EESTI VABARIIGI VALITSUS Riigisekretär: H.Loot Portfellita minister: pole eraldi ministeeriumit (rahvastikuminister & regionaalminister), luuakse siis, kui ühiskonnas on suured probleemid, tihe koostöö teiste ministritega. Valitsuskriis: valitsus või keegi ministridest ei tule toime/ koalitsioonipartenerid ei saa omavahel läbi. PEAMINISTER Andrus Ansip Ref. VÄLISMINISTER Urmas Paet Ref.
kaadrikaitseväelased (maa vägi, mere vägi, õhu vägi) Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon (Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse) Valitsuse moodustamise võimalused Pärast riigikogu valimisi, pärast valitsuskriisi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumine või surma korral, kui riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Portfellita minister minister, kellel ei ole ministeeriumit (nt. Siim Valmar Kiisler) Kantsler ministeeriumi iga päevast asja ajamist korraldab tippametnik Riigisekretär juhib riigikantslereid (heiki loot)
NIMETAV Humaanne Humaansed Gloobus Gloobused OMASTAV Humaanse Humaansete Gloobuse Gloobuste OSASTAV Humaanset Humaanseid Gloobust Gloobuseid SISSEÜTLEV Humaansesse Humaansetesse Gloobusesse Gloobustesse NIMETAV Ministeerium Ministeeriumid Nüri Nürid OMASTAV Ministeeriumi Ministeeriumite Nürida Nüride OSASTAV Ministeeriumit Ministeeriumeid Nüridat Nüridaid SISSEÜTLEV Ministeeriumisse Ministeeriumitesse Nürisse Nüridatesse NIMETAV Uni Uned Soo Sood OMASTAV Une Unede Soo Soode OSASTAV Und Unesid Sohu Soosid SISSEÜTLEV Unne Unedesse Sohusse Soosse NIMETAV Hani Haned OMASTAV Hane Hanede
Kes oli Eesti delekatsiooni juht Jaan Poska Algkirjastati dokument..millal? kus? 2 veb 1920 Dokumendi tähtsus Peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks Eesti Vabariigi esimene president, kes ja millal? K. Päts 1934 Nimetage Eesti presidendid iseseisvumisel? L. Meri, A. Rüütel, T.H. Ilves Milliste erakondade poolt on moodustunud praegune valitsus Reformi, rohelised ja sotsid Mitu ministrit on praeguses valitsuses - 14 ministrit. Ansip, Padar, Jänes, Paet Mitu ministeeriumit on Eestis 11 ministeeriumit Mõisted: Okupatsioon ebaseaduslik maa hõivamine Tartu Maks maks vene tsaarile iga meeshinge eest Animism usk, mille kohaselt on igal olendil hing Kümnis talupoegade maks mõisnikule Mobilisatsioon sõjaväkke kutsimine Stagnatsioon poliitiline majandus seisak Dissident teisiti mõtleja, võimud kiusavad neid Poliitiline sulamisperiood 1953 peale Staalini surma Vaikivajastu 1934-1939, Päts valitses riiki üksi ja tegi reformatsioone
istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit. Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel.
omakorda teenivad Ühiskonna kontrolltöö Villu maavanemad, kes on maavalitsuste juhid, nad on oma piirkonna Eesti riigi esindajad ja võimukandjad. Maavanemat teenindab maavalitsus. Portfellita minister- minister, kellel ei ole ministeeriumit vaid büroo ja kellele annab ülesandeid peaminister.
c. Riigikontrolöri kandidaadi d. Eesti Panga Nõukogu esimehe kandidaadi XI. Teeb ettepaneku Riigikogule ja nimetab ametisse: a. Eesti Panga presidendi XII. Valitakse 5-ks aastaks sünnijärgne Eesti kodanik, vähemalt 40- aastane XIII. On puutumatus 4. Vabariigi Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest (6) · Peaminister juhib valitsust, mitte ministeeriumit · Iga minister juhib ühte ministeeriumit (v.a. portfellita ministrid) · Täidesaatev võim · Annab välja määrusi (seaduste täpsustused) ja korraldusi · Istungid on kinnised · Valitsuse liikmed on puutumatud 5. Kohalik omavalitsus vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · Demokraatia üks alustalasid
presidendi vahetumist rahvusvahelisi kokkuleppeid Näide: USA Näide: Suurbritannia 20. Valitsus riigi täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja teistest ministritest. Minister valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht; ei pea tegevusala täpselt teadma. Eestis on 13 ministrit ( 2tk - portfellita, st. pole ministeeriumit). Ministeerium täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis on 11 ministeeriumit. Kantsler ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Peab tundma valdkond. Valitakse viieks aastaks. Riigikantselei täitevvõimuorgan, mille ülesanne on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat.
majandusliku sõ ltumatuse tagamise ja poliitilise sõ ltumatuse kohustus); • teenistusest vabastamine (avalikele teenistujatele kehtib kü ll vabastamisel lihtsam kord, kuid oluliselt suuremad hü vitused ja garantiid). 6. Ministrite pädevus ja ministeeriumite tähtsus valitsuses Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide, muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministrite pädevus 1. juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad kü simused 3) vastutab põ hiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse mä ä ruste ja korralduste tä itmise eest; 4) valvab ministeeriumi struktuuriü ksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ü lesannete tä itmise ü le ning teostab teenistusjä relevalvet
(paranduste tegemine)-> komisjon-> II lugemine-> III lugemine-> lõpphääletus: koosseisu häälteenamus/ lihthäälteenamus Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega Menetlemine- parlamendi töö seadustega Valitsus Täidesaatev võim Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in) Portfelliga ministrid- tal on ministeerium Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik Valitsuste tüübid: 1. Enamusvalitsus/vähemusvalitsus- toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi vähemus 2. Koalitsioonivalitsus/ üheparteivalitsus Valitsus lahkub: 1. Riigikogu valimistega 2. Peaminister astub tagasi 3. RK avaldab umbusaldust Riigikantselei- korraldab valitsuses igapäevast tööd Riigisekretär Kohalikud omavalitsused (KOV) Vald Linn Tunnused: 1
aru Riigikogule, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega, kuulutab loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra, täidab muid ülesandeid, kui nende täitmise pädevus ei ole määratud teisiti. 38.Ministeeriumid, nende ülesanded ja juhtimine. Vastavalt PS §94 moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks ministeeriumid, keda juhib minister. Üks minister võib juhtida mitut ministeeriumit, mitu ministrit ei saa juhtida ühte ministeeriumit. Minister levinud teoreetilise tõlgitsuse kohaselt teostab eelkõige poliitilist juhtimist, milles teda abistab poliitiline abiminister. Ministeeriumi igapäevast tehnilist ja organisatoortset tegevust juhib ja korraldab apoliitne kantsler ministri suuniste kohaselt. Vaieldakse selle üle, kas ministeeriumid kuuluvad Vabariigi Valitusega ühtsesse riigiasutuste süsteemi,
Peaministri kandidaadi nimi esitatakse presidendile , kes saadab selle Riigikogusse ja viimane kinnitab peaministri ametisse. Kui see on tehtud, hakkab peaminister kokku panema valitsust. Peaminister valitsuse juht, vastutab selle töö eest NB! Praegu Andrus Ansip. Minister valitsuse liige, vastutab oma ministeeriumi töö eest. Kantsler ministri abiline, vastutab ministeeriumi igapäevatöö eest. Portfellita minister temal pole oma ministeeriumit, määratakse kohale mõnele riigi jaoks tundlikule alale, nt. Eestis oli rahvastikuminister tegeles mitte-eestlaste probleemidega. Valitsus võib olla enamusvalitsus kui üks erakond kogus enamuse valijate häältest ja moodustab valitsuse üksinda. Koalitsioonivalitsus selline, mis moodustatakse mitme erakonna baasil nt. praegu Eestis Reformierakonna ja Isamaa ja Respublika Liidu koalitsioon. Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu Riigikogus vastuvõetud seadused
tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks Riiklik järelevalve- haldusorgani poolt teise haldusorgani või haldusevälise isiku tegevuse õiguspärasuse üle teostatav kontroll. Puudub alluvussuhe. ◦ Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ◦ toimub kohtu kontrolli all ◦ teostavad ametid ja inspektsioonid ◦ VV kontrollib ministeeriumit, riigikantseleid, maavalitsusi ◦ Minister kontrollib oma struktuuriüksusi, valitsusasutusi Enesekontroll- kontrollsüsteem, mida iga haldusasutus endasiseselt rakendab 2) Väline kontroll- ametiasutused ja ametnikud teostavad väljaspool haldusorgnisatsiooni Poliitiline kontroll – teostavad kodanikud, ajakirjandus, erakonnad ◦ ühiskondlik kontroll (meedia) ◦ parlamendi kontroll
10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda 12) Tagab inimväärse elatustaseme 13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält Riigikogus, siis on enamus). See peaministrikandidaat tutvustab oma vaateid Riigikogu ees ja Riigikogu hääletab, kas tema poolt või vastu
10) Maksab palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid 11) Kaitseb elu ja looduskeskkonda 12) Tagab inimväärse elatustaseme 13)Korraldab suhtlemist teiste riikidega 14) Tagab riigi välisjulgeoleku Valitsuse eesotsas on peaminister (Ansip). Tema alluvusse kuuluvad ministrid (kuni 15 tk-i). Enamus ministrid juhivad ministeeriume. Minister, kellel ei ole oma ministeeriumi, on portfellita minister. Tema on loodud ajutise probleemi lahendamiseks. Ministeeriumit juhatabki minister, aga 2. kohal tähtsuselt on ministeeriumis kantsler, kes tegeleb ministeeriumi igapäevaasjadega. Valitsuse moodustamine: Inimesed valivad Riigikoguliikmed. Seejärel teeb president valimistel võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitsus. (Erakonnad alustavad läbirääkimisi ka omavahel, et saada kokku 51 häält Riigikogus, siis on enamus). See peaministrikandidaat tutvustab oma vaateid Riigikogu ees ja Riigikogu hääletab, kas tema poolt või vastu
liidrile. Pärast parlamendi valimisi nimetatakse peaministriks tavaliselt see poliitik, kelle juhitud parteile andis valijad kõige rohkem hääli. Valitsuse liikmeteks on ministrid. Poliitilises keelepruugis räägitakse sageli ministriportfellidest või nende jagamisest. See tähendab, et koos ametikohaga saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida valitsemisasutuse ministeeriumi tööd. Ministeeriumid luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis on 11 ministeeriumit: · Välisministeerium. · Kaitseministeerium. · Siseministeerium. · Justiitsministeerium. · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. · Põllumajandusministeerium. · Rahandusministeerium. · Keskkonnaministeerium. · Sotsiaalministeerium. · Haridus- ja teadusministeerium. · Kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: · Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat.
· Volitused saanud, esitab ta valitsuse koosseisu presidendile. · President nimetab valitsuse ametisse. Kumb jääb peale: parlament või valitsus? Valitsus on tähtsam, sest tal on rohkem fn-e kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased, mis teevad kiire reageerimise raskeks. Minister valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht, kes kaitseb valitsuses oma erakonna seisukohti. Eestis 13 ministrit (neist 2 portfellita, st. pole ministeeriumit) Ministeerium täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis 11. Kantsler ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Riigikantselei täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister
Volitused saanud, esitab ta valitsuse koosseisu presidendile. President nimetab valitsuse ametisse. Kumb jääb peale: parlament või valitsus? Valitsus on tähtsam, sest tal on rohkem fn-e kui parlamendil. Parlamendi protseduurireeglid on kohmakad ja aeglased, mis teevad kiire reageerimise raskeks. Minister – valitsuse liige, ministeeriumi poliitiline juht, kes kaitseb valitsuses oma erakonna seisukohti. Eestis 13 ministrit (neist 2 portfellita, st. pole ministeeriumit) Ministeerium – täitevvõimu asutus, mis tegeleb teatud elu valdkonna korraldamisega. Eestis 11. Kantsler – ministeeriumi igapäevase elukorralduse juht. Teeb ministrite vahetumise ajal ära töö, mida on vaja ära teha. Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö. Riigikantselei – täitevvõimu organ, mille ülesandeks on tegeleda valitsuse igapäevase asjaajamisega ja anda välja Riigi Teatajat.
*kuulutada välja korralised ja erakorralised valimised. *riikliku autasude välja andmine. VABARIIGI VALITSUS. Täide saatev võim riigis kuulub valitsusele. Eestis võib valitsuses olla kuni 15 liiget. Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid. St ta on mingi valdkonna ministerja tegeleb selle valdkonna probleemidega, aga ministeeriumit tal ei ole. Portfellita ministri koht luuakse ajutiselt ja kui see probleem on ühiskonnas lahendatud siis portfellita ministri koht kaotatakse ära. Ministeeriumi töö järjepidevuse tagab kantsler. Ta on ministri järel tähtsusel teine isik ministri järel. Tema ül on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetamise perioodil. Paljudes ministeeriumites eestis nim uus minister ametisse ka uue kansleri. Hea kansler on opoliitika.
1958-65 Rahvamajandusnõukogud, 1979/85 Agrotööstuskoondis/Agrotööstuskomitee Ettevõtete suurem iseseisvus planeerimisel Rahvamajanduse Nõukogu (RMN) 1957-1965 Administratiivse piirkonna majandusharude juhtimise organ Loodi 7.06.1957 ENSV ÜN seadusega “Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest täiustumistest” 25 NSV Liidu liidulist ja liidulis-vabariiklikku ministeeriumit Ministeeriumide arvu vähenemine ja valitsemisalade viimine RMN-i alluvusse RMN juhtkond ministri staatuses, RMN esimees MN esimehe asetäitja Ministeeriumid Harukondlikud Enamus Konkreetne valitsemisala Kergetööstuse ministeerium, kalatööstuse ministeerium, ehitusministeerium jms Funktsionaalsed Vähemus Haldusvolitused teatud funktsioonide alal (kontroll, koordineerimine)
(p2); osaleb EL otsustusprotsessis. Haldus: p1, 3, 5, 6, 7, 8. §88 koosseis: kollegiaalne organ, kuni 15 liiget, min 7 (pärast tööle asumist võib vähendada, min 3, peaminister saab olla üksi 21 päeva); ministrid- ministeeriumi juhtivad ja portfellita; ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. Üht ministeeriumit võib juhtida 2 ministrit. Ministrite loetelu on vaba, peaministri valida, mida vajalikuks peab: ettepanek VP-le, tema valib. Hierarhia puudub, aga järjestus on protokolliline (peaministri asendamisjärjekord). Moodustamine: VP I katse (kohustus): VP määrab 14p jooksul peaministrikandidaadi; PM-kandidaat esitab 14p jooksul RK-le ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta;
vana valitsuse volitused lõpevad. Peaministri surm toob kogu valitsuse tagasi astumise. Kui riigikogu avaldab umbusaldust kas peaministrile või kogu valitsuse koosseisule. Umbusalduse protsetuuri võib algatada 1/5 riigikogust (21) ja läbiminekuks on vaja koosseisulist häälteenamust (51). Uuesti tohib umbusaldust avaldada uuesti 3 kuu pärast. Valitsuse istungid on kinnised kui ei otsustada teistmoodi. Portfelliga ministril on ministeerium. Portfellita ministril ei ole ministeeriumit taga. Riigikantselei on valitsuse juures tegutsev asutus, mille ülesandeks on dokumente korras hoida. Valmistab ette dokumendi paberid valitsuse istungiteks. Seaduste elluviimiseks valitsus kehtestab määruseid ja otsuseid, mis peavad olema vastavuses seadusega. KOHTUVÕIM Demokraatia tagamiseks on vajalik sõltumata kohtuvõim. Peab olema väga hästi eristatav teistest eemaldatud, ei tohi olla ühendusi. Õigusriigis toimub kohtumõistmine ainult riiklikes kohtuorganites
jõua, ei ole notari juures veedetud aeg siiski maha visatud. Pooled saavad vaidluse lahendamist jätkata Notarite Koja lepitus- ja vahekohtus, mis saab vastavalt poolte endi poolt kokkulepitud reeglitele teha pooltele siduva, vaidlust lõpetava otsuse. Kolmandaks oluliseks muudatuseks on see, et muudetakse ka dokumentide apostillimine inimeste jaoks mugavamaks. Kui täna kinnitavad dokumente apostilliga mitu erinevat ministeeriumit, siis eelnõu kohaselt hakkavad kõiki dokumente apostilliga kinnitama ministeeriumide asemel notarid ja seega on teenus kättesaadav üle Eesti. Ei ole saladus, et praegu tihti toimub nii, et inimene ei tea, millisesse ministeeriumisse ta peab apostilli saamiseks pöörduma, kuna kõik ministeeriumid tegelevad eri liiki dokumentidega. Uue eelnõu järgi on see probleem lahendatud kuna notari juurde võib minna igat liiki dokumendiga, mis apostillimist vajab.61 2
va kui liige tabatakse teoslt). Immuniteet on tagatud ka eesti põhiseadusega. Lisaks immuniteedile kuulub parlamentääri õigusliku staatuse hulka ka indemniteet (parlamendi liige ei ole õiguslikult vastutav parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuste eest). Eestis samuti kehtiv. · Valitsus on täitevvõimu organ. Tegemist on kollegiaalse organiga mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministreid võidakse nimetada portfelliga (juhivad ministeeriumit) ja portfellita (ei juhi ministeeriumi kuid on valitsuse liikmed ning hääleõiguslikud). Peaministri roll on sageli küllaltki olulisem võrreldes teiste ministritega. Valitsuse moodustamisel on paljudes riikides võimalik osaleda ainult peaministri ametisse nimetamisel ülejäänud ministrid määrab peaminister ise, põhimõtteliselt on selline skeem tarvitusel ka eestis, kus vabariigi president määrab peaministri
(Märtsipleenum). Mitmed küüditamised: 1945- SAKSLASED (407 inimest), 1949 SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N. Hrustsovi eesmärgiks oli siseministeeriumi mõjukust vähendada, mida teostati 1954. aastal, siseministeeriumist eraldati kõik need üksused, mis tegutsesid otseselt julgeoleku asjadega ning moodustasid riikliku julgeoleku komitee "KGB". Alates 1954- KGB (RJK, riikliku julgeoleku komitee)- N. Hrustsov allutas KGB partei kontrolli alla
energeetika ning riigi majanduse korraldamine, riigikaitse uuringute ja riigikaitse tööstuse korraldamine, läbirääkimised teiste riikide valitsuste ja organisatsioonidega, välissuhtlus rahvusvaheliste organisatsioonidega, koostöös Riigipangaga rahanduse kontroll. (raha ringlus) Regionaalprogrammide toetamine. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest, kelle arv võib olla erinev. Ministrid võivad olla portfelliga (valdkonna ministrid) ja portfellita (ei juhi ministeeriumit). Mõnes riigis võivad ministrid olla ainult parlamendiliikmed (Inglismaal), Eesti puhul vastupidi, kui riigikogu saadikud lähevad valitsusse, siis nad peavad loobuma tööst parlamendis. Ei saa olla üheaegselt parlamendi ja valitsuse liige. Koosnevad teatud aparaatidest. 80. Riigipea. Riigipea: Võib olla monarh või president. Riigipea pädevus on esitada valitsuse juht ja liikmed, see on parlamendile kinnitamiseks, teatud juhtudel ka kõrgema kohtu koosseis, kui PS seda näeb ette
püsimiseks on loodud konsensuse põhimõte) Peaministril on eraldi pädevus esindada Valitsust sees ja väljaspool Valitsust (võtab Valitsuse nimel avalikkuse ees sõna) Kolme liiki ministrid: - Portfelliga ministrid (juhivad ministeeriumi); 11tk - Portfellita ministrid (ilma ministeeriumita) §94 (4); hetkel puuduvad - ,,Pooletera mehed" (ei juhi ei ministeeriumit ega ole ministeeriumi välised; regionaalminister (varasemalt portfellita minister) on teine ,,pea" siseministeeriumis juhib struktuuriüksusi; erinevus tuleb sellest, et ei istu füüsiliselt kantseleis); enamjaolt luuakse selleks, et siseministeeriumite töökvaliteeti parandada (ministeeriume ei taheta nii kergelt lahku lüüa) Istungitel peavad olema kutsutud õiguskantsler ja riigikontrolör (ad hoc istungi korral võib tekkida probleeme)!
Põhjused: APS üksnes andis AKle võimaluse oma võimu selliseks laiendamiseks, see ei olnud kohustus, AK liikmed pidid ise otsustama; AK ei olekski saanud sellist koormust täiendavalt enda peale võtta, sest ta oli niigi koormatud; AK moodustas küll delegatsiooni, kuid valitsuse tegevust see tegelikult ei kontrollinud; põhjuseks ka jätkuv VS. WV (valitsus) pidi paratamatult rakendama kiireid meetodeid ühe v teise olukorra lahendamiseks. Tegelikult ei moodustaud ka kunagi ametnikkude ministeeriumit. Kuni APS vastu võetud, oli peaaegu kuu aega tegutsenud WV, mis oli täiesti tavaline koalitsioonivalitsus, tema selja taga AK enamus. 25.11.2008 .. Valitsuse loomise ettepanek tehti Tööerakonna liidrile Otto Strandmanile. Ei tahetud, et valitsus koosneks ainult vasakpoolsetest, sest siepoliitiliselt oli selge, et valimiseelsetest lubadustest minnakse üsna kaugele, enne oli vaja sõja võitmisele mõelda. Senise AV kursi jätkamine tõrjuks poolehoidjad vasakutest eemale. Teine
annaabi.ee 
