50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
InglismaaPlakat
Õppematerjali autor
Koolilõpu kõne Tere, kallis kuulajaskond!! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. klassi lõpetamist. See aasta on meile olnud küll raskeim, samas ka tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. Sooritasime kõik kolm eksamit küllaltki edukalt. Me kõik oleme eksamite tulemustega vaga rahul. Kuigi meil kõigil on hea meel, et nüüd sai põhikool läbi, valdab ka kurbuse hetk. Ikkagi üheksa kooliaastat on koos klassikaaslastega veedetud. Oleme oma vahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Meid ootavad nüüd kõiki ees teised koolid. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame me kõik hüvasti jätma ja valima oma edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid ja kogu koolipersonali kes aitasid meid sellel huvitaval eluetapil.
KÕNE Armasad üheksandikud, õpetajad ning kõik kes on tulnud seda päeva tähistama meie tublide lõpetajatega. Usume, et täna meil kõigil on väga ärevaid emotsioone, sest täna on kätte jõudnud see päev, kuste üheksandikud 12 aastat tagasi alustasite oma kooliteed ning nüüd kui see koolitee on jõudmas lõpule peame hüvasti jätma üheksanda klassiga. Lõppenud on üks etapp teie elus. Need üheksa aastat läks nii kiiresti, et polnud arugi saada enne, kui see aeg juba käes oli. Selle üheksa aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi positiivset, kui ka negatiivset. Teie üheksas klass jääte neid aegu meenutama ja ma loodan, et te ei unusta kunagi seda päeva mil kooliteed alustasite ja seda päev kus kohe kohe lahkute omale väga armsaks saanud koolimajast nimega Kivimäe Põhikool. Teie üheksas klass olete olnud meile suureks eeskujuks nii õpimisel kui ka spordis. Ma tänan ka teie poolt õpetajaid kes nii mõistvad olid ja ai
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Anastassija Gontšarova LÕPUKÕNE Kodune ülesanne Juhendaja: Ene Kurme NARVA 2021 Kallid klassikaaslased, õpetajad, vanemad ja sõbrad. Lõpuks on käes seesama moment, mida pea 12 aastat ootasime. Saame tunnistada, et käes on aeg, mil saame rahulikult aega maha võtta, välja hingata ning öelda: „Üks eesmärkidest on saavutatud“. See pikkaajaline ja närve kõditav eesmärk, millega kaasnes iga õpilase nii vaimne kui ka füüsiline kasv. Meie tee algas siis, kui olime veel 7-aastased tibud. Kui nägime ümbruskonda läbi roosade prillide ning kellelgi polnud veel arusaama, mis meid ees ootab ja milliste raskustega peame vastas asuma. Kallid õpetajad, vanemad ja teised klassikaaslased nägid meie rõõmu, pisaraid, nägid meid unistena, vilgastena, alpidena, kuulsid meie naermist ja numtist. Nad nägid peaaegu kõiki meie emotsioone, nad nägid meie puhta hinge ning seda, millised me
Tere austatud külalised, austatud lõpetajad ja õpetajad. Meil on suur au olla siin koos teiega ning öelda viimased tänusõnad Põlva Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime seda päev
Esimene aasta uues koolis Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks.
Tore oli mõelda, et saan siit ehk rohkem sõpru ning ehk on nad toredad ja meil on kõigil vähemalt üks ühine eesmärk. Jõudsin kooli, mul oli seljas pidulik triiksärk, teksad ning kingad. Olin ennast üles löönud, et oma uutele ja vanadele klassikaaslastele end esitleda. Päev algas aktusega, seal ma neid nii hästi ei näinud, sest rahvast oli palju, kõik siblisid ringi otsides endale seisu- või istekohta. Direktor luges aula eesotsas oma igaaastast pikka ja inspireerivat kõne, kus tema sõnades tundus see aasta palju lihtsam, kui ma olin kindel, et oli tulemas. Tema kuldsed lõpetussõnad suunasid mind meie koduklassi, kus oli meid ootamas meie klassijuhataja õp.Maia Agar. Klassi sisened valdas mind imestus, ma polnud harjunud nii suure klassiga. Vestlesime ning tutvusime omavahel, arutasime kes ja kust miks siia oli tulnud. Millegi pärast ei tulnud mulle pähegi, et keegi võiks gümnaasiumisse tulla vaid sellepärast, et teda ei võetud mujale sisse kahjuks olid
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid