Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mina olen 15. aastane Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus. Eestis olen ma elanud terve oma elu. Ja nüüdseks olen ma põhikooli lõpuklassis ja kõik mu õppeaastad on möödunud Abja Gümnaasiumis. Mulle meeldib olla Eesti kodanik just sellepärast, et meil on ilusa kõlaga keel, milleks on eesti keel, meil on võrratult ilus loodus, kuid mida tihti paljud inimesed ei austa. Paljud inimesed reostavad meie maad sellega, et viskavad prügi maha, eriti sagedane on see just noorte
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Olen tihti mõelnud, kuidas mul on vedanud, et sündisin Eestis ning olen just Eesti kodanik. Ma ei kujutaks ennast ette mõne teise riigi kodanikuna, kus elu ja kultuur on täiesti teistsugune. Eesti Vabariik on mu kodumaa ja nii se ka jääb. Siin elasid minu vanemad ja vanavanemad ning siia jäävad elama tulevikus ka ehk minu lapsed ja lapselapsed. Kuid mida siiski tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? See on väga mõtlema panev küsimus ning leian, et see tähendab mulle väga palju. Leian, et Eesti kodanikuks olemisel on palju rohkem positiivseid külgi, kui negatiivseid. Kuna olen Eesti kodanik, on mul õigus selle riigi territooriumil elada. Paljude riikidega võrreldes, on mu kodumaa kui paradiis. Eesti on iseseisev riik, kus riigivõim on rahva käes. Siin ei ole diktaatorit, kes võtaks vastu seadusi ning korraldaks oma rahva elu just nii, nagu tema seda heaks arvab, inimeste arvamust arvestamata. Eesti
" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin sündisin. Nagu ütles meie vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, et olles siirad oma valus, tunnistades iga inimese tähtsust ja tähendust siin maal, mõistame me selgelt oma kohustust, erilist kohustust väikese riigi ja rahva kodanikena. See on kohustus hoolitseda, suhtuda oma ligimestesse ja kaaskodanikesse suurema sallivuse, tähelepanu ning austusega. Selgita natuke presidendi sõnu oma sõnadega lahti, kuidas SA seda mõistad Õnneks ei tähenda Eesti kodanikuks olemine mingit moodi näiteks arengust maha jäämist. See lause ei sobi. Olles siinne kodanik, pole mul mitte mingisugust põhjust häbi tunda suurte ja tuntud riikide kodanike ees, sest olgem ausad, Eesti on üks arenenumaid ja tunnustatumaid väikeriike maailmas
Eesti on pisike kuid tugev riik millel on väga kirju ajalugu. Maa kust on läbi käinud mitmed sõjad kui ka mitmed rahvused. Oleme saanud tagasi oma iseseisvuse ning liitunud Euroopa Liiduga tahtes jõuda paremate sekka ning muuta elu paremaks oma rahvastele. Kodanikuks olemisega kaasnevad ka kohustused ja õigused. Mida tähendab mulle Eestis kodanikuks olemine? Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Minu arvates peab iga eesti kodanik osalema valimistel, et parandada Eestimaa elu. Inimestele meeldib maad avastada ja reisida igasse maailma paika, näha erinevaid kultuure, suhelda inimestega või lihtsalt puhata. Eesti riik annab võimaluse alati Eestisse naasta, sest
Anna-Maria Taidla 12 A Tallinna Kuristiku Gümnaasium Mida tähendab mulle kodanikuks olemine ? Essee Riigi kodanik on inimene, kellel on vasta riigi kodakondsus. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev paragrahv 12 ütleb, et ,,Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti ka varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Kuid mida see kõik ka konkreetselt minu enda jaoks tähendab? Mina olen sündinud ajal, mil oli juba taastatud Eesti Vabariik. Olen sündinud ja
oluline tunnus. Tänapäeval tähistame 26. novembril kodanikupäeva. 1918. aasta määrusega said kodanikuõigused kõik Eesti Vabariigi piirides elavad inimesed, kuid nüüdisajal ei ole kodanikuks saada enam nii lihtne. Kuidas siis saadakse kodanikuks ja mida üldse tähendab olla kodanik? Kas ainult õiguslikku suhet riigiga või hoopis midagi enamat? Millised õigused ja kohustused sellega kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Mul on Eesti kodakondsus ning see annab mulle palju eeliseid, õigusi ja ka kohustusi riigi ees. Kuna ma olen Eesti Vabariigi kodanik ja oman Eesti Vabariigi passi, on mul võimalus töötada politseis, linnavalitsuses ja veel mitmetes riigiasutustes. Samuti annab kodakondsus mitmeid poliitilisi õigusi, mis mittekodanikel puuduvad. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, siis on Eesti kodanikul ka automaatselt Euroopa Liidu kodakondsus. Euroopa Liidu kodakondsus annab õiguse töötada ilma tööloata kõikjal Euroopa Liidus. Teisiti öeldes on mul Eesti kodanikuna parem võimalus leida endale hea töökoht nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Eesti kodanikuks olemine annab eelise reisida viisavabalt Euroopa Liidus kui ka mitmetes teistes maailma riikides. Sellega seoses on Euroopa Liidu kodanikul reisimine palju lihtsamaks ja mugavamaks tehtud, kui mujal maailma piirkondades. Samuti on välismaal
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus paljudele inimestele kättesaamatu, kas siis vaesuse pärast või siis mõnel muul põhjusel, siis tänapäeval on kohustuslik lõpetada põhikool. Kool on koht, mis arendab meid igas mõttes. Ta
Kuidas saan mina olla hea kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Aga mida tähendab olla hea kodanik? Mida ei tohiks teha selleks, et olla hea kodanik?Mida mina pean selleks tegema ja mida ma teha ei või? Kas häid kodanikke on palju? Kas mina olen hea kodanik ja mis teeb minust hea kodaniku? Olla hea kodanik ei ole kerge. Peab järgima Eesti Vabariigi põhiseaduse korda ja teisi tähtsaid seadusi nagu näiteks liiklusseadus
Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud. Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks,kuuluda erakondadesse,kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Ülle Madise ütleb: ,,Meil on seda, mida paljudel teistel ei ole, meil on ruumi, meil on rahu, ja selle pealt annab õige palju teha. Eesti võiks ära kasutada naabrite vigu , peaks arstid tagasi tooma Eestisse, pakkuda kodumaal tööd ja leiba. Ülle Madise soovitab eestlastel õppida keeli, ainult inglise keelest ei piisa. Arvan samuti et see aitab tublisti kaasa eestlase õiguse eneseväljenduse arendamiseks, Mul
haiglasse ja tal oleks vaja näiteks jalga opereerida, et luud kokku panna, peab valudes haige ootama kaks päeva, enne kui ta jalg saab õigetesse mõõtmetesse. Kuid, kui olen nõus maksma 300 krooni vastuvõtu ees, siis astu kasvõi kohe sisse, kuigi öeldaks, et kõik ajad on kolm kuud kinni, väga naljakas. Tervis on inimesele väga oluline, selle nimel ollakse valmis maksma need närused 300 krooni, peale ravi saamist saab inimene elada taas normaalset elu, saab tööl käia, hoolitseda pere eest ja nautida elu. Tõepoolest, igaüks on oma õnne sepp, peab olema õpihimuline, aktiivne, tahtejõuline ja nõudlik, ainult nii saab olla elus edukas. Kuid ka riigi poolne abi on vajalik, et inimene, eriti noor saaks tulevikus kindlustada endale hea elu, riik peab ulatama oma abistava käe hariduse valdkonnad ja ka see, et inimesed oleksid terved, peaks oleme riigi huvides. Riik, mis suudab hoolt kanda igas vanuses
meeldiv. Ma olen suhteliselt enesekindel, see on kindlasti ühele ettevõtjale väga oluline omadus. Tavaliselt ma julgen oma arvamuse välja öelda, usun endasse, riskin ja mul on ees kindlad sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe,
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad
KUIDAS MINA SAAN OLLA HEA KODANIK? Tere austatud kuulajad. Mina olen inimene. Minu nimi on Laura Elisabeth Konsand. Ma elan päikesesüsteemi kolmandal planeedil nimega Maa Euroopa maailmajaos Euraasia mandril Euroopa liidu kõige idapoolsemas riigis nimega Eesti Vabariik. Olen Eesti Vabariigi kodanik ehk oman selle riigi kodakondsust. Minu tänase kõne teemaks on: ,,Kuidas mina saan olla hea kodanik?" Kirjanik Kristo Kiviorg ütleb oma raamatus Päikeseküla: ,,Sa oled inimene, maailma ja universumi kodanik." Kõik, kes me siin saalis viibime, oleme Eesti, Maailma ja Universumi kodanikud. Peame teadma oma õigusi ja kohustusi, et läbi selle püüda olla järjest paremad kodanikud. Aga millised on üheks heaks kodanikuks olemise põhimõtted? Tänapäeva maailmas on populaarne asjade kultus. Me ei mõtle eriti tihti sellest, kuid enamus asjad, mida ostame on meile ebavajalikud ehk me ostame palju rohkem, kui suudame tarbida. Tihti võime kõi
Küll aga on nähtavaid ebaõigluse tühimikke minu elus. Ehk kõige esimesena tahaksingi ma arutada õiglusest sotsiaalses sfääris. Eeskätt just sellepärast, et inimesed mõjutavad üksteist nimelt kõige rohkem. Ühelgi inimesel pole õigust keelata, suunata või võtta ära kellegi teise õiguseid. Kuid võimalused ehk elada kellegiga võrdväärset elu, on minimaalsed. Kindlasti ei suudaks meie riik tagada niivõrd kaunist ja rikkalikku elu kõigile nagu elavad poliitikud ise ning selgelt on näha meie riigis seda piiri, mis lahutab nii öelda rikkaid vaestest. Loomulikult pole see teps mitte õiglane väiksemat sissetulekut omavate inimeste suhtes, sest mina leian, et iga töö on võrdne tööga olenemata sellest, mis eriala see puudutab. Et üldse tööle asuda, peab ju töötaja omama mingisugust haridust, olema sellel alal kindlasti pädev ja kvalifitseeritud. Ning milleks maksta rohkem
Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on olukord, kus elu pole enam midagi väärt. Miks kipub tänane ühiskond unustama? Vaadates enda eakaaslasi, tuleb nutt kurku, sest paljud peavad Eesti Vabariiki isenesestmõistetavaks nähtuseks. Sama on ka tähtpäevade ja traditsioonidega. 24.veebruar on kooliskäivatele õpilastele lihtsalt üks puhkepäev .Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavad tunded, mida
muljega. Mul ka oli sarnane kogemus, kus ma sügisel osalein lauapäevakus ja koristasin oma kooli tänavat leheprügist. Seal ma kohtusin uute inimestega, kellega suhtlen tänapäevani. On raske ette kujutada, kuidas üks inimene saab lahendada kogu riiki või kogu maailma prooblemid, kui ta siiamaani leaib raskusi oma probleemide lahendamises. Kuna me elame demokraatlikus vabariigis, siis kõige kõrgem juht meil on parlament ning nagu igal demokraatlikus ühiskonnas meil on võimalus ise valima, kes hakkab töötama selles parlamentis. Igal neljandal aastal meil toimuvad valimised, kus iga üks võib anda oma häält mingile valijale. Aga probleem seisneb selles, et kaaluv osa inimestest tihti ignorerivad seda sündmust vaatamata sellele, et see on väga tähtis ühiskonna arenemiseks, sest, kes teab, võib- olla, et parem ühiskonna saabumine vajab ainult ühe inimese häält, mis võiks muuta kõiki.
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leian ka,
tehti.Varem pole lastevanemate harimisele nii palju aega pühendatud kui tänapäeval .Loenguid toimub ikka suhteliselt palju ja kellel ikka huvi on see saab ka koolitatud. Lapsed on õnnelikumad kui lapsevanem on õnnelikum. Ühel loengul räägiti et naised jutustavad oma potililledega et nad paremini kasvaks ja otsivad neile soodsamad kasvutingimused,et ikka ilus taim kasvaks aga lastele käratatakse nii mõnigi kord kasva juba suureks.Kui hoolitseda oma lapse eest sama hoolikalt,nendega vesteldes,nende jaoks aega leides ja nende vajadustega arvestades siis oleks neil ka parimad kasvu tingimused.Ja seega kasvaks meil tubli ühiskonnas hakkama saav laps.Käsiraamatust ei saa vast ikkagi kõike 1-1le üle võtta jällegi peaks arvestama erinevaid olukordi ja situatsioone.Raamatust saab lugeda teiste kogemusi antud probleemi lahendamisel.Ja saates käis läbi,et palju oleneb raamatu päritolumaast.Igas
ajateenistuse vastu hüppeliselt. Noormeeste ajateenistus on vajalik nii sõjalise kui ka kodanikukasvatuse funktsioonina. Ka mina leian, et ajateenistus on oluline. Riik peaks karmistama ajateenistusse vastuvõetute korda, nimelt hetkel on liiga lihtne hoiduda ajateenistusest ja poistel ei ole motivatsiooni kaitseväkke astuda. Kes on ülikoolis nii kaua kui võimalik ja, kes suudab endale mõne vea külge rääkida. Need, kes ei ole võimelised ettenähtud kaitseväe programmi läbima, peaksid leidma muu rakenduse mõne masina taga. Kui saabubki reaalne sõjaolukord, siis on meil vaja kõiki eestimaa mehi ja niisama tarkadest teadlastest meil siis paraku kasu ei ole. Riigikaitse põhiprobleem ongi avalikkuse vale arusaam, et NATO ongi meie kaitsja. Mina aga arvan, et kui tulebki sõjaolukord, siis oleme selles olukorras üksinda. NATO küll võib teha läbirääkimisi, kuid ma pean päris ebatõenäoliseks, et NATO oma väed Eestisse toob ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Minu keskkonnajalajälje mõjutajad Essee Koostaja: Kristiina Pällo Tartu 2015 Selles essees arutan oma ühe eluvaldkonna – igapäevase toidutarbimise – üle. Valisin selle valdkonna, kuna keskkonnas on toidutarbimisega seotud palju probleeme ning eriti aktuaalne on toidu raiskamine, samas kui paljudel inimestel ei ole piisavalt toitu, mida lauale panna. Arutan, mis rolli mängib kõiges selles minu toidutarbimine ja kui palju see mõjutab üldist pilti. Väga palju mõjutavad minu toidutarbimist ja toitumialaseid valikuid minu teadmised, mida olen elu jooksul kogunud. Olen üsna teadlik toituja, tean mis on mulle halb ja mis on mulle hea. Samuti tean, mis on hea keskkonnale ja mis on keskkonnale halb. Tean, et keskkonda mõjutab väga palju maailmas kõrgel tasemel olev lihatarbimine, kuna suured veisekarjad paiskavad õhku meeletutes k
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
kaitseliit ning NATO ja teised liitlased. Riigikaitse ülesehitus (Allikas: Eesti NATO ühing, http://www.eata.ee/eesti-nato-s/riigikaitse- struktuur 8.01.2016) 09.09.2015 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumis toimub kaitsepoliitikad planeerimine ja rahvusvaheline koostöö. Seal pannakse paika nt ajateenijate kuutasu ja muud eelarved. Kaitseministeeriumi tööks on hoida töös iseseisvat kaitsevõimet ja kaitseväeteenistust. Nad tegelevad kaitseväe ja kaitseväe tehnika edasiarendamisega. Samuti hoolitsevad nemad lennu- ja laevalubade eest. 16.09.2015 Kaitsevägi ja Kaitseliit Eesti Kaitsevägi Eesti Kaitsevägi on Eesti Vabariigi hallata. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja. Kaitseväe ülesanded: Valmisolek riigi kaitsmiseks Operatsioonid (missioonid välisriikides) Rahvusvaheline koostöö Enesekaitse võimekuse arendamine Ühiskonna aitamine (nt Padaoru kinnituiskamine. Eesti Kaitsevägi
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on k
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes
erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega. Pole siis ime ka, et mu üheks huvialaks ka käsitöö ning kõik sellega seonduv. Esimene hammas tuli 8 kuuselt, ja suurte valudega. Alati kui marle märjaks läks, siis võtsin ma marle ära ja ütlesin emale, et mälg mälg, ja näitasin sõrmega, et pesema tahan. Kuna minu ema on olnud suur allergik, siis olid minul ka hästi paljude söögiainete vastu
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ma ei ole kunagi olnud eriline poliitikaasjade jälgija, sest minumeelest tundub see kõik nii räpane. Mind pole kunagi huvitanud erakonnad ja nende plaanid. Ma pole kunagi käinud hääletamas. Tuleb välja, et olen olnud üsna naiivne, sest keegi teine teeb ikkagi minu eest selle otsuse, kes minu elu juhib. Olen lasknud juba 4 aastat kellelgi teisel oma elu määrata. Tänu kodanikuõpetuse tunnile olen tõesti saanud targemaks ja näen nüüd, mis üks või teine otsus endaga kaasa toob. Eriti minu ja mu tuleviku jaoks. Hetkel on võimul Eestis neoliberalistlik valitsus. Ma ise arvaksin, et sõna liberaalne tähendaks midagi head. Vabadust. Eks see nii olegi, et kõigile antakse vabadus teha mida nad tahavad, aga seda keegi ei tea, et selle vabadusega kaasneb väga suur vastutus. Riik ei soovi oma inimeste arengusse ja ellu põhimõtteliselt üldse sekkuda. Nad eeldavad, et kui inimesel
Lisaks suurele teabehulgale, saab interneti kaudu kiiresti toimetada ka muid operatiivseid tegevusi. Internetipanga kasutajana oman pidevat ülevaadet oma laekumistest ja kulutustest, saan tasuda üüri- ja muid arveid, sooritada sisseoste veebipoodides jne. Olulist rolli info levimises ja suhtlemises mängib sotsiaalvõrgustik Facebook. Selle kaudu on võimalik üles otsida oma sõbrad ja tuttavad ning nendega suhelda. Suhtlemiseks saab kasutada Facebooki chat'i, saata kirju või postitada teateid kasutajate seinale. Facebookil on ka uudiste vahendaja ja levitaja roll. Oma seinale saab postitada nii uudiseid isiklikust elust kui ka laiast maailmast, aga samuti pilte ja videoid. Teiste inimeste postitused ilmuvad avalehel asuvas uudistevoos. Facebook on tihti kiireim allikas, mille kaudu on võimalik teada saada kõike alates oma tuttavate suhte staatusest, lõpetades maailma jalust rabanud massimõrvaga
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik.................................................................................................................................... 4 Külaskäik Eestisse...............................................................................................................5 Nobeli auhind......................................................................................................................5 Ühiskondlik tegevus..........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
*Õigust töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis. *Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes. *Õigus kuuluda erakonda. *Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel. Eesti kodanik kui Euroopa liidu kodanik. Eesti kodanik omab ühtlasi ka Euroopa Liidu kodakondsust. Lisaks õigusele reisida, elada, töötada ja õppida teistes EL liikmesriikides, võimaldab EL-i kodakondsus laiaulatuslikku diplomaatilist kaitsed kolmandates riikides. NATURALISATSIOON - mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. Ideoloogiad: liberaalne, sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne, roheline ideoloogia jne LIBERAALNE SOTS. DEM. KONSERVATIIVNE ROHELINE *Ülim väärtus indiviidi *Keskseks väärtuseks *Tugineb traditsioonidele, *Väärtustab vabadus
võivad küll kaks lähenemisviisi üksteise kõrval eksisteerida. Ma ei tea, kas küsija on näinud ka päris uue kirjaviisi juurutamise algaega, siis oli asi ikka päris jube. Mina pooldan ainult q-d mingil määral, sest see näitab ilusti ära mitmuse lõpu. Ülakoma, mida siiamaani on vist kasutatud, ei näita nii ilusti. Ehk seetõttu, et oleme juba q-ga harjunud. Kas see mida te teete praegu (luule, huumor) ongi teie elu "nokia" või soovite midagi suuremat elus korda saata? Mis see suurem on? Kui ma suudan mingit asja hästi teha, siis see ongi suurepärane. Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik. Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema? olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma
Teater ja ühiskond Teatri suhestumine ühiskonnaga on põnev teema, mis pakub kõneainet ning on avatud paljudele lähenemistele ja arvamustele. Ka mina teatrikülastajana ei leia enese jaoks diskussioonile missugune suhe valitseb nende kahe kultuurinähtuse vahel lõplikku ja ühest vastust, seda metatõde. Essees püüan avada ja analüüsida nimetatud relatsiooni semiootika kaudu, uurida, mil moel nad üksteist mõjutavad ning lisada juurde enda subjektiivsed mõtted. Antud essee jääb tänase Eesti konteksti. Arvan, et on olukordi (mida ma olen ka ise kogenud näiteks kellegagi mõnest lavastusest rääkides), mil mõnd lavastust tõlgendades, enese jaoks lahti mõtestades, otsitakse liigselt seda ühiskonna ja teatri suhet. Valitseb justkui avalik saladus või printsiip, et teater peab kindlasti peegeldama kas erinevaid sotsiaalseid probleeme, poliitikat, üleüldisi globaalseid probleeme vms. Ma ei soovi siinkohal jätta muljet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
