast saab insener ning sellepärast üritati teda võõrutada ideest saada kirjanikuks. Vanemate järeleandmatus
18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst. Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused. Missa: Pidulik jumalateesnistus. Liturgia: Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel. Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest) Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine,
Eriti tähtis oli vasallide ja linnade lülitamine aktiivsesse poliitikasse. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse,
(toomkapiitel, sinod, kirikukatsumine, missa, liturgia, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Johannes IV Kievel) *toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. *sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke
Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine. Kartuuslased ühendasid eremiitluse (elu oma kongis) ja ühiselu (kohtusid missadel, ühissööma aegadel, ühised reeglid). Tuntud likööriga, mida siiamaani tehakse. Citaux Tsistertslased, ideaal teha kirik kõrbesse, eemale maailmast. Iseaaliks teha kõik ise. Ilmikvennad tegid neile käsitööd, hiljem talupojad. Nõudsid tagasihoidlikust, ka ehituskunstis. Kõrgaeg 12. sajandil, mil nende kloostrid levisid üle Euroopa, Saksamaal mitusada, kuulasd Inlismaa tsistertslaste kloostrid. Kloostrid moodustavad ühtse süsteemi. 28
o Praost- jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini o Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. o Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. o Missa - pidulik jumalateenistus mida viisid läbi toomhärrad. o Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. o Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. o Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid. o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu.
Lüübeki ja Riia õiguse vahe on selles, et saadud Riia linnaõiguse linnade kõige kõrgemaks instantsiks oli Riia linn, kuid juriidiliselt olid kõik linnaõigused sarnased. Skraa- Põhikiri, mis ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogum. Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja käitumisnormidele. Kõigile on kohustuslik gildi jootudel, missadel, koosolekutel ja matustel osalemine. Kaasvendi ei tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi koosolekutel vastu võetud otsused. Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest
Kui LaVoisin 13.märtsil 1679 arreteeriti (Church of Our Blessed Lady of Good Tidings'i nimelises kirikus, muide), oli liisk juba langenud. LaVoisin'i alandavad üritused lämmatasid satanismi majesteetlikkuse paljudeks järgnevateks aastateks. Lõbus ja mänguline satanism ilmus järgmiseks Inglimaal 18. sajandi keskel Medmanhami frantsiskaani sir Francis Dashwood'i Ordu näol, mida rahvasuu nimetas Põrgutule Klubiks. Tühistanud eelnevate sajandite missadel kasutatud vere, soolikad ja beebirasvast küünlad, juhtis sir Francis paljusid tollel perioodil teistele eeskujuks olevaid värvikaid ja ohutuid psühhodraama vorme. On olemas huvitav kõrvaljoon, mis puudutab sir Francist, ja mis pakub vihje Põrgutule Klubi atmosfääri kohta, nimelt grupp nimega Diletandi Klubi, mille asutajaks ta oli. 19. sajandil toovad valged maagid oma jõuetute katsetega teha musta maagiat satanismisse suured muudatused
annaabi.ee 
