Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metsamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
metsad, metsamaa, puiduvaru, metsasus, kanada, metsatööstus, vähenenud, okasmetsad, lehtmetsad, vihmamets, metsamajandus, üro, kongo, indoneesia, tarbepuit, idaosa, eukalüpt, loorber, maakasutuse, juurdekasvu, metsavarud, metsavarusid, agriculture, hektarit, forestry, venezuela, peruu, boliivia, austraalia, columbia, ukraina, hispaania, metsaseaduseliigniiskuse all ja puud hävivad. • metsatulekahjud Metsatulekahjude sagedus on samuti märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad 2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p. 1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa 3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p. 1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest
1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA
liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad). Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdekasv ha kasvab kohta Ekvatoriaalsed Kongo DV, Brasiilia, palmid, punane puu, Enamasti koosnevad nad
Maailma metsatööstus 2011 rahvusvaheline metsa-aasta · Rahvusvahelise metsa-aasta logol on kujutatud puud, mille sisse on joonistatud elus- ja eluta olendid. · Üks aasta on kuulutatud metsa-aastaks, et tõsta inimeste teadlikust metsade kohta (kasutus, kaitse jne). Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Metsade tähtsus · Erosiooni tõkestaja · Hapniku tootja · Veeringe reguleerija · Tooraine · Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? · Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas (mln ha)
Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv suurem, liigiliselt mitmekesine, puit mööblitööstusele.
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus.
müügiks toodeti vaid mõndasaadust. Levinud on nad euroopas ja põhja-ameerikas, neid kasvab ka jaapanis. Kõigepealt kujunes välja väga töömahuka tootmisega piimakarjataludes. Lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit
kuid leping jõustus alles 1994. Selle alusel kuulutati loodusvarad 200 meremiili ulatuses rannikust rannikuriigi esmase kasutusõiguse all olevaiks, ainult avameri jäi kõikidele avatuks. Piiratakse püügipäevade arvu, maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid jne. Eriti ulatuslikult on sellised meetmed kasutusele võetud LääneEuroopas. 4.5 Metsavarud ja metsatüübid Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmik. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Metsade majandamisel on oluline arvestada metsa keskmist aastast juurdekasvu (kuupmeeter aastas hektari kohta). Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu. 1. Parasvöötme okasmets.
Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%).
2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha
· Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud, madal saagikus. Rantsod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või lambakarjad
Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud. Levinud peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas, ka Jaapanis. Piimakarjatalud: Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjaosas, Uus-Meremaal. Lähiajal suurlinnade läheduses palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud: hõreda asustusega kuivas kliimas. Austraalias, Põhja-Ameerikas, Venemaa ja Kasahstani steppides. Suure pindalaga. Peamiselt nisu. Väikesed tootmiskulud, madal saagikus. 9 Rantsod: suured loomakasvatusmajandid. Tuhandepealised lihaveise- või
hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) on rohkem planktonit ja hapnikku. 2. Jõgede suudme alad jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid. 3. Ääremered toitu rohkem- 5) Kalarikkamad ookeanid. 1) vaikne ookean üle poole kalapüügist.( loode ala venemaa, jaapan, hiina; kirde ala kanada, mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik Tsiili, peruu) 2) atlandi ookean (kirde osa norra, island; loode osa kanada, usa; aafrika läänerannik) 6) 1) hajali rannapüük ida-, kagu-aasias, norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse. 2) konsentreeritud rannapüük põhjariigid, Tsiili, peruu ( kala püütakse suuremate
20% kaevanduste kulukas s. Hüdroener Elektriene Suurte Hiina,Jaapa - - Segab kalade liikumi gia rgia ja jõgede n, Kudemamineminst, Taastuv soojusener suudmes Kanada,Roo Üleujutused,ehitamin 5% gia tsi kallis,setete liikumine tootmisek Brasiilia,US On häiritud. s A Venemaa,N orra,India,V enezuela
METSAMAJANDUS-on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse,valve ja majandamisega. METSAVARUD-on looduslikud metsad,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid. METSAKASVATUS-on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad.
püügipiirkond on Vaikse ookeani loodeosa, kus püük on viimase kolmekümne aastaga kahekordistunud. Vaikse ookeani kaguosas kulgeb piki rannikut võimas külm hoovus ning kus elutsevad peamiselt väikese toiteväärtusega pisikalad, kes kõlbavad kalajahu ja väetise valmistamiseks. Seda vööndit kasutavad eriti tulemuslikult Peruu ja Tsiili. Atlandi ookeani peamised püügipiirkonnad on seni olnud põhjapoolkeral. Sealsete majanduspiirkondade kalavarusid kontrollivad loodeosas USA ja Kanada, kirdeosas Norra ja Island ning Idaosa keskel Hispaania, Portugal ja Maroko. Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma. 4
Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina; parasvööde Sojauba: USA, Brasiilia, Argentiina, Hiina, India; lähistroopiline Maapähkel: Hiina, India, Nigeeri, USA; soe parasvööde Oliivipuu: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Tuneesia; vahemereline lähistroopiline Raps: Hiina, Kanada, India, Saksmaa, Prantsusmaa; parasvööde Päevalill: Venemaa, USA, Ukraina, India, Argentiina; soe parasvööde, lähistroopiline Puuvill: Hiina, Indoneesia, USA, Türgi, India, Pakistan, troopilised alad Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu; ekvatoriaalne
*vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus. Metsa(puidu-)varude hindamine (pindala, metsasus, puiduvaru, arvestuslank, liigiline koosseis). Metsarikkamad riigid maailmas. *suurust iseloomustatakse metsamaa pindalaga või metsasusega *parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru *oluline on ka teada liigilist koosseisu, kõige hinnatumad on ilusa ja vastupidava puidu väärispuud (nt. sandlipuu ja eebenipuu) *Vanamaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Rootsi, Soome *lk 102 9. Oskad lühidalt iseloomustada ja kaardil näidata erinevaid metsatüüpe
meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. Majandusvesi- kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on) 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks: USA, Kanada 9. Millised on maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Atlandi ookeani: kirde, põhja ja loode rannik. Vaikse ookeani: loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik 10.Nimeta suurimaid kalapüüdjaid riike ja kalu eksportivaid riike, oska kanda kaardile? Kalapüüdjaid riike: Hiina, Peruu, Jaapan. Eksportijad: Norra, Taani, Hiina 11.Nimeta 3 muutust mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20. saj. teisel poolel? a) Ookeani püük (USA, Jaapan, Venemaa) b) Kalakasvatus 12
EL-iga liitumise järgselt suurenes nii sisse- kui ka väljaränne 1 jaanuaril 2009 a elas Eestis 1,32 miljoni inimest. Elanike arvult on Eestist EL-is väiksemad vaid Küpros, Lichtenstein ja Malta . Eesti asustus on hõre. Euroopa liidus on Eestist hõredamini asustatud vaid Soome ja Rootsi (Eesti. Arve ja fakte. Statistikaamet, 2010). 2011 rahvaloenduse järgi elas Eestis püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. 2012.aastal Lisaks rahvaarvu muutumisele on oluliseks trendiks linnastumine. Aastal 1900 elas linnades 14 % maailma rahvastikust, aastal 1991 oli see juba 45 % ja aastaks 2030 ennustatakse, et linlased moodustavad juba 2/3 maakera elanikkonnast. Esimest korda maailma ajaloos elab linnades enam kui 50% maailma rahvastikust. Teadliku ja tugeva halduse puudumisel võib linnade kiire kasv põhjustada tohutuid keskkonnaprobleeme, suurendades nii
Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia c. Kohv kasvatatakse: peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas. Ekportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko d. Nisu kasvatatakse: eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näiteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana. Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL e. Tee - Aasia f. Suhkruroog kasvatatakse: peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna- Ameerikas. Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina g. Puuvill kasvatakse: Põhiliselt USAs ja Aasias Eksportijad: USA, Usbekistan, Hiina, India, Brasiilia 10.Milliste agrokliimavöötmete kliimat iseloomustavad juuresolevad kliimadiagrammid? Iseloomusta selle kliimavöötme põllumajandust (taime- ja
Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik elektrienergia, Iraan, USA, Usa, Kanada, Lääne- kütteväärtus - transport peaiselt torujuhtmeid pidi 28% keevitustööd, Kanada Kanada, Alzeeria, Euroopa - ei vaja taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid
USA, Austraalia Parasvööt Leht Venemaa valge/must pöök, Aktiivse me Põhja-Ameerika kask põllumajandustegevuse metsad vaher ja asustuse tuhenemise tõttu oluliselt vähenenud 5-10m3/ha okas Venemaa Kuusk, Kasvab aeglaselt,on Mänd suhteliselt hõredad ja väiksese aastase juurdekasvuga 1- 2m3/ha
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti
neutraalveed- võivad liikuda kõik laevad, kalapüük ja maavarade kaevandamine rahvusvaheliste kokkulepingute alusel. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Parajalt soe vesi, vesi hapniku rikkam, rohkem valgust, jõed toovad endaga kaasa magedat vett ja toitaineid. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ise ei suuda temale eraldatud püügimahu ulatuses kalavarusid püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Angola, Namiibia, USA, Kanada. Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? Kuna rahvusvaheliste lepete täitmine on osaliselt vabatahtlik, nende lepete eiramise eest mingit karistust ei määrata. Kalavarude vähenemise põhjused: * massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale * maailmamere reostumine- nafta ammutamine merepõhjast * meretransport * õnnetused tankeritega * aktiivne tegevus rannikualadel Keskkonnaprobleemid: * Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele
näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; · Millise arengutasemega riigid tegelevad ookeanipüügiga? Põhjenda, miks nemad. · Võrdle rannikupüüki ja ookeanipüüki. Too välja 3 erinevust. · Miks kalakasvatuste osa väljapüügis suureneb? 55. oskab iseloomustada muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli, Kalapüük Indias 1990-1999 ( tuh t) 6000 · Analüüsi joonise abil kalapüüki Indias 5000
PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi... KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb... KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam.
Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides? Põllumajanduse osatähtsus SKTs on põhjariikides vähenenud ja moodustab sellest mõne % , kuid Lõuna riikides moodustab põllumajandus poole SKTst, kuid on ka selliseid Lõuna riike kus SKT moodustav vähem kui kümnendik SKTst, siin on oluline mõju looduslikel teguritel, mis võivad takistada põllumajanduslikutoodangut 6. Miks on toiduprobleemid suuremad just neis riikides, kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi? Selle pärast et sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajanudsega on huvitatud
annaabi.ee 
