määral kahjustamaviinapuu-lehetäi.Ameerikast tulid ka mõned viinapuule ohtlikud seenhaigused. Lõuna-Euroopa on tänaseni üks maailma viinapuukasvatuse keskus.Euroopa annab praegu 2/3 maailma viinamarjasaagist, kuigi viinapuud kasvatatakse maailma kogu parasvöötmes ja subtroopikas. Viinapuude perekonda kuulub umbes 70 liiki,tähtsamaid on-Harilik viinapuu, Amuuri viinapuu, Ameeriks viinapuu ehk põhjapoolne viinapuu ja Harilik metsviinapuu,mida tutvustan teile lähemalt. Harilik viinapuu on iidne kultuurtaim,mille looduslik kodumaa pole täpselt teada, kuigi peetakse tõenäoliseks tema pärinemist Vahemere idaosast ja Ees-Aasiast. Olemas on nii kolme kuni viiehõlmaliste lehtedega Iiaan, mille väänduv tüvi võib kasvada 10-20 m pikkuseks. Harilik viinapuu on valguse-ja soojatundlik taim, kuid sügavale ulatuva juurestiku tõttu põuakindlam kui teised viinapuud.
5 lauset 5 lisandiga lauset: ,,Gabriel, Brita poeg sai vist kakskümmend." ,,Isa, kunagi väärikas advokaat, hakkas jooma." ,,Politseiuurija Kalle Värten oli kerekas mees." ,,Miks onu Harri selline on, isa?" tahtsin kord teada, kui jaamas rongi ootasime, minul reisikott jalge ees." ,,Ta mainis oma tütart Marianni." 5 rindlauset: ,,Puukuuri katusel ronis metsviinapuu, laiutas seal mõõdutundetult ja rippus üle servade alla." ,,Läksin talle appi, aitasin tal ümbrikele aadresse kirjutada." ,,Raadio hakkis ja nime me teada ei saanudki." ,,Kõmpisin esikusse, keerasin trepikoja ukse lukust lahti, ronisin üles." ,,Ta tõstis pea, vaatas mulle kurva koerapilguga otsa." 5 põimlauset: ,,Need on kõrged sirged puud, mis seda tunnet tekitavad." ,,Pärast raadiouudiseid tunnistasin Tarmole, et haiglas on tegelikult minu õde."
lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede,
Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% seina (seda nii horisontaal- kui vertikaalsuunas), parema tulemuse annab suhe 1/3 ja 2/3. Niisamuti ei ole õige paigutada paneel- korrusmajade seintele ronima nõrgakasvulisi õrnu ronitaimi. Küll aga võivad samad taimed mõnikord sobida rõdudele. Kvaliteetsed ronitaimeistikud on potistatud ning kinnitatud ronimistugedele ning etiketitud. Valik ronitaimi: Sugukond viinapuulised -Vitaceae Perekond metsviinapuu - Parthenocissus 1) Parthenocissus quinquefolia -harilik metsviinapuu Tugevakasvuline, sõrmjate viietiste liitlehtedega liaan, mis suudab ronida 15-20 (25) meetri kõrgusele ning on võimeline katma suuri pindasid. Seega on 5-6 korruselise paneelmaja sein võimalik katta metsviinapuuväätidega täies kõrguses. Taim on kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks
37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa
37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa
Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi
Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine.Ta põgenes koos teiste gladiaatoritega koolist. Põgenikud varjusid järsul Vesuuvi mäel, viis ainult üks tee. Ümbruskonna rikastelt röövisid nad endale korraliku relvastuse ja suutsid vastu hakata isegi sõjaväele, sest neid oli lapsest saati elu ja surma peale võitlemiseks õpetatud. Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa
Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari Võsund-kontpuu Cornus sericea 3 2 Poolvari/ vari Harilik Parthenocissus 15-20 4 Täisvalgus/ metsviinapuu quinquefolia poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus ´Glen 1,5 Täisvalgus/ ´Glen Ample´ Ample´ poolvari Harilik vaarikas Rubus idaeus 1,5 Täisvalgus/ ´Polka´ ´Polka´ poolvari Tikker ´Spinefree´ Ribes uva-crispa 1 1,5 Täisvalgus/
38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu
täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad
vaadata. Näitusel olnud ,,Talvemaastik Loojuva päikesega" tundus päikeseloojangu saagas üks tagasihoidlikumaid olevat. Aga tema oli esimene ( teised Kleveri maalid-reprod tulid kahjuks arvutiekraanilt ja lainena), üksinda seinal ja teistest seinalolijatest peajagu üle. Ja huvitav on see, et koju seinale ma tema pilte ei tahaks. Sellised asjad on mujal vaatamiseks. Ainult ühe riputaks üles: ,,Bild Wilder Wein" erepunaste lehtedega seinalt alla looklev metsviinapuu. Väikeses kambris on muinasjuttude ja jõulutuba. Loomulikult langes esimene pilk väga tuttavale asjale, Lüüdia Vallimäe-Marki Lumeeide illustratsioonidele. Lapsepõlves meeldisid mulle Grimmide muinasjutud väga, eriti Lumeeit. Kunstniku akvarellid on armasd ja mõnusad ja lund sajab ju ainult siis, kui Lumeeit patju klopib. Tore on asju uskuda. Kena oli ka Oskar Kallise ,,Kolmikpilt" Salmest, Lindast ja Orjapiigast. Väga puhtad vähesed värvid ja selged jooned
..? (Pilti polnud, vist ei pea) 18. Harilik tamm tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad. 19. Punane tamm tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised 20. Harilik pöök teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26
2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhujuured. 6. Kuidas erinevaid juurestikutüüpe liigitatakse ja millest nad koosnevad? 3 põhilist juurestiku tüüpi pn:
· leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. · imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised. · lisajuured----juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest harvem lehtedest.
Roodude nurkades pruunid karvatutid. 40) Rhamnus catharticus harilik türnpuu Lehed ovaalsed/munajad. Teravneva lühikese tipuga. Serv kärbitud saagjas. Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Võrsed lõppevad astlaga. 41) Frangula alnus harilik paakspuu Lehed äraspidimunajad kuni elliptilised. Teravaservalised. Külgrood pöördunuvad enne lehe serva tipu poole. Õhukesed paberjad lehed. 42) Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu Lahed elliptilised, paaritusõrmjad liitlehed (5). Lühilootsulised. Jämesaagja servaga. 43) Euonymus europaeus harilik kikkapuu Lehed elliptilised. Kiilja alusega. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. 44) Cornus alba siberi kontpuu Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga
· Eestis küllalt uus kultuur, mis sobib väikestele ja keskmisega ettevõtetele, eriti sinna, kus juba marjakasvatusega tegeletakse. · Tootmiskulud on suhteliselt väikesed, investeeringu- ja sisendite vajadus minimaalselt. · Raskusi on turustamisega; tõenäoliselt on parim lahendus eksport (kuigi see ei sobi kõikidele tootjatele) Viinamari Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari.
harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende eluiga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on väiksemata mõõtmetega ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühesuurust tüvekest. Nende eluiga ulatub mõnekümnest kuni saja aastani. Liaanid on pikkade ja enamiasti peente, tuge vajavate vartega puittaimed. Ronimiseks ja tugedele kinnitumiseks on neil spetsiaalsed vahendid (köitraod, kinnitusmuhud jne.) neid kastutakse laialt vertikaalses haljastuses, näiteks harilik metsviinapuu , südajalehine aktiniidia. Poolpõõsasteks nimetatakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas , varre ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Poolpõõsasateks loetakse ka selliseid liike, millel vars küll ühe aastaga puitub, kuid teisel aastal pärast õitsemist ja viljumist sureb, näiteks harilik vaarikas . Heitlehised liigid heidavad igal aastal kõik lehed (või okkad) maha ebasoodsa ilmastiku
Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask
Lühikese terava osaga Kärbitud saagja servaga Külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu poole · Harilik türnpuu · Rhamnus catharticus Elliptiline või äraspidi munajas Terve servaga Külgrood pöörduvad enne serva lehe tipu suunas · Harilik paakspuu · Frangula alnus 5 Lehekest Elliptilised Servast jämesaagjas alt küljelt sinakasrohelised · Harilik metsviinapuu · Parthenocissus quinquefolia Elliptiline Ühtlaselt teritunud tipuga Peensaagja servaga Heledad peenrood paistavad vastu valgust välja · Harilik kikkapuu · Euonymus europaeus Laielliptilised, äraspidised Järsult teravneva tipuga Pealt tumeroheline Alt heleroheline All küljel pikad hallid karvad · Verev kontpuu · Cornus sanguinea Elliptilised, ühtlaselt
- ovaalsed või munaja kujuga - lühikese terava tipuga - kahelisaagja servaga - külgrood suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas (piklikult ovaalne, võivad esineda oranzid täpikesed või all valged, tihedalt tömp saagjas.) * Frangula alnus - harilik paakspuu - äraspidise kujuga - leht terve servaline - külgrood enne lehe serva jõudmist suunduvad üles poole (otsast ühtlaselt teravnev, suht suur, ühtlaselt ovaalne) * Parthenocissus quinquefolia - harilik metsviinapuu - leht sõrmjas liitleht - kiilja alusega, elliptiline - servast jämesaagjas ( nagu viinapuu leht, punane või punakas, piklik, kiiljas, saagjas) * Euonymus europaeus - harilik kikkapuu - elliptiline, nagu kolmnurk tipus, teritunud tipp - laikiilja alusega - peensaagja servaga (kiiljas, tuhm roheline) * Cornus sanguinea - verev kontpuu - leht on laiem kui albal, lehe tipp järsult teravnev, tuhm tumeroheline * Cornus alba - siberi kontpuu
Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks
Aesculus hippocastanum harilik hobukastan( lehekeste allküljel esinevad rootsu nurkades väikesed pruunid karvatutid, ) Türnpuulised- Rhamnaceae Rhamnus catharticus harilik türnpuu( lehed terava tipuga , saagja servaga) Frangula alnus harilik paakspuu( õhuke , nahkne, terve servaga, külgrood ei jõua lehe serva vaid pöörduvad lõpu tipu poole) Viinapuulised- Vitaceae Parthenocissus quinquefolia harilik metsviinapuu( lehed on sõrmjad, viietised, elliptilised, jämeda saagja servaga, värvuvad sügisel violettpunasteks, viljad söödavad) Kikkapuulised- Celastraceae Euonymus europaeus harilik kikkapuu ( vili on punane, peenjalt saagja servaga, terava tipuga) Kontpuulised- Cornaceae Cornus sanguinea verev kontpuu( leht on natuke laielliptiline , äraspidine, laimunajas, järsult teranev tipp, alt teistsuguse värvusega(heledam tuhm roheline)
Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5 külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas. Frangula alnus– harilik paakspuu paakspuu nahkjad, läikivad lehed sarnanevad musta lepa lehtedega. Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised. Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. Parthenocissus quinquefoila– harilik metsviinapuu Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad. Euonymus europaeus– harilik kikkapuu Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt kortsulised, pealt paljad, alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm laiad. Cornus alba– siberi kontpuu Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt
Kasutatakse tuuletõkkehekkideks ja pinnasekattena. Marju ja koort meditsiinis. Puitu nikerdus ja tisleritöödeks. Harilik paakspuu: Frangula alnus Levinud Euroopas, Aasias. Eestis kodumaine. 7- 8m kõrgune madal puu või põõsas. Vähenõudlik, külmakindel, linnatingimusi taluv. Lehed elliptilised, terveservalised. Külgroodusi 6-12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Puit habras. Ei kasutata eriti. 62. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu: Parthenocissus quinquefolia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. 20m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan. Külmakindel, linnatingimusi taluv, poolvari või avapäike. Lehed sõrmjad, 5 lehekest, rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume- ja alat sinakasrohelised, 4-10cm pikad. Ronib köitraagudega. Kasutatakse haljastuses. Perekond tamm: Perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised või igihaljad kõrged puud ja põõsad
mulda. Üle mullapinna jäetakse vaid üks pung; mõnikord kaetakse aga pistokste ülemised otsad turbaga. Vajadusel peenraid kastetakse. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale.
Mari söödav Valguselembeline Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-viinapuu VITIS labrusca Mari söödav Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Harilik metsviinapuu PARTHENOCISSUS quinquefolia Click to edit Master text styles 25m (1aasta = 3m) Second level Päikseline Third level Fourth level Fifth level Alpi elulõng CLEMATIS alpina Click to edit Master text styles3m Second level Õitseb mais Third level Soojakasukohta, Fourth level
Viinapuulehti kasutatakse Kreeka rahvusroa dolmades tegemiseks, mis on riisiseguga täidetud viinamarjalehed. Samalaadset toitu pakub ka kaukaasia köök. Kaubanduses müüakse peamiselt konservitud ja hapendatud viinapuulehti. Viinapuu on parasvöötme lõunapoolsete alade ja lähistroopika taim. Mõnd külmakindlamat ja varavalmivat viinamarjasorti saab kasvatada ka Eestis tuulevarjulises kohas ja kasvuhoones. Eestis on üldtuntum harilik metsviinapuu; selle iluronitaime tumesinised marjad pole söödavad. (http://nammy.pbwiki.com/Viinamari) 19 3. Retseptid Minutijäätis 400g aedmaasikat 1.25 dl suhksuhkrut 2 dl sidrunimahla 3 dl rõõskkoort 1. Mõned marjad hoia kaunistamiseks 2. Külmutatud maasikatele lisa suhkur ja purusta 10-15 sekundit, lisa vahukoor, sega 20-30 sekundit. Täidetud avokaadod 2 avokaadot
suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane 15 mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Tõenäoliselt on see ala tänapäeva Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt
Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. Meil erilist dekoratiivset tähtsust ei oma. Küll oli h. paakspuu tuntud meie esivanemate seas rahvameditsiinis ja talumajanduses laialdaselt kasutatud taimena. Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) [kvinkvefólia] Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides.
Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas. Sügisel allküljel rood pruunid. · Puit kerge ja pehme, hästi lõhestatav. Maltspuit kitsas, helekollaka varjundiga, lülipuit kollakaspunane. Puitu kasutatakse joonestussöe tootmiseks, nikerdustöödeks. · Haljastuses võib kasutada kui vähenõudlikku, külmakindlat, linnatingimusi taluvat ja tallamiskindlat kiirekasvulist põõsast. 62. Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) ja perekond tamm (Quercus) Parthenocissus quinquefolia - Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eestis kultuuris sage. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. · Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt sinakasrohelised, 4...10 cm pikad
mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilised: Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. Tekivad kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Astelpaju astel ja tikri okas Herne köitraag ja metsviinapuu köitraag Naadi risoom ja võilille juur Homoloogilised: Elundid, mis on sama ehituse ja päritoluga, kuid välimus ja funktsioon võivad erineda Kuuse okas ja kase leht Kaktuse okas ja astri leht Naadi risoom ja maasika võsund Vegetatiivsed elundid Juur, vars, leht Algmed olemas juba seemne idus Esimesena kasvab juur, seejärel võsu Esimesena maapinnal idulehed ja pung -> moodustub vars ja esimesed pärislehed
Sitkest puidust valmistati rehapulki ja väiksemaid tarbeesemeid, võrseid kasutati väiksemate puunõude vitsutamiseks. Paakspuuvitstega kinnitati ka vikatid varre külge. Paakspuukoore leotisega raviti tol ajal laialdaselt levinud sügelisi ja paakspuumarju kasutati kõhulahtistina. Paakspuukoor kõlbas kangaste värvimiseks ja paakspuulehed lammastele ja kitsedele söödaks (sellest ka paakspuu lõunaeesti pärane nimetus vohupaaks (vuohi tähendab kitse.) 57. Harilik metsviinapuu ja perekond tamm Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia ( L.) Planch. emend. Rehder) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5-8 harulised. Tunnused: Lehed: sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4....10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides.
hobuse värava külge kinni ja sammus aeda. Ta kõndis mööda liivast jalgteed edasi, peatus kesk aeda ümmarguse lillepeenra juures, hakkas osavat lillede kokkuseadet imetlema, murdis enesele roosiõie . . . Aga nüüd ehmatas ta isegi: «Mis ma teen? Ma olen võõras aias ja rikun võõrast vara!» Ta piilus kartlikult ringi» kuid siin oli kõik vagane, nii kodune, et kartus kohe kadus ja täielikule rahutundmusele maad andis. Neiu sammus edasi, sinnapoole, kus jahe metsviinapuu-lehestik puhkamisele kutsus. Kuid siin kadus ta julgus, ta jäi kohkunult seisma. Keegi noormees istus seal punutud pingil laua 53 ääres, toetas kõrget otsaesist peopesasse ja luges kirjutatud raamatut, mis ta ees lahti seisis. Emiilia kerge karjatuse peale tõstis meesterahvas pead ja kaks lahket, mõtterikast silma vaatasid tulijale vastu. «Lossipreili!» «Jaanus!» Noormees kargas püsti. Kohmetus, mis tema näost paistis, andis neiule julguse tagasi ja pani ta koguni naeratama.
annaabi.ee 
