Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Röntgenkiirgus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõõdetakse?
  • Kus kasutatakse?
Vasakule Paremale
Röntgenkiirgus #1 Röntgenkiirgus #2 Röntgenkiirgus #3 Röntgenkiirgus #4 Röntgenkiirgus #5 Röntgenkiirgus #6 Röntgenkiirgus #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Röndgenkiirgus

 Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles.  Crookesi toru on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased

Füüsika
thumbnail
18
pptx

Röndgenkiirgus

Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi  suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab  kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu  kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne  neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat  energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõt

Füüsika
thumbnail
1
docx

Röntgenkiirguse avastamine

Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja

Füüsika
thumbnail
15
docx

A. Sauga loengu küsimused-vastused

16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a. Väär ­ elektrivälja abil saab, aga magnetvälja abil energiat juurde anda ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. Elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis ­ 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik ­ röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) ­ siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne ­ rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm ­ raadiolaine b. 0,01 cm - 1 cm ­ mikrolained c. 760 nm - 0,01 cm ­ infrapunane kiirgus d. 400 nm - 760 nm ­ nähtav valgus e. 10 nm - 400 nm ­ ultraviolettkiirgus f

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
18
docx

Füüsikaline maailmapilt testid

magnetvälja abil? väär kuna liikuva laetud osakese energiat saab suurendada elektrivälja abil aga magnetvälja abil energiat juurde ei saa. Magnetvälja abil saab vaid muuta liikumissuunda. 9. Test 1. Milliste ühikuteda mida mõõdetakse? a. kiiritusdoosi ühikuks SI s 1c/kg b. röntgenibioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem c. elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis siiver d. mittesüsteemne kiirtusdoosi ühik röntgen 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektomagnetkiirguse spektri osasid? a. pikemad, kui 1cm - raadiolained b. o,o1cm - 1cm - mikrolaied c. 760nm - 0,01cm - infrapuna kiirgus d. 400nm - 760nm - nähtav valgus e. 10nm - 400nm - ultraviolettkiirgus f. 0,01nm - 10nm - röntgenkiirgus g. lühemad, kui 0,01nm - gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 msv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise tuhande inimese kohat. 4

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika 12.klassile

Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseene

Füüsika
thumbnail
2
docx

TEST 9 – elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus

TEST 9 ­ elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis ­ 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik ­ röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) ­ siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne ­ rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm ­ raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm ­ mikrolained c. 760 nm 0,01 cm ­ infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm ­ nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ­ ultraviolettkiirgus f

Aineehitus
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun