vett ca 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. 2. KARKASSITÜÜBID Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass. Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass Topeltkarkass on kahe eraldi, omavahel kinnitamata, üla- ja alavööga karkassikonstruktsioon, mille külge kinnituvad kipsplaadid
Puitkarkasshoonete jäigastamise arvutusjuhised on eraldi trükises nr. 13-04 “Tyypihyväksytyt Gyproc-rakenteet. Rakennusten jäykistys.” Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised
Puitkarkasshoonete jäigastamise arvutusjuhised on eraldi trükises nr. 13-04 "Tyypihyväksytyt Gyproc-rakenteet. Rakennusten jäykistys." Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised
olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. Gyproc- kipsplaadid on klassifitseeritud tulepüsivusklassidesse ja konstruktsioonid tüpiseeritud. Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass
Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises) olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaatkonstruktsioonide omadused. Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust
Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige tulekahjutingimustes on suurem), kattekihiga katmisega (sarnaselt metallkosntruktsioonide isoleerimisele) ja spetsiaalsete puidu tulekaitsevärvide ja lakkide kasutamisega. Kaitstud puittarind jääb siiski põlevast ehitusmaterjalist tarindiks. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil mineraalvillaga isoleeritud ning kipsplaadiga kaetud karkassi. Tulekahjutingiumustes töötab selline konstruktsioon esmalt kui tule eest kaitsud puitkarkass, mille puhul kipsplaadis olev kristallvesi temperatuuri toimel reagerib ning eraldub materjalist. Seda alates temperatuurist 80-100 0C ning kuni materjal on täielikult dehüdreerunud, seda ajani, mil kogu materjal on saavutanud temperatuurini 600- 800 0C. Kristallvee täieliku eraldumise tulemusena kipsplaat kaotab oma tugevuse ning laguneb koost.
puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga
ehitatud fibo plokkidest. Kandvate seinade paksus on 280 mm, mis suurendab seinade heli- ja müraisolatsioon aga see on vajalik, sest et kandvad seined eralduvad korterid. WC ja vannitubade vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 100 mm. Eluruumide vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga. Sise- ja välisviimistlus Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides. Puidu kasutamine teeb maja välimus ilusamaks ja muudab seda erinevaks tavalisest kivi- või betoonmajast.
metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat
Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud.
Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises) olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaatkonstruktsioonide omadused. Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes
10/12 mm segukammi abil, min 3 mm paksuse kihina. Seinalekantud segusse uputatakse spetsiaalne klaaskiudvõrk ja pahteldatakse siledaks. Võrgu ülekate peab olema min 5 cm, võrku kattev segukiht peab olema min 1 mm paksune ja võrk peab olema seguga täielikult kaetud. Peale kaitsekihi täielikku kuivamist, kuid mitte enne 2 ööpäeva möödumist, võib alustada pinna viimistlemist struktuurkrohviga. Kokkuvõte Suvel puutusin kokku mõlema ehitusmaterjalidega ehk vahtpolüsürooliga ja mineraalvillaga. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et kui on piisavalt finantsilisi resursse, siis võib kasutada mineraalvilla, kuna tulekindlus saab olema parem, materjal on palju püsivam ja seinad saavad õhku. Soomes kasutatakse fassaadide soojendamiseks ainult mineraalvilla, sellepärast, et penoplast ei lase õhku läbi ja sellega tekivad hallitused seinte peale, mis tagab rajatise hävingu. Rääkides tööst iseenesest, siis võin öelda, et kergem on paigaldada vahtpolüstürooli, sest
Tellisseinad Sidemed: Tellisseina erinevate kihtide vahel. Tellisseina ja teise tarindite vahel. Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivira tagant) Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-5tk/m2) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigakdatakse soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Kegseinad. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. plaatidega. Välimised ja sisemised seinakesed seotakse
puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad
Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega
Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust. EPS-plaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool. Mineraalvillaga soojustamisel on konstruktsioonile suurem koormus kui vahtpolüstüroolil. Soojusisolatsioonimaterjalide tihedusest oleneb ka materjali paindetugevus, survetugevus, veeimavus. 5. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest? Lahtine portlandtsement imab õhust niiskust ja reageerib sellega kaotades osa oma aktiivsusest ja sellega koos ka võimalikust moodustuva tsemendikivi tugevusest. Mida
suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? Lisasoojustamine mineraalvillaga või tselluvillaga ja katmine siseviimistlus plaatidega.(kõige levinum viis). Lisasoojustamine mineraalvillaga ilma villavahelise kinnituskarkassita. Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel on asjaolu, et paljude aastate jooksul ei uuritud hoonete ja ehitiste töötamise tõrgete
ilmastikumõjudele; 3) seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. 24. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? Lisasoojustamine mineraalvillaga või tselluvillaga ja katmine siseviimistlus plaatidega. (kõige levinum viis). · Lisasoojustamine mineraalvillaga ilma villavahelise kinnituskarkassita. · Lisasoojustamine vahtpolüstürooliga. · Lisasoojustamine vahtpolüuretaaniga. 25. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused Üks olulisemaid põhjusi betoonkonstruktsioonide järjest kasvavate kahjustuste tekkimisel on asjaolu, et paljude aastate jooksul ei uuritud hoonete ja ehitiste
Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein; c) täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta.
Valdavalt soovitakse nn "hingavaid" ja vett ning mustust tõrjuvaid krohve. Kõik need omadused on olemas kõrge silikoonvaigu sisaldusega dekoratiivkrohvidel. Tihtilugu nimetab mõni tootja neid ka nanokrohvideks, kuid sellisel juhul tasub siiski väga tähelepanelikult müüjalt uurida, kas see on ka sobilik kasutamiseks sisetingimustes, kuna suur hulk krohvis sisalduvaid nanoosakesi ei mõju sisse hingates tervisele hästi, või kas see on ka sobiv mineraalvillaga soojustataval fassaadil. Tavakrohvi efektinipid Alus- ehk tavakrohvid on mineraalsed enamasti kas lubitsement-, tsement- või lubikrohvid ning sisetingimustes ka kips- ja savikrohvid. Neid saab eri moel modelleerida tänu sellele, et krohvi on võimalik peale kanda nii õhukese kui ka paksu kihina. Modelleerimisel on levinuim vabakäetehnika ehk "kindakrohv": krohvikiht kantakse pinnale suhteliselt paksu kihina ning seejärel kujundatakse pind ebaühtlaselt reljeefseks, "lainetavaks";
Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus)
kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine. Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
vertikaalsetest või horisontaalsetest prussidest ja laudvoodriga väljastpoolt viimistletud. siseviimistluseks on tavaliselt krohv tuleohutuse seisukohast lähtudes. Nende seinte soojajuhtivus on samuti suur, 0,7 ... 0,8 W/m2 0K. Mõlemat tüüpi seinad tulevad täiendavalt soojustada. Tänapäeval ehitatakse rõhtpalkseinu masintöötluse teel, talviseks kasutamiseks tehakse maja topeltseintega. Sel juhul piisab, kui prussidest seinte paksus on 6 ... 10 cm. Kahe seina vahe täidetakse mineraalvillaga paksusega mitte vähem kui 10 cm, sellise seina soojajuhtivus võib olla vähem kui 0,3 W/m2 0K. Traditsioonilised puitsõrestikseinad Need on ehitatud prussidest 5 x 15 või 5 x 20 cm postide vahega 75 ... 100 cm. Mõlemale poole naelutati laudis, mille vahe täideti termoliidiga. Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K
välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad
tellida tehasest ka viimistletult. Nende vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on sisemise kihi paksus ja välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel.
Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustust kaetase tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega sinast välja poole. Moodustatakse nad kahest pikikiviseinast, mille vahe täidetakse kergbetooni, soojapidava puiste või isol. Plaatidega
oli sel juhul ka soojustuseks). Hiljem oli parema soojus- ja õhupidavuse tagamiseks põrand kaetud vineeri või topeltpõrandaga. Neljas uuritud elamus oli köögi põrand vahetatud betoonpõranda vastu. Varem ehitatud betoonpõrandad olid valatud otse täitepinnasele ja pealt värvitud. Renoveeritud elamutes oli enamik põrandaid täielikult ümber ehitatud, s.t. et vana põrand oli ära lammutatud ja uuesti ehitatud. Põrandaaluseid oli soojustatud kergkruusaga, mineraalvillaga ja vahtpolüstüreeniga. Endised betoonpõrandad olid asendatud soojustatud (vahtpolüstüreeniga) uute betoonpõrandatega, mille sisse oli paaris majas pandud küttekaabel (või -toru). Pealt olid uued põrandad kaetud keraamiliste plaatide või parketiga. 15 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Joonis 2
4 Kergkruusplokid Kergkruusplokid vaheseintes. Tulekindlana on kergkruusplokk mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamise hea materjal. Kasutuskohad on tööstus- ja laohoonete ning korterite vaheseinad. Ühtlasi sobivad kergkruus plokid just niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Mittekandvad kergkruusvaheseinad isoleeritakse ülemisest plaadist mineraalvillaga ja vajadusel tihendatakse vuugid elastse vuugilindiga. Puitkarkassiga pööningulae ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega. 30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete
raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind
Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a ennastkandev sein, b osaliselt koormatud sein, c täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle
erinõuete täitmisel. Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, mille kaudu toimub endiselt et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, intensiivne soojusvool mille kaudu toimub soojuskadu endisel viisil. Viimasel ajal on hoonete renoveerimisel esinenud kahetsusväärseid möödalaskmisi kivist välisseina seestpoolt soojustamisel. Kasutusel on populaarsed materjalid: kipsplaat ja mineraalvill. Kui kivisein soojustatakse seestpoolt mineraalvillaga ja viimistluseks on kipsplaat, siis ilma vastavat arvutust tegemata on selge, et külmal talveilmal on kivimüüri sisepinna temperatuur tänu villa kõrgele soojuspidavusele allapoole 0 °C. Kuna kipsplaat ja vill ei moodusta märgatavat aurutõket, nimetatud ilmastiku puhul on siseruumis aga veeauru rõhk ligikaudu 700 Pa kõrgem kui väljas, siis ruumi õhus olev veeaur tungib võrdlemisi vabalt külma kivi pinnani. Piirde seestpoolt
Sidemed Tellisseina erinevate kihtide vahel Telliseina ja teiste tarindite vahel Tellissidemed (tavaliselt 4...5 kivirea tagant) Traatankrud (kuumtsingitud) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või EPS-iga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. Väikeplokid Keramsiitbetoonist, poorbetoonist, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale, selleks, et üks tööline jõuaks tõsta <30 kg.
Joonis 2.71. Joonis 2.70 Katusekandekonstruktsioonid on lubjatud, et vähendada nende süttivustundlikkust (vasakul). Tulemüür kokkuehitatud hoonete vahel (paremal). 87 Joonis 2.71 Puitkonstruktsioonid ei tohi olla vastu korstnat. Minimaalne distants on 10 cm (või rohkem sõltuvalt küttevõimsusest ja korstna lahendusest) isoleerituna tuletõkke mineraalvillaga (kivi- või klaasvill). Küttekoldeid ja suitsulõõre tuleb põletamiseks vajalike tingimuste tagamiseks ja tahma süttimise vältimiseks puhastada. Korstnate lagunemine ning hoolduse puudumine võib tuleohtu tekitada. Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse pinnast kõrgemale või siis ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 0,8 m kõrgemal asuva punkti ja räästa püsttasandis katuse kõrgeima koha
annaabi.ee 
