Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metspipar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metspipar, pipra, risoom, vaiba, vars, varsakabi, pruus, rohttaim, maapinnast, mandril, haruldane, lihtlehed, roomav, salu, katki, tunneme, konkureerima, tihke, juurtes, tärklist, mahlputuka tundel. Tundlat meenutavad taime lendkarvadega seemnised ja dioica - tähendab kahekojaline; kassikäpp ongi tõepoolest kahekojaline taim, st. ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim. Tema alumised lehed moodustavad juurmise kodariku, varrelehed on lõhestumata, süstjad ja kinnituvad vahelduvalt varrele. Vars on harunemata, sirge, valgete viltkarvadega. Korvõisikud kinnituvad 4-10 kaupa varre tipule tiheda kändana, taim hakkab õitsema mai keskel ja võib õitseda kuni augustini. Oma nime on taim saanudki õite järgi, mis tõepoolest meenutavad väikese kassi käpakesi. Viljad valmivad juuni lõpust juulini ja levivad tuulega
Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)......................................................................................
Joonis 3. Hubei ülane (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis- IMG_7150.jpg) Joonis 4. Hubei ülane Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266. 04.08.2013. Heritage perennials. Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem
Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Aniis-hiidiisop ja harilik iisop kuuluvad erinevatesse perekondadesse ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse
Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13] Perekond Lehed Õied Vili Taimetüüp Cymbalaria Ümarsüdajad ja Väikesed, valged, Kerajas kupar. Roomav hõlmised. lillad või roosad, rohttaim paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon kahehuuleline.. Mimulus Lehed vastakuti Maski meenutavad Õmblustest Rohttaim, õited, lehterjad, avanev kupar poolpõõsas. umbes 4 cm pikad.
teised koed. Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki väikeste mõõtmetega ja telgelundeid (taime paiknevad tihedalt üksteise organ, millel on kõrval. Meristeemi rake radiaalsümmeetriline iseloomustab veel kiire ehitus- vars (tüvi), paljunemisvõime ja juur) eristumis- ehk Vahemeristeem Varrelülide alumises diferentseerumisvõime osas (nt kõrrelistel (võime muutuda teiste sõlmedes) koeliikide rakkudeks)
Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate
Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise.Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu.Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva
viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 45 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
soomusjas, kestendava või irduva pealisosaga, vanemas eas vaoline. Koor sisaldab tanniine, mida kasutatakse parkimistöödel. · Kadakapuitu kasutatakse tisleritöödel, treimiseks, muusikariistade ja suveniiride valmistamiseks Juniperus communis - Kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Harilik kadakas kasvab meil enamasti 13 meetri kõrguse tugevasti haruneva oksise võralise kähara maadligi hoidva põõsana, harva kuni kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Eestis
KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis. Kambium puudub. Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik- elliptiline, kahelisulgjagune. Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi, nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht on kaetud epidermiga,
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Kuna suur läätspuu ei talu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhutamine. 4.3.3. Lõikamine Suurt läätspuud tuleks lõigata 2 korda aastas. Kui on soov saada juurde uusi võrseid tuleks lõigata noori taimi, ning see tegevus on kõige sobilikum just talvel. Kui põõsas on liiga kõrgeks kasvanud, võib selle kevadel (märtsis) tugevasti tagasi lõigata. Põõsas lõigatakse/saetakse tagasi u 50 sentimeetrini maapinnast. Töö käigus tuleks jälgida, kust oksad hargnema hakkavad ja teha lõige sellest kohast pisut ülevalpool. Läätspuu kannatab ka noorenduslõikust. Parim aeg noorenduslõikuse tegemiseks on talvel oktoobrist märtsini. Noorenduslõikus toimub etappide kaupa 3 aastal järjest. Igal aastal lõigatakse 1/3 okstest u 50 sentimeetrini maapinnast tagasi. Lõigatavad oksad peaksid põõsal jaotuma ühtlaselt, tuleks vältida ainult välimiste okste kärpimist. Lõigatakse
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 5 tingimustesse, teisalt nimetatakse naturalisatsiooniks ka võõrliikide aklimatisatsiooni kõrgeimat astet. PUUDE- ja PÕÕSALIIKIDE RÜHMITAMINE Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastaseid puitunud maapealse ja maa- aluse osaga taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse puittaimed: a) puud, b) põõsad, c) liaanid. Puudel on hästi väljakujunenud vars (tüvi), mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende iga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on suhteliselt väikesemõõdulised ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühetugevust tüvekest ning on üldiselt lühemaealisemad kui puud, nende iga ulatub mõnekümnest kuni 70100 aastani, harvem üle selle. Põõsastest eristatakse sageli omaette rühmana kääbuspõõsad ehk puhmad,
8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud abinõud (raied) Mets avaldab tuule kiirusele tugevat mõju, sest ta on suureks takistuseks õhumasside liikumise teel. Metsas on alati tuulevaiksem kui lagedal. Mida tihedam on mets, mida tugevamini on arenenud puude võrad, mida suurem on võrade horisontaalne ja vertikaalne liituvus, samuti teise rinde ja alusmetsa olemasolu, seda enam on õhu liikumine takistatud. Tuule kiirus metsas nagu metsata alalgi oleneb sellest, kui kõrgel maapinnast tuul puhub. Otse maapinnal, alustaimestikus, valitseb tavaliselt peaaegu täielik tuulevaikus. Üherindelises puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas. Et suvel on temperatuur metsas päeval madalam kui lagedal, öösel aga vastupidi, tekib metsaservas analoogiliselt mererannaga tuuletõmbus päeval metsast lagedale, öösel lagedalt metsa. Sel
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. 20 2. Põldmurakas ehk põldmari (Rubus caesius) Tema rahvapärased nimetused on marivars, põldvääne ja karumarjad. Kõige sagedamini kasvab põldmari tee- ja metsaservadel, eriti loo- ja palumetsade läheduses
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
