Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval (1)

KÄSNADE KASUTAMINE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL

Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia ) on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredes. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad.
KASUTAMINE INIMESTE POOLT
Ammustel aegadel kasutasid Eurooplased pehmeid käsnu paljudel eesmärkidel, kaasaarvatud pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava „vooderdisena“, munitsipaal veefiltritena ja samuti ka omapäraste „jooginõudena“ on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik. Kreeka ja Rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised.
Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist
märjaks, pigistas sõdur käsnas sisalduva vee suhu kas endale või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võitluskaaslasele.
Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. Neid kasutatakse ka mingil määral tehnikas. Paljudest korallidest, eriti punasest vääriskorallist, tehakse ehteid. Sarvja toesega pesukäsnad, mida kasutatakse pesemisel , on levinud soojas madalas vees Vahemeres, Mehhiko rannikul Golfi hoovuse piirkonnas ja Kariibi meres. Käsnu püütakse elusana, seejärel neid klopitakse vabastamaks protoplasmast ning jäetakse päikese kätte kuivama ja kõdunema. Seejärel toes puhastatakse, pleegitakse ja kärbitakse. Vanad kreeklased kasutasid käsnu pesemiseks ning oma soomusrüüde polsterdamiseks.
Kuni sünteetiliste käsnade leiutamiseni kasutati käsnu puhastamise tööriistadena, värvimise ja keraamiliste klaaside aplikaatoritena ja diskreetsete rasestumisvastaste vahenditena.
Ometi tõi 20. sajandi liigne kalastamine käsnad ja tööstused väljasuremisele lähedale.
Paljud käsna moodi tekstuuridega objektid on praegu tehtud erinevatest materjalidest mitte tuletatud Poriferadest.
Sünteetiliste „käsnadega“ kaasnevad: isiklikud ja kodu puhastamise tööriistad, silikonid ja rasestumisvastased käsnad.
Luffa „käsn“, mida samuti kutsutakse käsnkõrvitsaks, on tavaliselt müüa kasutamiseks köögis või duši all, ei ole tuletatud loomast, hoopis kiulisest pudelkõrvitsa „skeletist“.
Mõned naturaalsed käsnad on siiani müügil samal põhimõttel kui puhastamise tööriistadki, kuigi enamus neist on praegu kasutusel kas keha/näo käsnadena või kaunistamise vahenditena(kasutatakse käsnadega värvimisel).
ANTIBIOOTILISED ÜHENDID
Käsnadel on meditsiiniline võime tänu käsnade enda sees olevatele ainetele või mikroobilise kemikaalide sümbioosi tõttu, mida saab kasutada viiruste, bakterite, kasvajate ja seente ravimiseks.
KÄSNADE KASUTAMINE DELFIINIDE POOLT
Naturaalsete merikäsnade kasutamist vahenditena on uuritud kohas nimega Bottlenose Dolphins mis asub Hai lahes. Delfiin hoiab merikäsna oma ninal , arvatavastit selleks, et kaitsta oma nina toidu hankimise ajal liivases merepõhjas. Selline käitumine on uuritud ainult selles lahes ja välja näidatud üksnes emaste poolt. See on ainuke teadaolev juhus , kus on mere imetajate poolt kasutatud käsnu vajaminevate vahenditena(välja arvatud merisaarmad). 2005. aasta uuringud näitasid, et emane delfiin ilmselt õpetab seda käitumist edasi oma tütardele.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool) #Tool_use_by_bottlenose_dolphins
http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge_(tool)
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnad3.ht m
http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/6teema/loodus/kasnade_kasutamine.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Sponge#By_humans
Naturaalsete käsnade müük Kreekas Puhastamise käsn
Käsnad pesemiseks
Merikäsn korallrifid
Käsnad mere põhjas
Sõrmus punase vääriskoralli kiviga. korall