Röntgenkiirgus 2014 Kiirgus Aine mikrosüsteemi muutus Välispidise mõju toimel elektronid ergastuvad ja hüppavad kõrgematele orbiitidele Kiirgus tekib,kui mikrosüsteem läheb ergastatud olekust tagasi stabiilsesse põhiolekusse Röntgenkiirgus Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus Wilhelm Conrad Röntgen Nikola Tesla Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Levimiskiirus C = 3x108 m/s Röntgenkiirgusel on rohkem energiat kui nähtaval valgusel, seega võib läbida kudesid Mida mõõdetakse? Neeldunud doos ehk neeldunud energia Kiirguse mõju konkreetsele koetüübile Sagedus (Hz) Lainepikkus (cm)
Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja ...
1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult
Arengupsühholoogia Arengubioloogia tuumaks embrüoloogia kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: •. diferentseerumine, •. morfogenees, •. kasvamine. Arengu sünteesiteooria (developmental synthesis). Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess — fülogenees. Ontogenees – areng viljastumisest surmani. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaa...
........................................ 19 Virtuaalne keskkond.................................................................................................. 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus. Väikese lapse mikrosüsteem on koduga (perekonnaga) ja lasteaiaga seotud, vanuse kasvades tuleb neid süsteeme juurde. Mesosüsteem kujutab endast võrgustikku erinevate osade vahel. Märkuseks siinjuures, et kodune keskkond mõjutab oluliselt lapse suhteid ning toimetulekut lasteaias. Eksosüsteem kujutab endast lapsega koos tegutsevate täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia
Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Laps saab süsteemi kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemist aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. · Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise. Läheb lasteaeda, kooli, töö.. Ülemineku ajal on inimene kergelt haavatav. Tegemist on mõjudega nii rollile kui ka ümbritsevale keskkonnale
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Teooria TUGEVUSED Kultuuri erinevuse tähtsustamine ja väljatoomine. Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuri- rääkides keele kasutusest. Urie Bronfenbenner (1917 - 2005) Ökoloogilise arengu mudel (ÖAM) (1979) Idee kohta ütles, et on saanud matrjoshka nukult. Indiviid on nii keskkonna looja kui selle produkt. ÖAMi iga süsteem sisaldab rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Jagab oma ÖAM arengut mõjutavad süsteemid: *) Mikrosüsteem - on esmane keskkond, kõige lähem inimesele (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Siin areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Nii võib näiteks kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus.. Ei räägi mitte ainult bioloogiast ja psühholoogiast vaid ka füüsilisest. Peab oluliseks ka kodust psühholoogilist kliimat, jne.. ehk siis täispilt
välistele ärritajatele reageerimisena. 20. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud. Sotsiaalne areng 1. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? 2. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? 1) Individuaal 2) Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas, milleks on perekond, naabruskond ja kool. 3) Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. 4) Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist.
vaheldumine); normatiivne ajaloo-määratletud mõju on seotud teatud generatsiooni enamiku liikmete jaoks kaugema minevikuga; näiteks näljahäda, televisiooni ja arvutite tekkimine mittenormatiivsed elusündmused mõjuvad igale inimesele eraldi, ei ole suuremat mõju üldsusele; võivad olla õnnetused, töökaotus, lahutus, elukoha vahetus, uue liikme sünd Bronfenbrenneri ökoloogiline inimarengu mudel Ökoloogia mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, maktrosüsteem Piaget moraalse arutlemise teooria Kuni 4 või 5. aastat Alates 4.-5. a kuni 9.-10 a. Pärast 9. või 10. a Eelmoraalne otsustamine Moraalne realism (heteronoomne Moraalne subjektivism moraalsus) (koostöö autonoomne moraalsus)
olema last motiveeriv. Samuti peab õpetaja keskenduma õppimisprotsessile, mitte ainult lõpptulemusele. See tähendab, et õpetaja peaks huvituma, kuidas laps mõtleb, mitte ainult, mis on tema vastus. 378-409 27 SKEEMID JA MUDELID Joonisel 1 on kujutatud Ameerika psühholoogi Bronfenbrenneri mudelit aastast 1979. Tema jaoks oli vajalik uurida arengu ökoloogiat, ehk keskkonnatingimusi, millega inimene on kaudselt või lähedaselt seotud. Mikrosüsteem on ringi sisemine osa. Väikse lapse jaoks kuuluvad mikrosüsteemi tema vanemad koos õe-vendadega. Samuti on enamus uurimistöid viidud läbi sellel tasandil. Mesosüsteem, tähendab seoseid tingimuste vahel, milles isik osaleb. Näiteks, kuidas vanemate käitumine kodus võib mõjutada koolis läbisaamist teiste omavanustega. Kolmandaks tasandiks on eksosüsteem. See on tasand, millel on seosed tingimustega, milles isik otseselt ei osale, kuid mis teda mõjutavad. Viimaseks tasandiks on
jälgitakse Lähima Arengu Tsoon Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Mikrosüsteem esmane keskkond (pere,kodu); arenemine ja kogemuste saamine; esimese reaalsuse saamine; arusaam oma rollist on mikrosüsteemist Mesosüsteem Indiviid võib osaleda teistes mikrosüsteemides, kuid pole selleks kohustatud; näide: vanemad käivad tööl ja mõju on ka lapsele; tekib rohkem kui üks mikrosüsteem ja tuleb ka uus roll (inimene on haavatav ja ebakindel) - rolli ja keskkonna muutub Näide: Tööle või lasteaeda minek Eksosüsteem Keskkonna struktuur, mis mõjutab lapse arengut ilma, et laps ise selles osaleks; mõjutab lapse tegevust Makrosüsteem Ajaloolised sündmused, väärtused, hoiakud Kronosüsteem Püsivad ja muutuvad sündmused; toob ajakulu sisse - uute süsteemide tulekuga
Ta ei anna sellest esituses siin ülevaadet, vaid keskendub selle asemel tähtsamatele järgnevatele ümbermõistestamisele ning hüpoteesile ja uurimismudelitele, mis need on esile kutsunud. Nagu Bronfenbrenner (Bronfenbrenner, 1993 a) on kirjeldanud on enamus nendest uuendustest paradoksaalselt ilmunud jõupingutuste tulemusel mõistestada isiku arenguliselt olulisi omadusi (lk 15). Bronfenbrenner alustab ümberformuleeringutega, mis kuuluvad mikrosüsteemi juurde. Ümbermõistestatud mikrosüsteem. Vastuseks küsimusele, kuidas keskkond mõjutab arengut sellel vahetul näost näkku tasemel, ütleb Bronfenbrenner toetudes teesile 1, kuhu kõigepealt vaadata. Seega nõuab see, et proksimaalprotsessid, mida oleme nimetanud arengu mootoriteks, tooksid kaasa interaktsiooni vahetu ümbruse kolme tunnusjoonega: isikud, esemed ja sümbolid. Viitamaks teistele inimestele keskkonnas(eristatakse nendest, kelle areng on vahetult kaalumisel) kasutame Meadi(1934) terminit Tähtsad teised .
Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle olud, kooli- ja tervishoiusüsteem, mis mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke. · KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
teadusvaldkonna: 1. psühholoogia isiksuse areng ja selle seos sotsiaalse käitumisega; 2. sotsioloogia peamiselt pööratakse tähelepanu sotsialiseerumisele spetsiifilistes gruppides või institutsioonides; 3. antropoloogia vaadeldakse kultuuri ja inimeste omavahelisi suhteid. Keskkonna süsteemide mudelid Sina Mikrosüsteem Mesosüsteeem Eksosüsteem Makrosüsteem Perekond tegurite vahelised seosed naabrid erinevad kultuurid Kool mikrosüsteemses keskkonnasperekonnas sõbrad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
