1. MIG/MAG-keevituse alused 1.1. MIG/MAG-keevituse tööpõhimõte MIG/MAG-keevituse tööpõhimõtet ja masina ehitust selgitavad skeemid joonistel 1.1 ja 1.2. Keevitamise ülesandeks on moodustada kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei jääks alla detailide materjali omale. Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks
Rakvere Ametikool NIMI AL11 MIG/MAG Keevitus Referaat Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis.
Tänk på att du skriver detta för dem. Berätta om dig själv, vad som är viktigt för dig, om dina intressen och framtidsplaner. Skriv också om varför du studerar svenska och varför du vill gå den sommarkurs du söker till. Nämn också vilka läromedel du haft och vilken litteratur du läst på svenska, och de svenska intresseområden du har. OBS! Du bör skriva en hel sida! Uppsats om mig Jag heter Regina och jag är 22 år gammal. Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig. Där bor min familj: mor, far och bror. Förra året bodde jag i Sverige, i Stockholm. Jag var personlig assistent och hjälpte en pojke
Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema
Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...................................................................................................... 8 Kaitsevahendid..................
2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 - MIG Poolautomaatkeevitu 131 Ar, He, Mix s inertgaasis MAG Poolautomaatkeevitu 135 CO2, Mix s aktiivgaasis MIG/MAG Poolautomaatkeevitu 136 Mix,Ar s täidistraadiga TIG Kaarkeevitus 141 Ar,He sulamatu (W)
Näiteks 8- tunnise tööpäeva jooksul lubatakse mürataset 85 dB 8 tunni jooksul, taset 88 dB 4 tunni jooksul ja taset 94dB 1 tunni jooksul. Müra vähendamiseks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid vahtkummist kõrvatroppe või kõrvaklappe. Kõrvatropid Kõrvaklapid 3 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Veendu enne keevitama asumist, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt detailiga, mida keevitada soovid Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka
Koostas: Reppy 21.11.2012 Keevitamine 1. Keevitusprotsesside Liigitus: Käsikaarkeevitus Keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) Kontaktkeevitus Plasmakeevitus 2. Metallide keevitatavus: Keevitatavuseks nimetatakse ühesuguste või erinevate metallide omadust moodustada kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb
otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus: Parameetrid Käsikaarkeevitus 111 MIG-keevitus 131 Detaili materjali keevitatavus Kõrglegeer-, Mittelegeer-, Madalsüsinikterased Malallegeer-, kõrglegeerterased Al-, Cu- ja Ni sulamid Suurim paksus Ühelt pool Ülemine piir puudub keevitamisel kuni 4mm, kahelt poolt
süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel. Kaitsegaas, millena tavaliselt kasutatakse argooni, juhitakse keevituskohani läbi tig-põleti, et
Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos
..............8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ......................................................................................................................................16 15. Kontakt- ehk punktkeevitus....................................................................................17 16. Plasmakeevitus................................................................
Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22 Defektid keevisõmbluses 22
9. Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist 10. Kuumpraod esinevad reeglina keevitamisel ja on tingitud: c) keevisõmbluses ja tingitud väiksema tugevusega ja madalsulavate ühendite tekkimisest S C P lisanditest metallis 11. Elekterkaarkeevitusel valitakse elektroodi või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt d) materjali paksusest 12. Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite b) MIG-keevitust 13. On vaja keevitada 4mm paksusest terasest ehituehituskonstruktsioonid ehitusplatsil, Kasutate järgmist keevitusprotsessi: b) elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust 14. Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite: c) TIG keevitust 15. MIG/MAG keevitusel kasutatakse: b) vastupolaarset alalisvoolu (elektrood +) 16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17
Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega · Keevitavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks
Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................................................................................................5 2. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...........................7 3. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis...................................8 4. Kaarkeevitus räbustis.......................................................................................................9 5. Elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus.............................................................................10 6. Plasmakeevitus..............
Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16
Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al- sulamite keevitamiseks. Eelised: Sobib materjali paksustele üle 1,0..1,5mm. Kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul, suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed. Puudused: Keevitus ja tootlikus on väiksed, kuna ajakaod tekivad elektroodi vahetamisel ja kaare taassüütamisel. 4.MIG/MAG keevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. MIG/MAG keevitus on tänapäeval maailmas enim levinud keevitusmeetod. Laevaehtiuses ja remondis kasutatakse. MAG-keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis. MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis. Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu
PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16. Keevituse ettevalmistuses on oluline 17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide.
V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest. 12) Autokere õhukese pleki (alla 0,8mm) keevitamiseks kasutatakse: V: MAG-keevitust 15) MIG/MAG- keevitusel kasutatakse: V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu.
Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada slakikoorikust seega on elektroodkeevitus aeganõudvam. 2. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas Joonis 2. MIG-MAG keevitus MIG metallic inert gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 131. Kõige levinum keevitusel kasutatav inertgaas on argoon, Ar. Laialdaselt kasutatakse argooni ja süsihappegaasi segu, näit AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. (Vt joonis 2). 3. Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas MAG metallic activ gas. Euronormidele vastav tunnusnumber on 135. MAG keevituses kasutatakse aktiivgaasina süsihappegaasi, CO2. (Vt joonis 2). MIG-MAG keevituse agregaat
teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldusega 4) Keevitusparameetrite ja lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, vooluallikate põhimõtteline valik 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Liidete kvaliteedikontroll 2. Kaitsegaaskaarkeevituse MIG-keevituse ja TIG-keevituse võrdlus. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus (141) Keevitatavad materjalid Keevitusviisi kasutatakse Võimalik keevitada kõiki kõikide keevitatavate metalle. Kasutatakse õhukeste metalsete materjalide puhul: materjalide keevitamisel alates mittelegeer-, madallegeer- ja0,1 mm, enam levinud teraste
oloooo Juhendaja:Eduard Töö tehtud: Töö Töö arvestatud: Kimmari 28.04.2012 esitatud:29.04.2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Vastavalt variandile pakkuda sobiv keevitusprotsess, tuues välja protsessi iseloomulikud omadused. Anda lühikirjeldus materjali ettevalmistamisest ning kirjeldada keevitusprotsessi. Pakkuda võimalusi detaili keevisliite kvaliteedi kontrolliks. Keevitusviisid TIG(141) MIG(131) Keevitatakse teraseid, Lai keevitavate materjalide kõrglegeerteraseid, Al, Mg, valik, kõik keevitatavad Cu, Ti ja Ni sulameid ning metalsed materjalid. Samuti pronkse. Kasutatakse ka suur paksuste vahemik, peamiselt toidu- lennu- ja alates 0,8 mm paksusest
kõvastumise ajal sulametalli atmosfääri eest. Pärast iga keevisliite lisamist tuleb slakk eemaldada. · GTAW - Gas Tungsten Arc Welding-Tig Welding TIG (Tungsten'i inertne gaas) keevitus või gaasikaitsega Volframelektrood kaarkeevitus (GTAW) on protsess, kus kasutatakse mittesulavat, volfram-elektroodi. Elektroodi, kaart ja sulakeevituslompi kaitseb atmosfääri eest inertne gaasikaitse. Kui täitemetall on vajalik, lisatakse see sulalombi esiküljele. · FCAW - Flux Cored Arc Welding-Mig Welding Räbuga kaarkeevitus (FCAW) sarnaneb töö ja varustuse poolest väga MIG/MAG keevitusele. Ent kasutatav elektrood ei ole mitte õõnsusetu, vaid koosneb metallkestast, mis ümbritseb räbu. Alguses on elektrood lame metallriba, mis kõigepealt U-kujuliseks vormitakse. U'le lisatakse räbu ja legeeritavad materjalid, mis seejärel suletakse stantsimisrullide seeriaga torru. · GMAW - Gas Metal Arc Welding-Mig Welding
keevitamiseks. 1940-ndail viidi Ameerikas läbi mitmeid katseid inertsete gaasidega (Ar, He).Volframelektroodi kasutamisel oli võimalik kaart üle kanda ilma elektroodi sulamiseta, mis võimaldas keevitust teostada ka täitematerjalita (õhukeste materjalide keevitusel). Seda meetodit tuntakse tänapäeval TIG-keevitusena (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas). Mõned aastad hiljem arendati välja MIG- keevitusprotsess (kaarkeevitus sulava elektroodiga inertgaasi keskkonnas), mis kasutas elektroodina pidevalt etteantavat metalltraati. Algselt kasutati nn kaitsegaasidena heeliumi ja argooni. Ljubavski ja Novoshilov kasutasid kaitsegaasina edukalt CO2 , sest see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud
keevitatud toodete valmistamiseks. 1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid. Parameetrid. 2. Tabel kahe protsessi võrdlemiseks. Valida üks keevitusviis, põhjendada valikut. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem ja kirjeldus 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik 5. Keevitusparameetrite valik 6. Toorikute ettevalmistuse kirjeldus 1. 2. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus(141) Keevitatavad materjalid ja nende Mittelegeer-, madallegeer-, Keevitada võimalik kõiki metalle. suurim paksus kõrglegeerterased, Al-, Cu-, Ni- Õhukesed materjalid alates 0,1 mm. sulamid. Minimaalne paksus 0,8 Enamlevinud terased, mm, ülemist piiri pole. kõrglegeerterased, Al, Cu, Mg, Ni,
vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi iseloomustab kõrge tootlikkus, keevitamisel ei teki räbu, võimalik keevitada kõigis ruumiasendites,
......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus ….............................10 7.vead keevitamisel..................................................................................................10 8.Kokkuvõtte............................................................................................................11 9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2 Sissejuhatuses
Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on · Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust 37. MIG/MAG keevitus MIG/MAG keevitus (sulava elektroodiga kaarkevitamine kaitsegaasis) - MIG-keevitamine (kakevitamine inertgaasis nt. argoonis)
Kordamis küsimused. 1. keevituse mõiste. 2. keevitusprotsessid(Tähised,tunnusnumbrid) 3. keevitustehnoloogia(mida hõlmab) 4. Keevitustehnika(sooritus tehnika) 5. keevisliidete põhitüübid(joonised) 6. keevisõmbluste põhitüübid(lühendid,seletus) 7. Keevituspositsioonid(joonis seletus) 8. Servavahemik 9. Läbikeevitus 10. Termomõju tsoon 1.Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine 2.E111 elektroodkeevitus,Mig 131 pool automaat keevitus Inertgaasis(ar,he ,mix).MAG135 poolautomaat keevitus Aktiivgaasis(Co2,mix)MIG/MAG 136 Poolautomaat keevitus täidis traadiga (MIX,AR) TIG141 Kaarkeevitus sulamatu Wolfram elektroodiga inertgaasis(Ar,He) G311 Gaasikeevitus 3.Tehnika ala mis käsitleb keevitus protsesse kui toodete valmistamist detailidest või pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist
Ø Molten metal from electrode and the metal pool from base metal mix together Ø Molten metal is protected with slag and gases Shielded metal arc welding GAS METAL ARC WELDING Gas metal Arc welding GENERAL INFO Ø Much higher quality weld than Shielded arc weld Ø Very easy to use Ø Commonly referred to as MIG or MAG Ø Very popular in industrialised environment Ø Often used in automated welding by robots Ø Can not be used in outdoors Gas metal Arc welding OPERATION Ø Electrode and gas is fed automatically through the welding gun Ø Filler metals are melted off continuously Ø Energy is generated by an electric welding power source
Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab:
Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide.
Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda. 2) linnud kokkupõrge linnuga. 3) alkoholism Gagarin ja Serjogin olid täis. Kaks päeva enne õnnetust tähistati poliitülema juubelit. 4) tehniline tõrge MIG oli vana ja räsitud, ilmatingimused polnud kindlad. 5) inimlik eksimus uurija kindralleitnant
2.18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda. 2.19. Töö katkestamisel ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt gaasi-, seejärel hapnikuventiil. 2.20. Töö lõpetamisel tuleb kinni keerata balloonide ventiilid, lasta välja gaas gaasijuhtmetest ja vabastada reduktorite suruvedrud ning korrastada töökoht. 3. ELEKTERKEEVITUS (MIG/MAG ja TIG-keevitusseadmed) 3.1. Enne töö alustamist tuleb kontrollida keevitusaparatuuri, elektrimõõteriistade ja elektrijuhtmestiku korrasolekut ning keevitustrafode maanduse olemasolu. 3.2. Ettevõttes kasutatakse: MIG/MAG tüüpi keevitusseadmeid: 3.2.1. MIG-MAG keevitusseade koosneb vooluallikast, keevitustraadi etteandemehhanismist, maanduskaablist koos klemmiga, keevituspõletist,
venelased uurima sakslaste saavutusi ja uuringuid reaktiivmootorite vallas, viies uudse tehnoloogia ka üsna kiiresti käiku - aastaks 1950 olid pea kõigil USA ja NSVL sõjalennukitel jõuallikateks reaktiivmootorid, vaid osadel kaubalennukitel ja teistel erilennukitel olid veel propellermootorid. Esimene õhulahing, kus osalesid reaktiivlennukid toimus juba aastal 1950, kui 5. novembril Korea sõjas. Ameerikas toodetud F-50 hävitaja pidas kinni kaks Põhja-Korea MiG- 15't ja tulistas need alla. MiG-15'd oli toodetud Nõukogude liidus, olles hea näide kuidas kaks külma sõja osapoolt varustasid kolmandaid riike - sõdisid ju Põhja- ja Lõuna- Korea. Areng toimus metsiku kiirusega - kui veel kümmekond aastat tagasi oli tippkiirus võrdlemisi väike, siis juba 60'ndate alguseks polnud ülehelikiirusel lendamine enam ulme. Uusi tehnoloogiaid leiutati lausa üleöö. Arenesid nii mootorid, lennukikered, juhtimissüsteemid ja kõik muu. Ja
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma
selliseks ,et tera lõikaks kuni 2mm kihi. Kordasime protsessi iga külje jaoks kuni saime sobiva kujuga detaili. Kuna freesides saadud servad polnud kvaliteetsed siis kasutasime servade silumiseks viili. 5 Keevitamine Kolmandaks tutvusime õppetöökodade käigus keevitamise praktilise osaga. Kolme korra jooksul keevitasime käsikaarkeevituse e.MMA'd (manual metal arc wlding) ning MIG/MAG e. Poolautomaat keevitust kasutades põkkliiteid ja T-liiteid. käsikaarkeevituse tööpõhimõte seisneb keevitatava metalli ning elektroodi vahelise kaarlahenduse tekitamises elektri abil.Kaarleegi poolt tekitatud soojus (5000-7000ºC) sulatab elektroodi ning keevitatava metalli servad omavahel kokku ning tekib keevisõmblus. Elektroodkeevituse vooluring koosneb vooluallikast, keevitusjuhtmest, elektroodihoidjast,
leegiga kaaskeevitust.Räbusteid ei tarvitata , lisametall juhitakse sulametalli oksiidikihi alla. Keevitus kaitsegaasi keskkonnas Kui kattega elektroodidega keevitamisel kaitsevad keevisvanni õhulämmastiku ja hapniku toime eest tekivad gaasid ja räbu siis samaks otstarbeks et kasutada ka kaitsvaid gaase . Seejures eristatakse keevitust sulava elektroodi traadiga , aktiivse gaasi (MAG) või inerntgaasi (MIG) keskkonnas ja sulamatu inertgaasi keskkonnas (TIG).Firma Kemppi valmistab laias valikus keevitus seadmeid ka nõnda nimetatud multisüsteemseid , see tähendab täiuslikke komplekte , kõigi kaarkeevitus viiside tarbeks.Keevitus akrekaad paigaldatakse tavaliselt ratastele , et kergendada teisaldamist , ning see koosneb järgnevatest seadmetest : 1) elektrivoolu generaator milleks on staatiline aparaat transformaator alaldiga.
1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.
Min dag Jag skriver om en dag i mitt liv. På lördag har jag sovmorgon. Jag vaknar mellan klockan tio och tolv. Sedan klär jag på mig och bäddar sängen. Då går jag till köket och pratar med mamma och pappa: ,,God morgon! Idag är det fint väder, vill ni gå och promeneda eller cykla?" Ibland går vi till parken. På morgonen äter jag en smörgås eller två och dricker juice. Mitt rum är musik rum. Jag älskar lyssna på jazz. Jag gör min hemläxa efter frukost. Då ringer jag till en väninna eller en vän och vi går ut. Ibland går vi på bio. På kvällen gör min familj bastu. Vi bjuder vänner också
toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. Joonis 13. Skemaatiline keevitusasendite tähistamine Tabel 3. Keevitusasendite tähistamine [2:27] > 15. Kaitsegaaside valik ja mõju MIG/MAG keevitusele. Keevisliite tsoonid: 1 - põhimetall (põhimaterjal) - keevitatav metall või materjal; 2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused
Keevitusprotsess on osa- keevise kvaliteet suuresti kee- liselt mehhaniseeritav. vitaja oskustest. Väljaõpe pikk. Kokkuvõtteks on elektroodkeevituse eelisteks protsessi enda lihtsus, keevitatavate materjalide valik ning võimalikud kasutusalad. Samas on kasutamisel vaja keevitajalt kõrgemat kvalifikatsiooni ning tootlikkus on madal. Keevitada on võimalik ka kõikvõimalikes asendites. MIG-keevituse eelisteks on kasutusmugavus (seeläbi on vaja madalama kvalifikatsiooniga keevitajaid) ja suurem tootlikkus. Puudusteks on see, et ei sobi kasutamiseks välitingimustes ning see, et süsihappegaasiga keevitamisel tekivad pritsmed. Ülesanne 2 Valin keevitusprotsessiks elektroodkeevituse. Keevitamine on välitingimustel toimuv üksiktootmine (ehitusel). MIG-keevitus ei sobi eelkõige selle tõttu, et välitingimustes segab
juhendaja käe all. 2.2.Telfer tõstuk Puutusin kokku ka telfer tõstukiga, kus oli vaja tõsta veoauto sidurit, ning kütuse kanistreid. 2.3 Tööriistad Tööriistad olid spetsiaalsetes kohvirtes, enamus töötajatel oli eraldi töölaud koos tööriistadega. Tööriistad olid erinevaid ja leidus ka selliseid mida ma polnud varem näinudki. Keevitustööd nii terase kui ka alumiiniumi keevitamine, kasutame MIG/MAG poolautomaatkeevitust terasele ja alumiiniumile. 3. TÖÖ ORGANISEERITUS 3.1 Töö organiseeritus ja organisatsiooni puudused Töö korraldus on organiseeritud hästi. Tegemist vajavad tööd kantakse ette logistikule, logistik oma korda klienditeenindajale kes jagab tööd töötajate vahel ära, kellele jääb elektri tööd ja kellele remondi tööd. 4. MINU POOLT TEHTUD TÖÖD 4.1 Töökoja koristamine ja jäätmekäsitulus(koristusvahendite kasutamine,
ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. 21. oktoober. USA otsustas blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. U-2 lend avastas samal päeval, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommituslennukid ja ründelennukid. Olgu lisatud, et kokku viis Nõukogude Liit Kuubale · 42 keskmise tegevusraadiusega raketti ja nende tuumalõhkepead, · 24 õhutõrjerakettide patareid · 22 000 sõdurit ja tehnikut. · Lisaks paigutati 20 hävitajat MiG-23 · 42 pommitajat IL-28 · 80 tiibraketti. 22. oktoober. USA sadamatest lahkusid ligi 300 sõjalaeva, kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA-s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele DEFCON 3 (Defence Condition). 23. oktoober. Kennedy käskis kehtestada Kuuba ümber karantiini 24. oktoober. Hrustsov kuulutas karantiini ebaseaduslikuks ja käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. EX-COMM-ile tegid
Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt tõusva tunnusjoonega vooluallikad on kasutusel poolautomaat keevitusel. Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata. Keevitusvoolu seadistamiseks on enim levinud trafo mähiste vahekauguse muutmine. Trafo kasutamisega kaasneb vooluvõrgu ebaühtlane koormus. Eeliseks on lihtne konstruktsioon,
Ettevõte alustas oma tegevust toru töötlemisega ja on sealt edasi liikunud teiste töötlusviiside juurde. Metec grupis on eraldi seisvad ettevõtted Metec- cnc ja Tarmetec. Alustasime ekskursiooni tehase tagumisest otsast, kus tegeleti keevitamisega ja stantsimisega. Seal olid väga suured pressid millega oli võimalik välja lüüa erinevaid autode detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime
Flag question Question text Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid) komponente (õigeim variant) Select one: a. Al ja Cr b. Co ja Al c. Ti ja Cu d. Si ja Mn Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Autokere õhukese pleki (alla 0,8 mm) keevitamiseks kasutaksite Select one: a. MAG keevitust b. räbustis keevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. MIG keevitust Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Select one: a. vaja kasutada kaitsegaasi b. väike täpsus, suured deformatsioonid c. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus d. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel Question 4 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text
................................................................................. 17 24. Väljalõikestants .......................................................................................................... 18 25. Keevitamine ................................................................................................................ 18 25.1. Elektroodkeevitus ............................................................................................................ 19 25.2. MIG/MAG- keevitus ......................................................................................................... 20 25.3. TIG- keevitus .................................................................................................................... 20 25.4. Kontaktkeevitus ............................................................................................................... 21 26. Korrosioon ja tõrje ...................................................................
Eelised: - vormi korduvkasutus (ühes kokillis võib teha kuni 1000 teras-, 10000 malm- ja 250000 alumiiniumvalandit), - suur täpsus ja pinnasiledus, - valandi peeneteraline struktuur, - protsessi kerge automatiseeritavus. Puudused: - kokilli kõrge maksumus, - väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. Kasutatakse: piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 16. TIG või MIG keevitus, hõõrdkeevitus. (ei oska midag rohkem pakkuda) 17. Alumiiniumsulamite keevitamine. Al on hästi keevitatav. Kasutada võib : sula- ja survekeevitust (kui sulameis on vähe lisandeid). Põhiline meetod on kaarkeevitus: MIG- ja TIG keevitus, MIG täistraatkeevitus, plasmakeevitus, elektroodkeevitus. Survekeevitusprotsessid: punktkeevitus, joonkeevitus, laserkeevitus. Teised keevitusprotsessid: gaaskeevitus, plahvatuskeevitus, elekronkiirkeevitus, hõõrdkeevitus.
annaabi.ee 
