Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria-katse ülevaade (0)

24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 1/10 Alustatud neljapäev, 23. veebruar 2023, 18.47 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 23. veebruar 2023, 19.26 PM Aega kulus 39 min 26 sekundit Hindepunktid 18.0/21.0 Hinne 8.6, maksimaalne 10.0 (85.7%) Küsimus  1 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valige üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest
saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest
kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele — esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui
näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja
pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel. Joonisel kujutatud kõver väljendab kogukasulikkust ning roosad ristkülikud väljendavad täiendava ühiku tarbimisest saadud
täiendavat kasulikkust (teisisõnu - piirkasulikkust), mis aga tarbimismahu suurenedes järjest kahaneb. Kui küllstuspunkt on ületatud,
siis järggmiste ühikute piirkasulikkus muutub juba negatiivseks (tarbimine ei anna enam täiendavat kasulikkust) ning sel juhul hakkab
ka kogukasulikkus kahanema - aga seda siis pärast küllastupunktini jõudmist. Seega iga täiendava ühiku tarbimisel saadav täiendav kasulikkus (piirkasulikkus) kahaneb, kuid kogukasulikus (kuni
küllastuspunktini) siiski kasvab.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 2/10 Küsimus  2 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  3 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  4 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema. Valige üks: Tõene Väär Kuna kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga järgmine täiendav tarbitud ühik toob endaga kaasa vähem kasulikkust, siis
esitatud väite tõesuse korral ei saakski ratsionaalselt käituv tarbija kunagi osta kahte ühikut korraga, sest teise ühiku puhul oleks
lisanduv kasulikkus juba väiksem. Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise
hinnaga. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. Valige üks: Tõene Väär Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud
piirkasulikkuse ja hinna suhe (ehk piirkasulikkus rahaühiku kohta) on iga hüvise puhul sama. Kogukasulikkuse all mõistetakse Valige üks või mitu: viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist
viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist esimese tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuste summat Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 3/10 Küsimus  5 Valmis Hindepunkte 0.0/1.0 Küsimus  6 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  7 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Piirkasulikkuse all mõistetakse Valige üks või mitu: kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist
tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub
muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutusega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku
muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna Valige üks või mitu: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Jah! kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab tarbitud ühikute arvu kasvades muutub kogukasulikkus väiksemaks kui piirkasulikkus
kõik variandid on õiged Põhjus on kahaneva piirkasulikkuse seaduses. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt Valige üks või mitu: tarbija täiendav rahulolu igast järgmisest tarbitud ühikust väiksem Jah. on tootmismahu suurendamiseks vaja üha suuremaid ressursikoguseid tuleb selleks, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada
on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud ühiku puhul on ühesugune Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt toob iga täiendav tarbitud ühik vähem kasulikkust.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 4/10 Küsimus  8 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  9 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellises koguses, et nende kaupade viimase ühiku piirkasulikkus on vastavalt 60 ja 30
kasulikkuse ühikut. Ühiku hinnad on vastavalt 0,60 € ja 0,40 €. Järelikult     Valige üks või mitu: kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B   ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A     Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A:
60/0,6=100 ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul.     Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Valige üks või mitu: ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu
mõlema toote hinnad on võrdsed Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud
piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 5/10 Küsimus  10 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  11 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Kauba A hinna tõus Valige üks või mitu: suurendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust ei mõjuta kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust
paneb kogukasulikkust maksimeeriva tarbija ostma kaupa A rohkem vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Hinna tõsutes muutub piirkasulikkuse ja hinna suhtarv (ehk piirkasulikkus krooni kohta) väiksemaks. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida Valige üks või mitu: kogukasulikkust kõike nimetatut
piirkasulikkust
erinevust kogu- ja piirkasulikkuse vahel ... kogukasulikkust.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 6/10 Küsimus  12 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  13 Valmis Hindepunkte 0.0/1.0 On teada kaupade A, B ja C erinevatee koguste piirkasulikkused. Kaupade A, B ja C ühiku hinnad on vastavalt 2 €, 3 € ja 1 €.
Tarbijal on 26 eurot. Kogukasulikkuse maksimeerimiseks ostab ta     Valige üks või mitu: kõiki kaupu 3 ühikut 2 ühikut kaupa A, 6 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C   3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C     Vihje: leidke iga toote korral piirkasulikkused krooni kohta, kogukasulikkust maksimeeriva tarbimiskomplekti puhul on iga hüvise
puhul piirkasulikkused krooni kohta võrdsed.     Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue eelarvejoone lõikumise
esialgse eelarvejoonega. Valige üks: Tõene Väär Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama
rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). 


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 7/10 Küsimus  14 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  15 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  16 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab. Valige üks: Tõene Väär Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Valige üks: Tõene Väär Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda
samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktist. Valige üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 8/10 Küsimus  17 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  18 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev eelarvejoon, siis     Valige üks või mitu: pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha
kauba A hind on 2 € ja B hind 4 €   kauba A hind on 4 € ja B hind 2 €
tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut     Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise A hind on 20/10=2 € ning vastavalt kui tarbija
ostaks ainult hüvist B, saaks ta seda 5 ühikut, seega hüvise B hind on 20/5=4 €.     Kui sissetulek jääb samaks, siis kaupade A ja B hinna langus (vt joonis) Valige üks või mitu: nihutab eelarvejoont paremale
ei mõjuta eelarvejoone paiknemist nihutab eelarvejoont vasakule nihutab eelarvejoont sissepoole, kuid tema lõikepunkt vertikaalteljega jääb samaks Kui mõlema toote hinnad langevad, saab sama rahasumma eest osta mõlemat toodet suuremas koguses, seega reaalpalk kasvab ning
eelarvejoon nihkub paremale.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 9/10 Küsimus  19 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimus  20 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Eelarvejoone nihkumise asendist cd asendisse ab toob kaasa Valige üks või mitu: kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku suurenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine Eelarvejoone nihet vasakule põhjustab reaalpalga vähenemine kas siis seoses sissetuleku langemise või hindade kallinemisega. Eelarvejoone nihkumise asendist ab asendisse cd toob kaasa Valige üks või mitu: kaupade M ja N hinna langus rahalise sissetuleku vähenemine rahalise sissetuleku suurenemine
kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus Kirjeldatud nihke toob kaasa kauba M hinna tõus ja kauba N hinna langus.


24.02.2023, 15:46 Enesekontrolli test 04 - Majapidamisteooria: katse ülevaade https://moodle.toompalu.ee/mod/quiz/review.php?attempt=74894&cmid=4171 10/10 Küsimus  21 Valmis Hindepunkte 0.0/1.0 Kui eelarvejoon nihkub asendist ab asendisse ac, siis Valige üks või mitu: tarbija kogukasulikkus kasvab tarbija ostab mõlemat kaupa rohkem
tarbija ostab mõlemat kaupa vähem tarbija ostab rohkem kaupa J ja vähem kaupa K Kirjeldatud tingimustel on tarbijal kasulikum osta rohkem kaupa J ja vähem kaupa K.