Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta
koadakondsusega seotud õigused ja kohustused · EUROOPA LIIT- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majandus-poliitiline ühendus, korraldab ja määrab teatud määral liitu kuuluvate riikide poliitikat, majandust ja ka ühiskonnaelu · LIIKMESRIIK- teatud ühenduse-organisatsiooni liikmeks olev riik, kehtivad organisatsioonis kehtivad seadused, õigused, kohustused jms. · KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT- isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega
"Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln) Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism arvamuste ja vaadete paljusus). Need organisatsioonid esindavad oma liikmete huve mitmel moel ja püüavad omakorda mõjutada poliitiliste otsuste vastuvõtmist. Kodakondsus ja pass LISA: Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras;
· Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas.
Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi territooriumil sündinud. 3. Kodakondsuse saamine Nt USA eriliste teenete eest riigi ees (nt sportlased, kultuuritegelased jne)
kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega
Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab sooritama kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksami. Peab omama kindlat sissetulekut ja elukohta. Peab andma vande. Et kodanikuks saada, peab olema makstud riigilõiv ning peab kirjutama omakäeliselt enda eluloo kirjelduse. Ainult kodanikud võivad:
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1
kandjateks. Eesti riigil oli valida elanike kodanikeks kuulutamisel kolme arengutee vahel kas arvestada kodanikeks nende järeltulijad, kes elasid siin piirkonnas Tsaarivenemaa ajal, või hakata kodakondsuse jagamise arvestamist Nõukogude ajal siia rändanud inimestele. Siiski võttis 1991. aastal Eesti Ülemnõukogu vastu resolutsiooni, milles täheldati, et enne Nõukogude okupatsiooni Eestis elanud isikute järeltulijad peaksid saama õiguse saada Eesti kodakondsus kätte automaatselt. See sai teoks tänu Eesti Kongressi VII istungjärgul hääetusega vastu võetud ning taaskehtestatud 1938. a kodanikuseaduse abil(Pärnaste 2000: 527(2)) mille tulemusena jagunesid Eestis elanikud kodanikeks, kes olid peamiselt eestlased ja mitte-eestlasteks, kel puudus kodakondsus. 1989 aastal elas Eestis 1565662 inimest, kellest eestlased moodustasid 61,5% e. 963 281 inimest(Statistikaamet 2000(1.2))
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud valivad Riigikogu valitsusko
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte
Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel
olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil 4. Miks on Eesti negatiivse iibega riik? Surmasid on rohkem kui sünde; Välja rändab rohkem kui sisse. 5. Mis juhtudel saadakse või antakse Eesti kodakondsus? Nimetage viisid. 1) sünni kaudu 2) naturalisatsiooni korras 3) saadakse eriliste teenete eest 6. Millised on naturalisatsioonid tingimused, et omandada eesti kodakondsus? • olema vähemalt 15-aastane; • olema elanud Eestis viimased viis aastat püsivalt; • omama registreeritud elukohta Eestis; • sooritama eesti keele eksami; • sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami • omama legaalset püsivat sissetulekut;
teabele. 7. Mida tähendab kodanik? V: Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk koda- kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele
Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS. RT 1938, 39, 357. 1. peatükk. Üldeeskirjad. § 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. § 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus. Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud. Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast. RT 1939, 114, 882. 2. peatükk. Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused. 1. jagu. Üldeeskirjad. § 3. Eesti kodanikud on: 1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse;
Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. Kodakondsus- on leping indiviidi ja riigi vahel, millega kaasnevad õigused ja kohustused. Naturalisatsioon- kodakondsuse saamine vastava õigusliku protseduuri läbimisel. Kodanik-on inimene kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. kodakondsus. Mittekodanik-riigis alaliselt elav kodanik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta. Välismaalane- mitte Eesti kodanik. Topeltkodakondsusega isik- isik, kes omab mitme riigi kodakondsust. Maksukoormus-kõigi maksude kogu summa võetuna % ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted.
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida r
Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. Artikkel 14 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Artikkel 15 - § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. Artikkel 16 - § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. - Õigusaktide menetlemine Riigikogus Vaata lisa 1 KONSPEKT 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse. 17.2 Rahvas Eesti põhiseaduses. Milline põhiseaduslikud õigused võivad olla ainult Eesti kodanikel võrreldes teiste siin elavate isikutega
kasvatusliku järelvalve sissseadmiseks või tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelvalve sisseseadmine, nakkushaige, vaimuhaige, alkohoolikuvõi narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused). Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
Noormees oli varem korduvalt tabatud varguselt ja vanematel oli tema pärast olnud mitmeid pahandusi nii naabrite kui ametivõimudega. Poiss väitis aga hiljem, et kasuisa aheldas ta puu külge, kuna ta lubanud kaevata tolle salajase puskariäri kohta. a. Sinu arvamus. Milliseid õigusi rikuti? b. Kas kellegi õigusi võib piirata, kui eesmärgiks on õigusrikkumise vältimine? Põhjenda. 47) Kodakondsuse saamise võimalused: a. Üks vanematest peab vähemalt olema Eesti kodanik b. Eriliste teenete eest c. Naturalisatsiooniga (teatav õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks) 48) Kodakondsuse saamise tingimused: a. Eesti keele eksami sooritamine b. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine c. Vähemalt 15-aastane d. 5 aasta vähemalt Eestis elanud e. riigitruudusvanne f. seaduslik sissetulekuallikas 49) Eesti rahvastiku jagunemine kodakondsuse järgi: a. Eesti kodanikud 80% b
hiljem pole võimalik öelda, kes keda valis. 5) valimised on vabad valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. 6) valimised on ühetaolised e võrdelised 1. võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 2. kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal ainult 1 hääl Kodakondsus Kodakondsus on õiguslik suhe üksikisiku ja riigi vahel. Kodanik on isik, kellel on mingi riigi kodakondsus. Eestlane ei võrdu EV kodanikuga! Näiteks venelane võib olla Eesti kodanik. Riigi elanikkonda saab jagada etniliselt e rahvuse järgi ja kodakondsuse alusel. · Nt Eestis on põhirahvuseks eestlased ning vähemusrahvusteks (muulasteks); venelased, ukrainlased, poolakad jne (200 erinevat rahvust) · Nt Eestis on Eesti kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud Alates 1. maist 2004 on kõik EV kodanikud ka Euroopa Liidu kodanikud.
· sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse: · kodakondsusest vabastamisega · kodakondsuse äravõtmisega · mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast ära võtta kodakondsust.
21.Õiguste ja vabaduste piirangud. PS §10 ja 11 kohaselt ei tohi õiguste teostus piirata teise isiku vabadusi, piirata saab õigusi ja vabadusi ainult kooskõlas põhiseadusega, piiragud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandlikult saab õiguseid piirata ainult siis, kui põhiseaduses selleks vajalik volitusnorm sisaldub. 22.Kodakondsuse mõiste. Kodakondsuse omandamise viisid. Kodakondsuse saamise ja kaotamise tingimused ja kord. Kodakondsus on õiguslik side riigiga, mis tagab riigi kaitse nii riigi siseselt kui selle väliselt. Eestis kodakondsus PS §8 kohaselt on see rajatud kodakondsuse omandamisele sünniga Eesti Vabariigi kodanikest vanemaist. Kodakondsus omandatakse sünniga kodakondsust omavaist vanemaist või naturalisatsiooni (kodakondsuse andmise) teel, mille üksikasjalik kord sätestatakse kodakondsusseadusega. Kodakondsuse saamiseks on vajalik täita teatud tingimused,
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
Kui probleemi poleks, ei oleks ka ju selliseid märkusi tehtud. Suurimaks raskuseks osutubki muukeelsele elanikonnale kodakondsuse taotlemisel eesti keele oskus. Eriti puudutatud on pea kogu elu siinmail elanud ja endale määratlemata kodakondsuse valinud inimesed- nad ju ei ole suutnud või tahtnudki kohalikust keelest midagi teada.See omakorda soodustab võõrandumist Eestist. Samas on eriti nooremate välismaalaste hulgas soov saada Eesti kodakondsus, sest nad teadvustanud, et Eesti kodakondsuse saamisega kaasnevad neile Euroopa Liidu kodanike õigused, mis annavad suuremaid õigusi ja avaramaid võimalusi isikute ja tööjõu vaba liikumise valdkonnas. Sellised head väljavaated tulevikule soodustavadki protestima muulasi, kes ei võta vaevaks keelt õppida ja siis otsivad lihtsamaid teid kodakondsuse saamiseks.Tallinna linna tellitud uurimus «Rahvussuhted ja integratsiooni
asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 52. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? a) Igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik b) Ainult nendel lastel, kelle mõlemad vanemad on Eesti kodanikud c) Igal lapsel, kes on sündinud Eesti territooriumil 53. Milliste veendumuste pärast tohib Eesti kodakondsust ära võtta? a) Mitte mingite b) Poliitiliste c) Usuliste 54. Mille alusel tohib piirata õigusi ja vabadusi? a) Ainult kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega b) Kooskõlas mis tahes seadusega c) Ei tohi üldse piirata 55. Kellel on Eestis õigus riigi ja seaduse kaitsele?
Kultuurilised õigused: · õigus haridusele ja kultuurile; · õigus kultuuri ja keele säilitamisele; · õigus teabele. 7. Põhiõigused, vabadused ja kohustused on sätestatud Põhiseaduse II peatükis. 8. Lk 104, ül 2. Inimõiguste universaalsus tähendab seda, et inimõigused on üldised, kõikehaaravad. «Igal inimesel on [inim]õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene.» «Inimõiguste universaalsus peitub ka nende üldinimlikus sisus.» §3.5 Kodanikud ja kodakondsus. 1. Selglita: kodanik, kodakondsus, kodanikkond? Kodanik inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus riigi ja kodaniku vaheline õiguslik suhe, mis tagab kodanikule erilised õigused ja kohustused. Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad kodakondsust. 2. Kuidas on võimalik saada EV kodakondsust? Nimetage ja selgitage. · Kodanikuks sünnitakse juhul kui vähemalt üks vanematest omab EV kodakondsust.
- õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
