vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise
25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt puhkeolekus 70-90%. 28. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia energia glükoosist, püruvaadist piimhappest, kultamiinhappest ning amino- ja rasvhapetest (nimetage vähemalt 3 substraati). 29. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt:
muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. (Landõr, 2016) 1.1 Treenides ennetatavad südamehaigused 1.1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve e. tromb blokeerib verevoolu veenis või arteris, takistades või
2014 Rakvere Ametikool koormavat kehalist tegevust. Luude tugevuse säilitamiseks täiskasvanul piisab keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut. Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. 2. Kehaline treenitus ja selle vajalikkus. 2014 Rakvere Ametikool Keha on vaja treenida, kasvõi sellepärast, et saavutada head enesetunnet. Lisaks
retseptorid. 4 alatüüpi - A1, A2a, A2b, A3 Metüülksantiinide farmakol. toimed Bronhide silelihaste lõõgastus KNS Kardio-vaskulaarsüsteem Skeletilihaste töövõime tõus KNSi stimulatsioon Väikeses doosis kõrvaldavad unisuse ja väsimuse, kiirendavad mõtlemist. Suuremas doosis põhjustavad ärevust, rahutust, unetust ja hüperesteesiat. Veel suuremates doosides põhjustavad krampe. Tõstavad hingamiskeskuse tundlikkust CO 2 suhtes ja hingamise minutimahtu. Kardio-vaskulaarsüsteem Väikestes doosides ei avalda toimet südamele. Suurtes doosides tahhükardia. Veresoonte laienemine perifeerias, organite perfusiooni suurenemine, diureesi suurenemine. Metüülksantiinide imendumine Imenduvad hästi p.o., rektaalsel ja parenteraalsel manustamisel. Maks konts veres saabub 1 (kofeiin) kuni 2 h (teofülliin) pärast p.o. manustamist. Läbivad vabalt bioloogilisi barjääre. Metüülksantiinide biotransformatsioon
keharaskust kandvast aktiivsest liikumisest, kuid lihasmassi suurendamine nõuab spetsiaalset jõutreeningut. Tervise seisukohast on tähtsad - glükoositaluvuse ja insuliinitundlikkuse paranemine, - seerumi triglütseriidide sisalduse langus ja - HDL-kolesterooli sisalduse tõus ning rasvkoe - vistseraalse rasva kasutamine. Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on liikumine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks. 10 11
Mõistlikes kogustes vähendab kofeiin väsimust, parandab keskendumisvõimet ja suurendab tähelepanu, seega parandab sportlase võimekust. Kuna kanepi tarvitamine halvendab harjutuste sooritamist ja psühhomotoorset võimekust (rahustav toime, reaktsioonikiiruse langus jne) on tema ergogeeniline mõju seatud kahtluse alla. Kanepit loetakse pigem ergolüütiliseks aineks, sest eelnevad uuringud on näidanud tema omadust tõsta südame löögisagedust ja vererõhku ning kahandada südame minutimahtu ja psühhomotoorset aktiivsust Alkohol takistab igasuguste taastumisprotsesside kulgu organismis, kahandab võimekust spordialadel, mis nõuavad aeroobset vastupidavust. KASUTATUD KIRJANDUS Dominik H. Pesta, Siddhartha S. Angadi, Martin Burtscher and Christian K. Roberts ( 2013). The effects of caffeine, nicotine, ethanol, and tetrahydrocannabinol on exercise performance −Nutrition & Metabolism BioMed Central Ltd
tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse
3. 1-selektiivne ISA-ta Atenolool Metoprolool 4. 1-selektiivne ISA-ga Atsebutolool tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e. Sümpatomimeetiline omatoime · Alfa1 retseptorblokeerivate omadustega ravimid toimivad lisaks vasodilatatoorselt ja ei vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg. Inotroopne) · Löögisagedus aeglustub (neg. Kronotroopne) · Erutusjuhtekiirus aeglustub (neg.Dromotroopne) · Erutatavus väheneb (neg. Batmotroopne) · Südame hapnikuvajadus ning vererõhk langevad -BLOKAATORITE
-mediaatoritena nii adrenaliini ja noradrenaliini toimel mobiliseeritakse maksast sümpaatilises NS kui vereringesse glükoosi; sama vabade rasvhapetega) - KNS osades adrenaliini mõju siin võimsam. ADRENALIIN -kiirendab oluliselt südame löögisagedust (epinerfriin) -suurendab seetõttu vereringe minutimahtu -jõudeolekus organite veresooned ahenevad -hädaohu e -töötavates lihastes ja südames veresooned laienevad alarmihormoon: toime -veredepood tühjenevad sarnane sümpaatilise -seedenäärmete talitus ja sooleperistaltika pidurdub Säsi NS ärritusseisundile -suurenenud minutimaht põhjustab süstoolse vererõhu tõusu
Kuumas kliimas, võrreldes harjumuspärase keskkonnaga, suureneb higieritus nii puhkeseisundis kui ka kehalisel pingutusel, mis paratamatult suurendab organismi veekaotusi. Kehalisel tööl väheneb südame löögimaht enam- vähem proportsionaalselt üldise veekaotuse määraga, samas suureneb südame löögisagedus ligikaudu kaheksa löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Viimane asjaolu võimaldab vaatamata löögimahu langusele võrdlemisi efektiivselt säilitada südame minutimahtu. Nii on leitud, et submaksimaalsetel koormustel inimese südame minutimaht kuumas ja normaalse temperatuuriga keskkonnas oluliselt ei erine. Siiski, löögisageduse suurenemine ei suuda löögimahu langust kompenseerida täiel määral. Sellest tuleneb tõsiasi, et nii maksimaalne minutimaht kui ka maksimaalne hapniku tarbimise võime jäävad kuumas kliimas selgesti alla normaalse tempe- ratuuriga keskkonnas saavutatavale tasemele. Hapnikuvarustuse piiratuse
Nad asetsevad neerude peal paksus rasvakihis, parem on kolmnurkne, vasak on poolkuukujuline. Kaaluvad kokku 10-12g. Ehituslikult on neerupealistes koor ja säsi. 42.Millised on neerupealiste koore ja säsi hormoonid? Säsi- eritab peamiselt adrenaliini ja noradrenaliini. Koor-eritab steroide(glükokortikoidid ja mineralokortikoidid ning suguhormoone. 43.Millised on adrenaliini ja noradrenaliini toimed? Adrenaliin kiirendab südame löögisagedust ja suurendab vereringe minutimahtu. Noradrenaliin tõstab vererõhku, aeglustab südametegevust ja vereringe minutimahtu. 44.Millised on stressi füsioloogilised alused? Stressi esile kutsuvaid ärritusi nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi ja psüühilisi pingutusi(külm ja kuum, raske kehaline töö, haigused, operatsioonid jne). Stressorite kauakestev toime võib kutsub esile adaptsioonisündroomi koos neerupealiste koore hüpotroofiaga.
tugevaid liigeseid ja tervet luustikku; tõstab vere hapnikusisaldust, vähendab verehüübimise häireid ning ennetab trombide teket; parandab rühti ja aitab vähendada ortopeedilisi vaevusi; leevendab ärevust, rahutust, depressiooni ja uneprobleeme; parandab elukvaliteeti (Vikipeedia 2015 sv kehaline aktiivsus). Regulaarne füüsiline aktiivsus parandab ja säilitab südame töövõimet. Piisava intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid organismi elundsüsteemidele, kuid samas on kehaline aktiivsus ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva 7 osteporoosi ning sellest tingitud luumurdude ennetamiseks (Liikumise tähtsus tervisele…: 2014). 1.4 Kehalise aktiivsuse ohud Kehaline aktiivsus on tähtis tervise ja enesetunde seisukohast. Lisaks kõigele positiivsele, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on treenimisel ka ohte
Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb
Neerupealiste säsi hormoonid (katehhoolamiinid) · Adrenaliin · Noradrenaliin · (dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb
Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt
Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil aordis ja südama lähedal arterites vererõhk max e süstoolne rõhk 120, diastoli lõpuks aordis min aordi rõhk e diastoolne rõhk 80mmHg. Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust,vere viskoosussest, südame minutimahust,veresoonte (eriti arterioolide,kapilaaride)takistusest.Kõik faktorid mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust tõstavad vererõhku.Piklikajus asub veresoonte toonust reguleeriv närvikeskus(vasomotoorne), eristatakse veresooni laiendava ja ahendavaga mõjuga osa.Mõjutused perifeersete veresoonte toonuseleantakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisem sümpaatiline ahendab veresooni(rõhku tõstev).Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis
Noradrenaliin (Dopamiin) Kuigi adrenaliin ja noradrenaliin avaldavad peamiselt sarnast toimet, mõjuvad nad eri elunditele erinevalt. See sõltub sihtrakkude pinnal olevatest retseptormolekulidest. *glükoneogenees glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest: kasutatakse piimhapet, aminohappeid, ka glütserooli. Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe
väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis surendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoreilt kui ka mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Vererõhu individuaalne tase sõltub elueast, soost, geneetilistest teguritest, väliskeskkonna rohkearvulistest mõjutustest ning muudest, osalt veel tundmatustest teguritest. Vererõhu saab mõõta kas otseselt või kaudselt.
järsult. Hingamisel rindkere õõnesesinevad rõhu muutused avaldavad mõju ka vererõhule südamesse suubuvates veenides. Sissehingamisel suureneb venoosse vere juurdevool paremasse südamepoolde ja väheneb väljahingamisel.(1) Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte , eriti kapillaaride takistusest. Kõik faktorid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja löögimahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu langusele. Piklikajus asuvatel veresoonte toonust reguleerivatel (vasomotoorsetel närvikeskustel eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustused antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Oluliseim on sümpaatilise
- Tagamaks liigutuse õige tehnika. Lk 67 -94 küsimused 1. Selgitage lühidalt, kuidas on higistamine seotud normaalse kehatemperatuuri säilitamisega. Higistamine – on higiga erituva vee aurustmine nahalt. See võimaldab organismil liigsest soojusest vabaneda ka siis kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur ning nii säilitada normaalset kehatemperatuuri. 2. Selgitage lühidalt, kuidas mõjutab dehüdratsioon südame löögimahtu, löögisagedust ja minutimahtu erineva intensiivsusega kehalisel tööl kõrge temperatuuriga keskkonnas. Südame löögimaht väheneb kehalisel tööl enam-vähem proportsio- naalselt dehüdratsiooni ulatusega, südame löögisagedus aga suureneb ligikaudu 8 löögi võrra minutis iga liitri kaotatud vee kohta. Südame minutimaht on kuumas kliimas oluliselt väiksem kui normaalse temperatuuriga keskkonnas.
vere pideva liikumise ka diastoli ajal. Suntfunktsioon-täidavad arterite ja veenide vahelised ühendused-arteriovennoossed anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaarsed sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse. Vererõhu regulatsioon- Oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust, veresoonte (eriti arterioolide ja kapillaaride) takistusest. Kõik mis suurendavad südame minutimahtu, veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Piklikajus,veresoonte toonust reguleerivatel närvikeskustel, eristatakse veresooni ahendava e vasomotoorseid ja laiendava e.vasodilatoorse mõjuga osa. Regulatsioonis osalevad paljud refleksid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares, kemoretseptorid karotiid ja aordigloomustes. Neilt viiaks veresoonkonna ja südame talitlus vastavusse verevarustuse vajadustega.
põhiainevahetuseks. See määratakse täieliku füüsilise ja emotsionaalse rahuloleku tingimustes komforditemperatuuril, hommikul 12-16 h pärast söömist. Määramismeetodid: 1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul: 1) füüsiline töö : mõneks sekundiks võib soojusproduktsioon suurenda kuni 100 korda, mõneks minutiks kuni 20 korda. Väga raske tööga võib inimene kulutada päevas kuni 6000-7000 kcal. 2) Toitainete spetsiifilis-dünaamiline efekt süsivesikute ja rasvade tarbimine suurendab energiakulu 4%, valgu tarbimine 30%
põhiainevahetuseks. See määratakse täieliku füüsilise ja emotsionaalse rahuloleku tingimustes komforditemperatuuril, hommikul 12-16 h pärast söömist. Määramismeetodid: 1. otsese kalorimeetria abil loom pannakse erilisse kambrisse, kus on võimalik mõõta kogu organismist vabanenud soojuse hulka 2. kaudse kalorimeetria abil tekkinud soojuse hulk arvutatakse välja gaasivahetuse andmete põhjal hinnates väljahingatava õhu koostist ja hingamise minutimahtu. 68) Energiakulu mõjutavad tegurid. Energia kulu suureneb füüsilise töö, külma kliima, toiduvõtu ja toitainete imendumise mõjul: 1) füüsiline töö : mõneks sekundiks võib soojusproduktsioon suurenda kuni 100 korda, mõneks minutiks kuni 20 korda. Väga raske tööga võib inimene kulutada päevas kuni 6000-7000 kcal. 2) Toitainete spetsiifilis-dünaamiline efekt süsivesikute ja rasvade tarbimine suurendab energiakulu 4%, valgu tarbimine 30%
konstantsena, oleks pH langusel ventilatsioonile suurem mõju - normis pH langus 0.1 võrra toob kaasa ventilatsiooni tõusu ~2 l/min võrra, kui aga CO 2 hoitakse normtasemel stabiilsena, on seesama mõju ~20 l/min. Sarnaselt pH tõusul hingamine aeglustub. Lisaks nimetatutele mõjutavad hingamist veel termosensorid (sooja- ja külmasensorid - stimuleerivad, v.a. sügav hüpotermia), valusensorid (stimuleerib) ja veresoonkonna rõhusensorid (arteriaalse vererõhu tõus vähendab minutimahtu) ning hormoonid (adrenaliin ja progesteroon stimuleerivad hingamist - füüsiline töö, psüühhiline erutus, rasedus) - nad pole primaarsed ja nimetatakse mittespetsiifilisteks hingamisstiimuliteks. Selliselt võib väita, et vastsündinu hingamise stimuleerimiseks võib kasutada vaheduvat sooja- ja külmavanni ning varbast näpistamist. Hüperkapnia on CO2 normaalsest kõrgem osarõhk biosüsteemis (ka veres), hüpoksia on O2 normaalsest
oskab kirjeldada hingamissüsteemi tavapärast anatoomiat ja hingamise tavapärast füsioloogiat; teab ning oskab kirjeldada erinevaid hingamishäirete põhjusi; teab ja oskab kirjeldada tüüpilisi hingamishäirete sümptomeid; oskab kirjeldada hingamishäirete ravi kiirabi etapil; oskab nimetada düspnoe puhul kasutatavate ravimite doseeringut, näidustusi, vastunäidustusi ja kõrvaltoimet; teab normaalset hingamismahtu, hingamissagedust, hingamise minutimahtu, saturatsiooni, lõpp-ekspiratoorseid CO2 väärtusi ning gaaside sisaldust arteriaalses veres. Üldine sissejuhatus Hingamishäiretega patsiendid moodustavad suhteliselt suure osa kiirabi väljakutsetest. Patsientide jaoks tunduvad hingamishäired enamasti väga ohtlikena, mis tähendab, et patsienti tuleb samal paralleelselt läbivaatuse ja raviga veel pidevalt rahustada ning jälgida, et kiirabi tegevus ei süvendaks tema hirmu
annaabi.ee 
