8. Leinajal endal tuleb muretseda surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kantakse soovi korral hoolt juba matusebüroo. (http://www.lein.ee/matuse-korraldamine/) 9. Matusetalitus on viimane koht, kus saab lahkunuga hüvasti jääda. (http://www.lein.ee/matuse- korraldamine/) 10. Pidulik kontsert ning vabariigi presidendi vastuvõtt Estonia teatrimajal ei toimu 90. korda, nagu võiks järeldada vabariigi vanusest. (http://www.delfi.ee/teemalehed/metsaseened) 11. Kui ema teeb 3 nädalat järjest praekartult. (facebook) 12. Värsked metsaseened annavad toidule võrratu maitse ja aroomit. (http://www.delfi.ee/teemalehed/metsaseened) 13. Olenemata möödunud nädalal Marsil maanduma pidanud Euroopa Kosmoseagentuuri ESA maandari Schiaparelli ebaedust on mitmed maailma kosmoseagentuurid pööranud oma pilgu Marsile. (http://tehnika.postimees.ee/3884281/mis-on-jargmised-sammud-marsi-voidujooksus) 14
survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt.
Mädanikseened vajavad eoste idanemiseks, kasvamise algamiseks ja niidistiku levimiseks suuremat niiskusesisaldust kui hallitusseened. Seened toituvad mõnest puidu osast: · tselluloosist · ligniinist · rakkude sisust · jne . Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...35°C. Enamik seeni hävib temperatuuril üle 60°C, samuti peatub nende areng alla 0°C. Niiskus peab seente arenguks olema üle 20%. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad kolme rühma: · Metsaseened - esinevad peamiselt kasvavatel puudel · Laoseened - kahjustavad puitu kuivamise perioodil. Rikuvad sinise ja halli värvusega vaid puidu välimust, tugevust ei vähenda · Majaseened - kõige ohtlikumad, sest lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Jagunevad omakorda päris 1. Majaseeneks 2. Valgeks majaseeneks 3. Kilejaks majaseeneks
Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad Ave Kiiber omamoodi meeleolu. Ei puudu jõululaualt ning ka igapäevaelus, igapäevaelus küll vähem, aga sült laualt. Sülti söödi nii vanal ajal, kui ka tänapäeval, üldjuhul on see omane vaid Eesti köögile. Lisaks eelnevatele toitudele on nii vana aja Eesti kui ka tänapäeva Eesti toiduks metsaseened. Armastatuim igapäevaroog on kindlasti hapukoore seenekaste, sellele lisaks armastatakse ka igasuguseid seeneroogasid ning purki pandud marineeritud seeni. Kindlalt ja suure au sees on püsinud nii vana aja köögis kui ka tänapäeva Eesti köögis kartulitoidud. Enamjaolt on meie kõigi igapäeva toiduks kartul, sellele lisandub kas tavaline jahukaste, koorekaste või erinevad külmad kastmed. Ka vanal ajal söödi palju kartulit ning jahukastet
et mingi ala looduskaitse-ekspertiisi üheainsa hilissuve või aastagi jooksul alati teha ei saa. Juba mitu aastat oli tuhandete teiste vääriselupaikade seas vaid üks võetud ajutise kaitse alla esmajoones seal kasvavate seenharulduste tõttu. 2007. aastal sai see laiendatud kujul umbes ruutkilomeetriseks Liiva-Putla looduskaitsealaks. Euroopa viiest seenekaitsealast on Liiva- Putla vist ainus, kus tähelepanu all on peamiselt metsaseened, mujal on tähtsamaks peetud rohumaade omi. Kaitse paberil ja tegelikkuses Eestis viis rahvusparki, 100 looduskaitseala, 131 maastikukaitseala, 143 uuendamata kaitsereiimiga ala, mitu tuhat kaitsta soovitatud või (riigimetsades) ka osalt kaitstud vääriselupaika. Viimasel aastakümnel on kaitsealade asutamisel ja tsoneerimisel arvestatud mükoloogide ettepanekuid, näiteks Kurisoo looduskaitseala asutamise põhjenduses.
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened
Seeneraku toitumine Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet saporotroofid – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroofid – toituvad elusast orgaanilisest ainest Seenhaigused inimestel mükoosid – seen kasvab inimesel mükotoksikoos – seen toodab mürgiseid ühendeid seenemürgitus – seen sisaldab mürgiseid ühendeid Seente mitmekesisus Kottseened - enamjaolt hallitusseened Ikkesseened - Kandseened – metsaseened, puuseened Seente osa looduses: Seente tähtsus inimese elus: Lagundajad – tagavad aineringe Maal, kuna Kasutamine toiduks lagundavad surnud organisme ja mitmeid o Mükotoksiine sisaldav seen põhjustab keemilisi ühendeid mürgitust Sümbiondid – aitavad talitleda teistel Kasutamine tööstuses: organismidel Toiduainetööstus - pärmid, juustud,
valmistamisel. riisinuudlid Paisutatud riis Ideid riisi valmistamiseks Kanji on kergesti seeditav riisisupp, mis on hea organismi puhastamiseks või külmetuse ravimiseks. Pane potti orgaaniline aedvilja- või kanapuljong ning täida pott poole kuni kolmveerandi ulatuses veega. Lisa kaks peotäit pruuni riisi ning hakitud sellerit, sibulaid ja küüslauku. Keeda madalal kuumusel ning lisa soovi korral shiitake või reishi seeni, nende puudumisel sobivad ka kodumaised metsaseened. Riis koos ubade ja aedviljadega on maitsev ja tervislik söök, mis sobib ideaalselt taimetoitlastele. Selline kombinatsioon annab kätte kõik asendamatud aminohapped ning asendab lihasöömist. Magustoit - Lisa valmis riisile piima või sojapiima ning maitsesta kaneeli, muskaadi, rosinate ja meega. Niimoodi saab lihtsa aasia stiilis riisipudingu
Soolasilk kipub linnades oma tähtsust kaotama, asemele on astunud praetud räim, mida süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas
sool KÖÖGIVILJA SEENE WOK 20 porgand kg 0,019 0,015 0,038 0,030 17,92 0,34 2 tsukiini kg 0,015 0,015 0,031 0,030 26,27 0,39 25 punane värske paprika kg 0,013 0,010 0,027 0,020 26,10 0,35 25 kollane värske paprika kg 0,013 0,010 0,027 0,020 26,10 0,35 10 soolatud metsaseened kg 0,011 0,010 0,022 0,020 82,04 0,90 24 porru kg 0,007 0,005 0,013 0,010 23,87 0,16 0 toiduõli praadimiseks l 0,001 0,001 0,002 0,002 16,73 0,02 sool suhkur viiepiprasegu purustatud tsilli maitseaine GRILL KASTE 8
nii haruldane, et paneb leidja rõõmust tantsima. Ka nende seente kohta tahaks lausuda samad sõnad ehk jõuavad nad kunagi ka meie toidualuale. Eriti kui arvesse võtta kõiki neid häid omadusi, mida jaapanlased seeni uurides ona leidnud ja näivad ka üha juurde avastavat. Kultuurseened terviseallikana Nüüd aga kultuurseente peidetud omadustest, mida tundemeeltega pole võimalik tajuda, kuid on just seetõttu eriti olulised. Kui metsaseened koguvad endasse ahnelt kõik õhu ja pinnase kaudu levivad saasted, on kultuurseened täiesti saastevabad; ka ei kasutata seenekasvatustes mingeid kemikaale. See pole aga veel kõik. Austerservikul, eriti aga shiitakel on lisaks eelöeldule ka mitmeid sõna otses mõttes tervistavaid omadusi. Austerservik sisaldab ohtrasti väärtuslikke mineraalaineid, vitamiine, aminohappeid ning mikroelemente. Teadlased on kindlaks teinud, et mõned austerservikus leiduvad
Puidu vigadeks loetakse kõiki nähte, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad on kooreürask, puukoi, majasikk, toonesepp, laevaoherdi Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel • Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad;
kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente liigid : Metsaseened(metsas kasvavatel puudel olevad seened), laoseened(kuivamise ajal tekkivad seened), majaseened (päris majaseen, kiljejas majaseen, valge majaseen) 9. Kuidas kaitsta puitu mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega
erinevaid liike ~1,5 miljonit 3 hõimkonda (evolutsiooni järjekorras) Ikkesseened Kottseened Kandseened Enamjaolt hallitusseened: kottpärmseen Metsaseened, täpphallikud ed puuseened: (toiduainete hallitus) murumuna pilvikud rohehallik (penitsiliin) jahukasted kärbseseened
· Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. · Seened toituvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniidist, rakkudes sisust jne. · Seente arengus on vajalik puiduniiskus üle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20 -35 kraadi. Alla 0 seente areng peatub ja üle 60 kraadi juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhappnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagynevad 3 rühmaks: · Metsaseened(kasvavad puudel). · Laoseened(puidukuivamise perioodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinuimad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. · Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võob muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. Putukakahjustused nõrgestavad puidu ja rikuvad selle väljmust.
esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase
Puidu vead ja kahjustused > Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. > Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. > Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringprod. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toimuvad mõnest puidu osast tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma. > Metsaseened ( kasvavatel puudel). > Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust.
Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev. Sealiha võib maitsestada nii kuiva maitseainesegu kui ka marinaadiga. Hea on kasutada värskeid ürte, kuid need võivad olla ka kuivatatud. Sealihaga sobivad kokku paljud vürtsid ja maitseainesegud, samuti on nauditavad täidetud või pikitud sealiharoad. Kindel valik on sinep, sinepiseemned, paprika, basiilik, sibul, metsaseened, kardemon, must pipar, Rosé pipar, Cayenne'i pipar jpt maitseained. Väga maitsev on keefirimarinaadis sealiha. Keefir annab hõrku maitset ja muudab ühtlasi liha pehmemaks. Sea rümp kaalub keskmiselt 60-75 kg - peaaegu kolm korda väiksem kui veise rümp. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks: esi-, kesk- jatagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ningpõseks, keskosa selja- ja küljetükiks. Tagaosas asuvad tagaosa lihased jatagakoot
sobivad ka idamaise hõnguga võivad olla ka kuivatatud. Sealihaga sobivad kokku marinaadid. paljud vürtsid ja maitseainesegud, samuti on nauditavad täidetud või pikitud sealiharoad. Kindel Lambaliha maitsestamine valik on sinep, sinepiseemned, paprika, basiilik, sibul, metsaseened, kardemon, must pipar, Rosé pipar, Lambalihale on olemas Cayenne'i pipar jpt maitseained. Väga maitsev on spetsiaalseid maitseainesegusid ja keefirimarinaadis sealiha. Keefir annab hõrku maitset vürstisoolasid. Kuna lamba- ja ka ja muudab ühtlasi liha pehmemaks.
laialdaselt toiduvalmistamiseks. Paljudel puhkudel jäetakse kamar lihale peale, näiteks suitsusinkidel ja suurematükilistel ahjupraadidel. Sealiha on mahlane ja maitsev. Sealiha võib maitsestada nii kuiva maitseainesegu kui ka marinaadiga. Hea on kasutada värskeid ürte, kuid need võivad olla ka kuivatatud. Sealihaga sobivad kokku paljud vürtsid ja maitseainesegud, samuti on nauditavad täidetud või pikitud sealiharoad. Kindel valik on sinep, sinepiseemned, paprika, basiilik, sibul, metsaseened, kardemon, must pipar, Rosé pipar, Cayenne'i pipar jpt maitseained. Väga maitsev on keefirimarinaadis sealiha. Keefir annab hõrku maitset ja muudab ühtlasi liha pehmemaks. Sea rümp kaalub keskmiselt 60-75 kg - peaaegu kolm korda väiksem kui veise rümp. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks: esi-, kesk- jatagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ningpõseks, keskosa selja- ja küljetükiks
5. EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks 6. KÕVERKASV 7. SISSEKASV mehaanilise vigastuse tagajärjel PUTUKKAHJUSTUSED 1) KOOREÜRASK kasvavas puus, ei lõhu puidu struktuuri 2) PUUKOI kuivavas puus, valmisolevas mööblis, pisikesed augud (toonesepp) 3) MAJASIKK tekitab veidi suuremad ovaalsed augud läbi puidu 4) MÄDANIK kõige ohtlikum 5) SEENED 1. METSASEENED elus puudel, kõige ohutumad, puidu pinnal. 2. LAOSEENED arenevad surnud puidul, kahjustavad puidu välimust (sinakas, rohekas, hallikas) e. hallitusseened. 3. MAJASEENED kõige ohtlikumad, söövad raku seinu, nõrgestavad puitu igal kujul, lahti saamine väga raske. 4. PÕRANDASEEN tekitab pruuni mädaniku 5. KELDRISEEN tekitab pruune plekke 6
survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne. seente arenguks on vajalik puidu niiskus õle 20%. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20-65 C. Alla 0 C seente areng peatub ja üle 60C juures enamik seeni hävib. Seened vajavad oma elutegevuseks õhuhapnikku. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE
6. Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne) ja nende arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest:
VÄLJALANGEV OKS puus koos koorega ja kukub õhematest laudadest kuivamisel välja e. TUBAKOKS pehme ja kõdunenud ja pudeneb puidust tükkhaaval välja. 3. MÄDANEMINE - puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puu osast. Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene. Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b. LAOSEENED kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil, kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Puidu tugevust oluliselt ei kahjusta aga rikuvad selle välimust. Nt siniseen ja hallitusseened. c. MAJASEENED kõige ohtlikumad, lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Nt: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen. 4. KASVUVEAD rikuvad puidu siseehitust
· tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 0C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta. · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis
4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne), sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene. 5)Mädanikku põhjustavad seened: 1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel 2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu. 3)majaseened-kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. 6)Putukakahjustused-seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi.
Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, ·laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke, mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Puidu kahjuritest levinumad on kooreürask
Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...35°C. Alla 0°C seente areng peatub, üle 60°C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks
5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb
ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma: · metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, · laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, · majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda
toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast. Kuivas puidus seened ei arene. Seente arenguks on vaja mitmeid soodsaid tingimusi: Vajalikku niiskust. Seened arenevad hästi poolkuivas ja toores puidus. Temperatuuri 20 ... 35ºC. Alla 0ºC seente areng peatub. Üle 60ºC juures enamik seeni hävib. Õhuhapnikku, mis on vajalik seente elutegevuseks. Seetõttu seened vees ei arene. Seened, mis tekitavad mädanikku, jagunevad 3 rühma: 1. Metsaseened. Need esinevad peamiselt kasvavatel puudel. 2. Laoseened. Levinumad neist on siniseened ja hallitusseened. Need kahjustavad puitu tema kuivamise ajal, siis ei ole puit veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseened ei kahjusta puidu tugevust, kuid rikuvad tema välimust. 3. Majaseened. Need on kõige ohtlikumad, nende mõjul muutub puit täiesti pudedaks massiks. Putukakahjustused. Need nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidukahjurid:
annaabi.ee 
