Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
ich wäre; du wärest ma oleks, sa oleks...jne ich hätte, du hättest mul oleks, sul oleks...jne Samamoodi kasutatakse ILMA würde + Infinitiv-ita sõnu KOMMEN, LASSEN, WISSEN ehk siis Konjunktivis: käme, liesse, wüsste + MODALVERBEN ( müssen - müsste, können - könnte, mögen - möchte, dürfen - dürfte, sollen - sollte, wollen - wollte) PS! ERANDID: sollen, wollen TÄPPE ei tule Konjunktivis, jääb: sollte, wollte. Konjunktiv II für Vergangenheit tingiv kõneviis minevikus Moodustamine: abitegusõnad hätte või wäre + põhitegusõna III põhivorm muutumatul kujul! (olenevalt, kas põhivormis on ist või hat sõna) nt. ich hätte gehabt mul oleks olnud; du hättest gehabt; er hätte gehabt jne ich wäre gewesen ma oleksin olnud; du wärest...jne; er wäre vorbeigegangen ta oleks mööda läinud Irreale Wunschsätze ebareaalsed soovlaused Ebareaalset või täitumatut soovi väljendades on lauses öeldise pöördeline osa, kas ALGUSES või
wrote - ebareeglipärane were did not I vorm was (didn't play / write) not I vorm+ing were (not playing) Did I vorm (Did ... play ... ?) Was NB! I vorm+ing (playing) Who II vorm Were (Who played ... ?) Tegevus minevikus mingil teatud Kirjeldused. ajal: Teatud ajal minevikus toimunud They went camping by the last kestev tegevus: month. At six o'clock they were having Minevikus üksteise järel toimunud dinner. tegevused: Kaks või enam pikka samaaegset First she paid the driver, then she tegevust minevikus: got out the taxi. She was talking on her mobile
Pulmatseremooniad Eestis minevikus ja tänapäeval Anneli Minjo Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Minevik Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. Vakarahva j...
Muudatused kaudses k õnes kui pealause verb on minevikus (määrdsõnad ja näitavad asesõnad) Nr. Sõna Milleks muutub? 1. Here There 2. Now Then 3. Ago Before 4. This That 5. These Those 6. Today That day 7
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Näiteks käsnkõrvits. Käsnkõrvits(Luffa), üheaastaste rohtsete ronitaimede perekond kõrvitsaliste sugukonnast on 16-st troopikast leiduvast liigist. Mõne liigi (L.acutangula,L.cylindrica) pooltoored kurgitaolised tärklise rohked viljad on söödavad, samas kasutatakse nende valminud viljade tugevat juhtkimpude võrgustikku saunanuustikuna, sadulate ja troopika kiivrite täiteainena, elektriisolaatorina, sellest valmistatakse veel suvekübaraid, jalatseid, korve, kinga kaitsetaldu, filtreid, linoleumi ja paberit. Õli ja alkolaidirohkeid seemneid ning lehti ja juuri kasutatakse meditsiinis. Luffa on vana kultuuritaim Indias, Hiinas, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas. Pesukäsn...
KÄSNADE KASUTAMINE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredes. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. KASUTAMINE INIMESTE POOLT Ammustel aegadel kasutasid Eurooplased pehmeid käsnu paljudel eesmärkidel, kaasaarvatud pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", munitsipaal veefiltritena ja samuti ka omapäraste ,,jooginõudena" on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik. Kreeka ja Rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised. Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist märjaks, pigistas sõdur käsnas sisal...
1 Rahvastiku üldandmed: Näitajad 2008 1995 2005 2015 2025 Rahvaarv Rahvaarv (tuhandetes) 5,245 5,105 5,223 5,271 5,251 Muutus (%) 0.1 0.3 0.2 - -0.1 Sündivus Sünde (tuhande inimese kohta) 10 12 11 10 10 Sünde (tuhandetes) 54 63 55 55 52 Suremus Keskmine eluiga 79 76 78 80 81 Vastsündinute suremus (tuhande sünni 4 4 4 3 3 kohta) Suremus (tuhandetes) 52 49 51 56 62 Migratsioon Migrantide arv (tuhandetes) 4 3 5 3 3 2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: ...
Tehnika muudab maailma Tehnikaga puutume me kõik kokku igapäevaselt. Võrreldes varasemaga on inimesed muutunud tehnikast sõltuvaks. Tehnikaga on inimestele toodud terve maailma informatsioon koju kätte. Üks suuremaid tehnika imesid on Thomas Alva Edisoni poolt loodud hõõglamp, mis tõi valguse paljudesse kodudesse ning muutis inimeste elu täielikult. Suuremaid tehnika muutusi 19saj lõpus ja 20sajandi alguses oli auto. Carl Benz lõi esimese sisepõlemismootori aastal 1879 ning 1883 juba valmis ka tema enda esimese auto. Tänu sisepõlemismootorile said innustust ka teised. Esimene auto mis saadeti masstoodangusse oli Henry Ford´i valmistatud Mudel-T. See oli suur samm edasi, inimesed said hobuste asemel palju tõhusama liikumisvahendi. Lihtsustus kaupade vedu, enam ei olnud massiliseks transpordiks ainult vedur, vaid hõlpsasti sai seda teha ka mööda teid . Tänapäeva üks suuremaid tehnika muutusi o...
· Kui pealause on minevikus (said; asked) Past Simple(worked), Present perfect(has worked) = Past Perfect(had worked) Present Continius = Past continius (is working = was working) Do, does = did Go, goes = went Shall, will = should, would Am, is, are = was, were Was, were = had been Have, has = had Had = had had Can = could (or had been able to..) May = might Must = had to Mustn't = wasn't/weren't allowed to Went, did or have = HAD + 3. Pv · Kui pealause on olevikus NT: Hilary says, ,, I cant employ you." = Hilary says that she can't employ me. Present simple (works) = Past simple (worked) · Muutused These = those This = that Here = there Soon = later Ago = before Now = then Next year/month/week = the next year/month/week Last year/.../... = the year ../.../.. before This year/.../... = that year/.../... Today = that day, the following day · Küsimustes sõnade järjekord : ALATI ALUS + ÖELDIS ...
Müüt Maa loomisest Kunagi ammu-ammu, enne Maa loomist seisis kuu suure suure tühimiku kõrval atmosfääris. Kuu peal elasid kuuelanikud, kes olid vägagi õnnetu rahvas. Nad arvasid, et on ainsad elusolendid terves universumis. Ühel väga tuulisel päeval lendas kuupeale mullatükk, millel kasvas ilus kollane lill. Kõik kuuelanikud tulid kohe uudistama. Tekkis suur vaidlus, et mida küll selle asjaga peale hakata. Keegi pakkus välja, et seda võiks kopeerida. Duplikaadid suureks palliks teha ja Kuu kõrvale hõljuma panna. Kedagi ei huvitanud, kes selle idee välja pakkus, kuna kõik elanikud olid väga õnnelikud selle mõtte üle. Kõik 3D printerid pandi tööle ja hakati duplikaate tegema ning neid kokku õmblema. Möödus üks päev. Päris palju oli valmis toodetud. Siis tuli kellelgi idee, et miks ka mitte teha mõned kohad kõrgemaks, kui teised. Siis silmale ilusam vaadata. Kõigile see idee meeldis. Möödus tein...
Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did) Would/should+verb Pane tähele! Verb be on kõigis pööretes Could/might+verb were (I/you/he/we/they were) If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, I would fly away. If she hadn´t a husband, she could marry me. 3. tüüp ebareaalne tingimus minevikus Tingimus (if) Tulemus Verb enneminevikus (had done) Would/should+have+ Past Participle Could/might+have+ Past Participle If she had phoned me, you should have answered the phone. If I had been a bird, I would have flown away. If she hadn´t had a husband, she could have married me.
Meretranspordikasutadeskaubaveo tunnused Teadustööalused referaat Juhendaja/õppejõud: MaretGüldenkoh Üliõpilane: JuliaKalasnikova 178374VDSR Üliõpilasemeiliaadress: julia.kalasnikova@mail .ru Õppekavanimetus: Mereveonduseja sadamatöö korraldamine Tallinn2017 Sisukord Joonisteloetelu 2 Sissejuhatus 3 1MERETRANSPORTMINEVIKUSJATÄNAPÄEVAL 5 1.1Meretransporditekkiminejakujunemine 5 Meretransporditüübid 7 MERETRANSPORDIVEDUDEORGANISATSIOON 10 Meretranspordivedudeeelised 10 Meretranspordivedudepuudused 12 Kokk...
Aegade nihe 1.tuleb teha aegade nihe olevikust lihtminevikku ja muuta asesõnad. Asesõna muutumine Saatesõna Otsekõne: Colin said, ,,I like Scotland very much. Kaudkõne küsimus Kaudkõne: Colin said that she liked Scotland very much. (Kui lause on juba minevikus tuleb see panna perfekti minevikku. William Shakespeare (1564-1616) wrote plays. Jacqueline Wilson (born 1945) has written many books about teenage girls.) 2.Kui otsekõne saatelause on minevikus (said), siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas. Minevikus: Mary said, ,,I am reading a fantasy novel by C.S.Lewis. Perfekti minevikus: Mary said (that) she was reading a fantasy novel by C.S.Lewis. She said, ,,I have finished the book the teacher gave me.
iv Omadussõnaga: DER DAS DIE Nominativ Guter Kuchen Kaltes Wasser Frische Milch Genitiv Guten Kuchens Kalten Wassers Frischer Milch Dativ Gutem Kuchen Kaltem Wasser Frischer Milch Akkusativ Guten Kuchen Kaltes Wasser Frische Milch NB! Seit(alates) kasutatakse minevikus. Ab(alates) kasutatakse tulevikus. Am- nädalapäevade ees Um-kellaaja ees Über- kui on olemas. Auf- kui veel pole, aga saab. Wegen- ajajooksul Nimisõna ees alati keinen! Tegusõna ees alati nicht! Haben- alati Akkusativ! Kui sõna on esimest korda tekstis, kasutatakse ein, eine, einen. Kui sõna on teist korda tekstis, kasutatakse der, die , das. Mann- kasutatakse, kui pole tegijat. Es- kasutatakse, kui pole alust. (Nt. Mulle torkas silma) Komparationsstufen-võrdlusastmed
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pideva...
Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. ...
Mats seevastu pühendub millelegi, nagu Andres pühendus tööle. Üsna kindlasti on inimeste ideaal olla nagu mats, keda kirjeldas Tammsaare, sest on ju meie eeskujudeks ka haritud kuulsusi, kes julgevad teistest erineda ja peavad lugu oma esivanemate kommetest. Kahjuks ei vasta tegelikkus soovidele. Juhtivad ühiskonnategelased on pööranud tähelepanu küll sellele, kui tähtis on olla hooliv, siiras ja omalaadne, kuid üha suuremat osatähtsust saavutavad vurled. Minevikus, kui oma rahvust teadvustanud eestlasi samastati veel talupoegadega, oldi matsid. Koos kõneldi aatelistel teemadel ja peeti isamaaliseid kõnesid. Nõnda käitusid ka mehed Antsu varrudel "Tões ja õiguses", kuigi Pearu nendega ei ühinenud. Ehkki haridus polnud rahaliste võimaluste piiratuse tõttu laialdaselt kättesaadav, hinnati rahvuslikul ärkamisajal ning peale seda kodumaad, tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil.
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad,
Retsensioon Käisin 16. märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi. Paljud ärimehed läksid pankrotti, sealhulgas ka vendade isa. Victor Franz (Riho Kütsar, teater „Vanemuine“) pidi hoolitsema oma isa eest, kui samal ajal tema vend Walter Franz (Aarne Mägi) läks meditsiini õpingutel. Aeg mõõdus ja suri vendade isa, Victor töötas politseinikuna ja
Mõned tegusõnad + mineviku vorm Avoir - omama Minevikus - Eu j'ai - mul on tu as - sul on il/elle a - tal on nous avons - meil on vous avez - teil on ils/elles ont - neil on Étre - olema Minevikus - Été je suis - ma olen tu es - sa oled il/elle est - tema on nous sommes - me oleme vous étes - te olete ils/elles sont - nad on Prendre - võtma Minevikus - Pris je prends tu prends il/elle prend nous prenons vous prennez ils/elles prennent Boire - jooma Minevikus - Bu je bois tu bois il/elle boit nous buvons vous buvez ils boivent Savoir - teadma Minevikus - Su je sais tu sais il/elle sait nous savons vous savez ils/elles savent Écrire - kirjutama Minevikus - Écrit j'écris tu écris il/elle écrit nous écrivons vous écrivez ils/elles écrivent Voir - nägema Minevikus - Vu je vois tu vois il/elle voit nous voyons vous voyez ils/elles voient Vouloir - tahtma Minevikus - Voulu je veux tu veux il/elle veut nous voulons vous voulez
Karl is doing his homework at the moment. · plaanitud tegevus lähitulevikus. I am going to school tomorrow. · kui midagi toimub/muutub praegu. The number of burglaries is increasing. · alati sama korduv tegevus. You are always eating, when i wake up. väljendid, mida kasutatakse: now, at the moment, at present, these days, nowdays, still, today, tonight etc. He is working He isn't working Is he working PRESENT PERFECT [have/has + ed] täisolevik · algab minevikus ja kestab siiani · just lõpetatud tegevus, mille tegevused ilmuvad olevikus · teadmata aeg, kui midagi on minevikus juhtunud. väljendid, mida kasutatakse: for, since, already, always, just ever, never, so far, today, this week/month etc, how long, lately, recently, still, etc. He has worked He hasn't worked Has he worked PRESENT PERFECT CONTINUOUS [have/has been + ing] · tegevus, mis algas minevikus ja jätkub olevikus ( for, since, all morning/day/year etc)
Hiljem hakati ehitama suuri ja võimsaid, paljudest korrapärastest kivikambritest koosnevaid tarandkalmeid Rauaajal hakkati surnuid põletama ja matma tarandkalmetesse 4 .Nimeta ja märgi eesti maakondasid muinasajalõpul 5 . Mida pidasid eestlased muinasusundis kõige tähtsamaks usku ehk väge , mis oli kõikjal, esemetes, olendites,sõnades, kehaosades, looduses.Tähtsal kohal oli ka surnute ja hingedega seonduv,elati loodusega kooskõlas Mõisted 6.ajalugu -minevikus toimunud sündmused ning nende kirjeldus 7.Vene kirves -oli venekujuline ehk paadi kujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal 8.Pulli küla -oli Kunda kultuuri asula, Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kalda .Asutati u.11000 a.tagasi 9.Hiied -eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. 10.Tarapita -muistse Eesti (saarlaste)jumala nimi. 11
1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused Hüpotalamus (osa ajust, mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused
Present Simple : · Igapäevased, tavalised, alalised asjad, harjumused. · Loodusseadused · Ajaplaanid · Spordikommentaarid Kasutatakse: if, always, usually, every day. Present Continuous : · Praegu toimuv tegevus. · Plaanipärased, korraldatud tegevused. · Pahameel alati unustad midagi teha vms. Kasutatakse: now, at the moment, these days, tonight, still. Present Perfect: · Tähtis on tegevus, mitte aeg. · Midagi, mis algas minevikus ja kestab siia maani we have been friends for twenty years. · Lõpetatud tegevus minevikus, aega pole antud. Kasutatakse: already, yet, just, always, ever, never, so far. Present Perfect Continuous: · Pikk tegevus, aeg on väga tähtis ja alati märgitud. · Ärritatud millegi üle, mida keegi minevikus pikka aega tegi. Past Simple: · Midagi minevikus toimunud. · Mitujärjestikust tegevust minevikus. · Midagi, mida vanasti tehti.
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE, SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv; do/does + I Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane SIMPLE live, goes twice a week, every day, usually, often, sometimes, always THE PAST (+) II pv; did + I Tegevus toimub minevikus SIMPLE lived, went yesterday, last week, two years ago, in 1996 THE FUTURE (shall)/will + I Tegevus toimub tulevikus, on üksteisele järgnev SIMPLE pv tomorrow, next week, soon, later, in 2025 be going to + I pv THE FUTURE IN (should)/would + I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2
Orienteerumise põhiline vahend on kaart. Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide paiknemist looduses. Valisin oma uurimistöö teemaks „Eesti orienteerumiskaardid läbi aegade“, sest ise tegelen orienteerumisega, siis soovisin rohkem teada saada orienteerumiskaartide kohta. Millised olid need minevikus, kuidas on leppemärgid muutunud, kuidas joonistatakse kaarte ning soovin viimast ka ise proovida joonistada. Plaanin joonistada suusaorienteerumise kaardi Tehvandi suusaradadele. Juhul kui lund piisavalt maha ei tule, et antud kaarti oleks võimalik kaardistada, siis teen selle asemel rattaorienteerumise kaardi Aptreekrimäele
I learned English I was learning English I got up at 7 yesterday. I was reading a book when you When I came home, my He didn't get up at 7 came. sister had gone to bed. yesterday. He wasn't reading a book when What time did you get up? you came. What were you doing when I came. Toimus minevikus. Kestis teatud hetkel minevikus. Tegevuse puhul, mis toimus enne mingit teist tegevust minevikus. WILL + I I'll learned English I think I'll get up later 1 Tulevikus, mis ei sõltu meie tomorrow. tahtest. He won't get up at 7 2 Tulevik, mille suhtes teeme tomorrow. otsuse praegu. What time will you get up 3 Tulevikusündmuste tomorrow
wrote - ebareeglipärane were did not I vorm was (didn't play / write) not I vorm+ing were (not playing) Did I vorm (Did ... play ... ?) Was NB! I vorm+ing (playing) Who II vorm Were (Who played ... ?) Tegevus minevikus mingil teatud Kirjeldused. ajal: Teatud ajal minevikus toimunud They went camping by the last kestev tegevus: month. At six o'clock they were having Minevikus üksteise järel toimunud dinner. tegevused: Kaks või enam pikka samaaegset First she paid the driver, then she tegevust minevikus: got out the taxi. She was talking on her mobile
wrote - ebareeglipärane were did not I vorm was (didn't play / write) not I vorm+ing were (not playing) Did I vorm (Did ... play ... ?) Was NB! I vorm+ing (playing) Who II vorm Were (Who played ... ?) Tegevus minevikus mingil teatud Kirjeldused. ajal: Teatud ajal minevikus toimunud They went camping by the last kestev tegevus: month. At six o'clock they were having Minevikus üksteise järel toimunud dinner. tegevused: Kaks või enam pikka samaaegset First she paid the driver, then she tegevust minevikus: got out the taxi. She was talking on her mobile
2.ajutistest tegevustest ja harjumustest (I´m taking care of Sam´s house, while he is in Paris) 3.isiklikest tulevikuplaanidest (We´re traveling to Põlva on Friday) 4.ärritusest, mis tekib teise inimese halvast harjumusest (he is always smoking inside the house) Present Perfect--- Kasutatakse, et rääkida: 1.Mineviku sündmustest, tegevustest, millel on tagajärjed või tulemused olevikus (I have written a book) 2.ühekordsetest või korduvatest sündmustest, mis toimusid minevikus, kuid mille puhul pole oluline, kuna nad aset leidsid (Have you ever swum in valgejärve?) 3.situatsioonidest, mis algasid minevikus ja kestavad siiani ( She has been learning since yesterday). Present Perfect Continuous-Kasutatakse, et rääkida: 1.Kestvatest või korduvatest tegevustest, mis algasid minevikus ja ei ole lõppenud (I´ve been learning a lot reacently, because I want to learn at the University). 2
Mis on "Als" ja "Wenn"? "Als" ja "wenn" on eesti keeles sõna "Kui". Näide: "Ma läksin kooli, kui kell oli kaheksa." Saksa keeles oleks see: "I bin in die Schule gegangen, als es um 8 Uhr war." Miks ma kasutasin "Als"i? Seda ma hakkangi nüüd seletama. Millal ma kasutan "Als"i? "Als"i kasutatakse siis, kui tegevus toimub ainult ÜHE korra ning kui see (tegevus) on MINEVIKUS toimunud. Ehk kui lause on minevikus ja see (tegevus) on toimunud vaid ühe korra (lauses ei ole sõna "immer" vms.), siis me kasutame "Als"i. Millal ma kasutan "Wenn"i? "Wenn"i kasutatakse, kui tegevus on toimunud MITU korda ning see (tegevus) võib olla nii minevikus kui ka olevikus. Ehk lause võib olla nii minevikus ja olevikus aga see (tegevus) peab olema toimunud MITU korda. "Als"i näited: "Als ich in die schule ging, waren alle da." "Ich wurd rot, als ich sie sah." "Wenn"i näited:
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus.
- have, has + not + 3.põhivorm ? have, has + 3.põhivorm Väljendab: Äsja lõppenud tegevust, täna/sel nädalal/sel kuul/sel aastal toimunud tegevust, tegevust, mida on/ei ole kunagi tehtud Spikkrisõnad: today, this week, this year, already, yet, just, never, ever, for, lately Past simple (lihtminevik) Did kasutatakse eitavas ja küsilausetes + 2.põhivorm - did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Väljendab: Minevikus toimnud tegevust, tegevuse v sündmuse aeg on antud. Tgevust, mis toimus minevikus korduvalt, kuid enam ei toimu Spikkrisõnad: ago, last, yesterday Past continuous (kestev minevik) Was, were kasutatakse kõikides lausetes + be (was, were) + 1.põhivorm ing - be (was, were) + not + 1.põhivorm -ing ? be (was, were) + 1.põhivorm ing Väljendab: tegevust, mis kestis teatud ajahetkel minevikus. Tegevust, mis oli toimumas, kui teine tegevus selle katkestas
Past Simple (lihtminevik) -ed / II pv. Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!"
Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik Tulevik Am Is + ING Was + I pv + -ing Am Are Were Is GOING TO + I pv Are Kõnemomendil toimuv Minevikus mingil tegevus, pooleli olev fikseeritud ajahetkel pooleli Tulevikus toimuv tegevus, tegevus, planeeritud olnud tegevus mis on ettekavatsetud ja/või tegevus tulevikus (Yesterday at 8, Last week planeeritud (now, this week, at the at the same time) (Tomorrow, next week) moment) Present Perfect Past Perfect Future In The Past
have (I, you, we, they) III (-ed) he has not worked has (he, she, it) has he worked? Verbidel, mille lõpus on üksik rõhuline vokaal 2 konsonandi vahel, -ed lõpu lisamisel tüve lõppkonsonant kahekordistub stop-stopped Kui tüvi lõpeb konsonant + y, muutub y i-ks cry cried Vrdl: play played 1. Tegevus, mis algas minevikus ja kestab edasi, eriti seisundiverbidega be, have, like, know etc. Tegevuse algus või kestus võib olla antud (since, for) We have known her since 1970. 2. Hiljuti lõpetatud tegevus, mille tagajärjed on näha. She has finished typing the letters. 3. Sündmused, mis toimusid mingil täpselt määratlemata ajal minevikus. Tegevuse aega ei mainita, sest see on teadmata või ebaoluline. Rõhk on tegevusel. I´ve had lunch, thank you 4
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 THE FUTURE IN PAST (should)/ would + I pv. Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on minevikus.
Mõjuainete sõltuvus on maailma suuremaid probleeme. Maailmas on tohutuid palju inimesi kes on mingi mõnuaine sõltuvuses. Olgu see kas siis suits, alkohol või hoopis näiteks kanep. Minu arvates ei ole sõltuvus ainult tänapäeva probleem. See oli enne meie sündi ja jääb ka pärast meie surma. Kindlasti on see probleem mitu korda suurem kui ennem. Ainete parem/kiirem kättesaadus on üks põhjusi miks on mõjuainete sõltuvuse probleem tänapäeval suurem. Kindlasti oli minevikus sõltuvus suur probleem aga seda ei teadvustatud nii palju. Sel ajal oli selline probleem suurem Lääne pool(Ameerika, Lääne- Euroopa) . Meie riik, mis kuulus Nõukogude Liidu alla ja olime nii öelda kinnises tsoonis, siin väga ei liikunud sellised rohkem pahatahtlikud ained(narkootikumid) ringi. Ei saanud kaupa lihtsalt üle piiri. Ja kui saadigi kaup üle piiri või tehti seda ise, siis tegeleti sellega väga
praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud) Elavate inimeste puhul kui tahame öelda, mida on oma elus teinud Present Prefect continius have has been working for, all, since, lately, recently tegevus algas minevikus, aga rõhutatakse, et parajasti nüüd kestab ta ikka edasi she has been working all morning Past simple Worked küs did Yesterday, last week, monady year, ago, in 1999 Minevikus toimunud tegevus Ükstesie järgi toimuvad tegevused Past continius Was were working Be vorm küs / was he w/ Yesterday at six, that time, when, while Teatud hetkel minevikus Kui pildil kirj, atmosfääri, riietust Past perfect Had worked 3 Had abi tegusõna After, before, by the time
Present Simple Present Continuous kasutatakse kui Present Perfect kasutamisel Present Perfect Continuous kasutatakse rääkimiseks tegevusega on alustatud, aga seda ei ole on alati seos praeguse kasutatakse rääkimiseks üldistest asjadest või veel lõpetatud; kui tegevus jätkub ka hetkega, minevikus äsja või lähiajal lõppenud OLEVIK asjadest, mis toimuvad rääkimise hetkel.Tegevus ei pea tingimata toimunud tegevusel on tegevusest. koguaeg või korduvalt. toimuma täpselt rääkimise hetkel! tagajärg. - Kasutatakse tihti koos - Kasutatakse ka siis, kui - Kasutatakse, kui räägitakse teatud aja - Tihti kasutatakse uue sõnadega how long, for,
seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal. Ajutine olukord. Plaanid ja kokkulepped lähitulevikus. Koos "Always" väljendamaks häirivaid harjumusi või sageli toimuvat tegevust. Am/is/are + (always) -ing Present Perfect Täis minevik: Tegevus või olek/olukord minevikus, millel on seos olevikuga. Kui mingi tegevuse olukorra tagajärjed on praegu näha. Korduv tegevus minevikus, kui lauses on nt: often, rarely, seldom, already, before, ever, never, recently, still, yet. ... + Have/has + III Present Perfect Continuous Tegevus mis mingil ajahetkel alles kestab. Minevikus algas ja nüüd käib edasi. ... + Have/has been + -ing Minevik: Past Simple Lihtminevik: Ma töötasin eile. Tegevus on lõppenud ja on teada millal. (Yesterday, last week) ..
Present Perfect: + I/ You/ We/ They have visited them/ Key words: ever, never, since, yet, spoken to them already, this week, today He/She/It has visted them/spkoken to Millal kasutatakse? Tegevus, mis sai them alguse minevikus ja kestab olevikus või lõppes lähiminevikus ja väljendab _ I/You/We/They haven't visited them kogemust them/ spoken to them Example Sentence: He has fixed the He/She/It hasn't visited them/ spoken to light. She has broken the vase. He has them been side since Saturday. ? Have You/We/They visited them/ spoken to them? Has He/She/It visited them/ spoken to them?
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT CONTINUOUS SIMPLE 1.korduv tegevus , 1.praegusel 1.tegevus mis 1.tegevus mis toimus 1.tegevus mis 1.tegevus mis 1.tegevuste kohta rutiin hetkel toimuvad algas minevikus mingil ajahetkel toimus kindlal leidis aset enne mis toimuvad 2.loodusseadused, tegevused aga kestab minevikus või ajal ja me ei räägi teist tegevust või tulevikus tavaliselt üldine tõde 2.ajutiselt toimuv praeguse hetkeni teadaoleval ajahetkel selle alguse ega mingil teatud kasutatakse koos 2.tegevused mis on 2
Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. Uraan 2005. aastal. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus
Kaduvus on olemus Kaduvus on on elus loomulik nähtus. Kaduvusse kaob kõik, mis on minevikus toimunud. Kõik mis meie elus toimunud on jääb mälestustesse, aga siiski paljusid asju ei saa enam uuesti kogeda. Me jääme igatsema vanu aegu, mälestusi ja inimesi. Me saame sellest kõigest aru alles siis kui oleme kaotanud lähedase. Kaduvus ei pruugi meid mõjutada, aga võib mõjutada meie elu. Selleks tuleb elada iga päeva nii, nagu oleks see viimane. Me peame hoidma asju, mis meil on ja inimesi, kes meil on. Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks
30 as I have already said. Kasutame as, et rääkida ametitest ja töödest, mida inimesed teevad She works as a teacher in a primary school. Kasutame as, kui me viitame informatsioonile, mida nii rääkija kui kuulaja juba teavad As you know, I'm starting a new job next month. 4.2 Narrative tenses 4.2a Lihtminevik Kasutame: et rääkida sündmustest minevikus, mis on nüüdseks lõppenud I went to the zoo last weekend. et rääkida mineviku situatsioonidest I lived next door to my best friend. kaudses kõnes 4.2b Kestev minevik Kasutame: et rääkida asjades, mis on minevikus kestvad. They were walking along the bank of a river. et rääkida sündmusest, mis oli kestev, kui teine sündmus aset leidis They were driving down the road when a dog ran in front of the car.
annaabi.ee 
