väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas;
Eesti rahvaluules peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks
riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Vihmametsad on Brasiilia üks suuremaid loodusrikkusi ja neid kustutakse ka maailma kopsudeks. Need on koduks väga paljudele liikidele: Amazonase vihmametsades elab ligi kolmandik maailmas leiduvatest olenditest, alates putukatest ja lõpetades jaaguaritega. Aastast 1970, mil esmakordselt hakati metsaalasid süstemaatiliselt vähendama, on nende loomade arvukus pidevalt langenud. Vihmametsade pindala Brasiilias väheneb rekordilise kiirusega. 2004. aastal vähenes vihmametsade pindala 20 000 ruutkilomeetri võrra. 2007. aasta viimase viie kuuga raiuti aga Brasiilias maha üle 3 000 ruutkilomeetri vihmametsi. Peamisteks metsalangetamise põhjusteks on laienev elamuehitus ja põllumajanduse areng, samuti ka ebaseaduslik raie, mille arvelt
pikk saba. Kasetriibiku kui hüpiklase tagajäsemed on väga tugevad ning kohastunud hüppamiseks. Lisaks suudab kasetriibik nii ees- kui tagakäpa välimist varvast ronimise hõlbustamiseks teiste varvaste suhtes vastassuunda pöörata. Tihti aetakse teda segamini juttselg-hiirega, kellel pole aga nii pikka saba kui kasehiirel. Lisaks pole kasetriibikul ka lõhestunud ülahuult. 2. Elupaik ja -viis Kasetriibik armastab elupaigana niiskeid tiheda rohttaimestikuga metsaalasid. Enamasti kasutabki elupaigana niiskemaid kohti nagu veekogude kaldad või rohtunud rannaalad. Metsades otsivad nad endale pehkinud kännu ning sinna uuristavad pikki käike, millel on 3 ainult üks avaus, mis kaetakse kooretükiga. Kännus asub ka tema pesa, mis on rohust või samblast kera. Pesa võib asuda ka maal all. Elukohaks võib valida ka aiad ning talude ümbrused.
on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise teel Asustus ja kaitsealad Siin asub Lääne-Eesti suurim asula 44 000 elanikuga kuurort- ja sadamalinn Pärnu. Linnadest on siin veel Sindi ja suurematest asulatest Audru, Paikuse, Uulu, Häädemeeste, Kabli jt. ------------------------------------------------------------------------------- Luitemaa Looduskaitseala asub Pärnu maakonnas Tahkuranna, Suru ja
puidutööstuse jaoks, mitte ei põhjusta ainult paljude loomade, puu- ja taimeliikide väljasuremist, vaid avaldab ka hävitavat mõju maailma kliima soojenemisele.11 Üks peamiseid põhjuseid, miks on mets inimkonnale nii tähtis, on see, et metsad on nn süsiniku neeldajad, mis võtavad atmosfääris oleva süsinikdioksiidi ja teisendavad selle vajalikuks hapnikuks, et inimkond ja teised elusolundid seda ohutult hingata saaks. Vähendades suuri metsaalasid, ilma puude tagasi istutamata, põhjustame me süsinikdioksiidi koguse muurumist atomosfääris, millel võib olla suur mõju tervele maailmale. Metsad on inimestele ja loomadele olulised, kuna nad on kodudeks miljonitele liikidele, aitavad vältida pinnase erosiooni, neelavad globaalse soojenemisega seotud kasvuhoonegaase, takistavad mulla kuivamist, toodavad hapnikku ja absorbeerivad süsinikdioksiidi. Metsad katavad
Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem
Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. mänd 39,2 %,kask 28,4 %,kuusk 23,6 %,lepp 6,4 %,haab 1,7 %,tamm 0,7 % Metsarikkamad riigid: Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-
Mustraba, Kikepera jt. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad jõed Pärnu, Audru, Uruste, Sauga. Suurematest järvedest väärivad nimetamist Tõhela ja Ermistujärv. Riigimetsa Majandamise Keskus [httphttp://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/vandra-metskond] (24.10.2011) 6 LOODUSVÄÄRTUSED Metskond jääb Vahe-Eesti metsavööndi edelaossa ja siin leidub palju eriilmelisi ning liigirikkaid metsaalasid. Siin paiknevad mitmed kaitsealad, mis on moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks: Nätsi-Võlla, Taarikõnnu ja Avaste looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark.RiigimetsaMajandamiseKeskus Vändra metskonna metsamaa pindalast 18 % moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad .Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,4% ehk 795 ha. Metskonna maadel on registreeritud 5 I kategooriasse ja 22 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki
315950; 17% 565000; 31% Põllumaa Metsaalad Muu maa 930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2
(Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on vallas 4800 hektarit. Enamus põllumajandusest on kahe ühistu käes, Vardja MÜ ja Lahe MÜ, mis tegelevad segapõllumajanduse ja ka piimakarjakasvatamisega. 3.3. Taimestik ja loomastik, looduskaitse Suuri kaitsealasid ja metsaalasid Laheda vallas pole, kuid sellegi poolest leidub siin haruldasi taimi ja loomi. Üks haruldastest taimedest ongi Amuuri korgipuu, lisaks sellele on II kaitsekategooria taim ka kummeli-võtmehein. Kaitseall olevaid loomi leidub siin kaks, väike-konnakotkas ja kanakull. Laheda valla territooriumil on ka üks hoiuala, Tahkjärve soo hoiuala, mis on kaitse all 2005. aastast. Tahkjärve soo hoiuala on tehtud vastava elupaigatüübi kaitseks. Alas on keelatud sood kahjustav tegevus.(Laheda valla
Metsamajanduse regionalne ülevaade Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks: 1. Lääne-Euroopa--mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks. 2. Vahe-Euroopa--seal on segametsad, sotsialistlikus süsteemis toimus pikka aega metsade ebaõige tarbimine. Metsavarusid on rohkesti Eestis, Lätis, Poolas, Tsehhis, Slovakkias. Metsade kompleksne kasutamine võimaldaks neil riikidel tõusta olulisteks eksportijateks. 3
Samas Eesti on tuntud oma geoloogiliste objektide poolest, nagu 300 kilomeetriline Põhja-Eesti klint, rändrahnud ja kaheks meteoriidikraatrid - Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Lasnamäe, Neugrund, Simuna, Tsõõrikmäe ja Vaidasoo. Lõpuks, kõige suurema osakaalu maastikus on viimase poolesaja aastaga omandanud metsad. Säilinud on ulatuslikud metsaalad, nagu näiteks Kõrvemaa ja 72 500 hektariline Lahemaa, mis on üks Euroopa suuremaid kaitstavaid metsaalasid. Teadlaste hinnangul võib Eesti metsades elutseda ligikaudu 20 000 liiki sammaldest-samblikest lindude ja imetajateni. Ja on just sellise vaba ja rikkumata elus ja eluta looduse pärast tahetakse Eestisse juurde tulla lähedalt ja kaugelt. (Keskkonnaministeerium 2018a) Mis puudutab vaimse kultuuri väärtuseid, siis, kõigepealt, vaimne kultuuripärand Eesti jaoks on oluline ühenduslüli, mis seob inimesed kogukonnaks nii ajas kui ruumis. Need loovad teadmised
süsihappegaasi hulk õhus on tõusnud 0,028% kuni 0,385% tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja ulatuslikule metsade raiumisele. Süsihappegaas tekitab kasvuhooneefekti, lastes küll päikesekiirgusena tulevat soojust atmosfäärist sisse, kuid mitte enam välja. See viib üleüldise kliimasoojenemiseni. Niisiis võttes Kalimantanilt ja mujalt maha vihmametsi, hävitame me neid, kes suudaksid vähendada õhus olevat süsihappegaasi hulka. Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis
metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi. Metsarikastes riikides on kogu riigi majandus metsandusest 3 sõltuv. Näiteks Soomes moodustab metsandus ja metsatööstus peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust.(1) 4 2. Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik Euroopa Liit hõlmab suuri metsaalasid, mille pindala on iga uue liitumisega kasvanud. Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes kohaldatavatel sätetel, mitmetel tegevuskavadel ja määrustel. (1) Metsa pindala poolest on Euroopa Liit kuuendal kohal maailmas, kusjuures metsad on mitmekesised, hästi majandatud ja suure majandusliku potentsiaaliga. Metsanduse õigusliku
Metsamajanduse regionaalne ülevaade. Euroopa Selle regiooni saab metsade erinevuste alusel jagada kolmeks: 1. Lääne-Euroopa--mandriosas levinud lehtmetsad on hävitatud, metsavarud on alles jäänud Alpidega piirnevatel aladel, neid metsi kasutatakse kompleksselt. Saksamaa ja Prantsusmaa ekspordivad puidutööstuse toodangut. Peale Alpi mäestiku metsade on ülejäänud metsad rajatud looduslikul eesmärgil, mandriosas taastatakse palju metsaalasid okaspuudega. Skandinaaviamaades (Soome, Rootsi) levivad ulatuslikud okasmetsad, mis on hästi säilinud. Metsi kasutatakse kompleksselt ja valmistoodang läheb ekspordiks. 2. Vahe-Euroopa--seal on segametsad, sotsialistlikus süsteemis toimus pikka aega metsade ebaõige tarbimine. Metsavarusid on rohkesti Eestis, Lätis, Poolas, Tsehhis, Slovakkias. Metsade kompleksne kasutamine võimaldaks neil riikidel tõusta olulisteks eksportijateks. 3
Aasias. Aastane juurdekasv on SUUUR (50m³/ha). Kuigi nende puit pole majanduslikult eriti väärtuslik, väheneb nende pindala kiiresti. (Liiga palju raiet, ma ütlen!) üleraie! 26. Metsade majandamise põhimõtted, arenenud ja arengumaade metsamajandus. Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstusklastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused. Samuti on kasvanud nõudlus puidutoodetele. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne- ja Põhja-Euroopas; Põhja-
suurema osa rannikumadaliku mullastikust moodustavad liivmullad. Mullad on valdavalt põuakartlikud ning sageli tundlikud reostuse ja tuulekande suhtes. Liivmuldade madala loodusliku viljakuse ning kivisuse tõttu on haritava maa osatähtsus Soome lahe rannikumadalikul väga väike (Linkrus 1998). 1.7. Taimestik Maakasutuse poolest on ülekaalus metsaalad, mida on hinnanguliselt kokku ligi 62%, sh lehtmetsa 6,7%, okasmetsa 31,7%, segametsa 15,6%, üleminekulisi metsaalasid 8,3%. Põõsastikke, looduslikke rohumaid ja karjamaid on hinnanguliselt 3,9%. Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea)
keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Haridus ja kultuur Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised)
Inventeerimise metoodika Järgnev osa annab lühiülevaate Eesti vääriselupaikade inventeerimise metoodikast. Metoodikatäpsema kirjelduse leiab vääriselupaikade inventeerimise käsiraamatust (Andersson jt 2000a, 1999b; Andersson et al 2000b). Nimetatud metoodika põhineb Rootsi vääriselupaikade inventeerimise metoodikal (Norénet al 1995), mida kohandati ja arendati Eesti oludele. Vääriselupaikade inventeerimise eesmärk oli leida, määratleda ja lühidalt kirjeldada metsaalasid, mille looduskaitsealased väärtused vastavad vääriselupaiga või potentsiaalse vääriselupaiga kriteeriumidele. Ettevalmistav töö Vääriselupaikade inventeerimise esimese etapi käigus määratleti eeldatavad vääriselupaigad,kus hakati tegema välitöid. Andmeid koguti metsade kohta üle kogu Eesti ning selleks kasutati metsakorralduse takseerkirjelduste andmebaase. Andmete kvaliteet ja kvantiteet on piirkonniti
omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasutsuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Katk Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 16651690 ei toimunud katku tõttu õppetööd isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal asutatud Tartu ülikoolis (Academia Gustavianas). Suur nälg
metsatukkadesse. Põdrad võivad elada ka inimasulate ligidal, kui naabrid neid ei tülita. (Eesti Loodus, Piret Pappel, 2001) Metssiga (Sus scrofa) Metssiga võib kohata peaaegu kõikjal. Ta on väga suure kohanemisvõimega loom. Meelispaikadeks on niisked lopsaka alustaimestikuga kuuse-, leht- ja segametsad, samuti 27 sooservad, ja veekogude kaldad, kus ta leiab toitu ja varju. Metssead armastavad ka põldudega piirnevaid metsaalasid. Suvel eelistavad nad niiskeid leht- ja segametsi, talvel tiheda alustaimestikuga kuusikuid. Metssiga asustab tervet Eestit. Kõige suurem on arvukus Lääne- ja Lõuna-Eestis. Metssead on elanud eesti territooriumil jääaja lõpust saati, kuid 17.- 18. sajandil kliima jahenes ja nad taandusid lõuna poole. 19. sajandil liikusid meie aladel ainult üksikud kuldid. 20. sajandi alguses asustasid metssead uuesti Eesti, kuid kadusid jälle 1945. aastal külma talve tõttu
järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas 1959. a. loodud keeluala ulatusega, mille looduslikuks piiriks võib üldjoontes võtta Halliste jõe, mida nii idast kui ka läänest piiravad metsamassiivid
mõttes: enam kui 200 neist on haruldased ja ohutatud ka Euroopas. See võrdlemisi suur hulk rahvusvaheliselt haruldasi ja ohustatud liike (võrreldes maa suurusega) tuleneb peamiselt madalast majandusintensiivsusest. Igal aastal leitakse "kogemata" ja registreeritakse mitmeid uusi liike. 2000. aastate alguses töötati välja indikaatorite süsteem ning viidi läbi üleriigiline inventuur metsa vääriselupaikade tuvastamiseks, s.t inventeeriti selliseid metsaalasid, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suur. Inventuuri tulemused võimaldavad valida alasid edasisteks uuringuteks ja kaitse alla võtmiseks ning väldivad teatud määral ka uurimata loodusväärtuse kiiret kadumist. Metsade majandamist peetakse tänapäeval suurimaks ohuks ohustatud liikide säilimisele (4). Eesti metsade praegune mitmekesisus ei ole mitte ainuüksi ökoloogiliste protsesside ja liikide ning
elamuid piiravad aiad suured parkaiad, kus peeti rahvapidusid ja kasvatati jahiloomi. Mesopotaamia põhjaosa, kus elasid assüürlased ja hiljem pärslased, oli jahedam ja metsasem; lõuna pool, kus elasid sumerid ja babüloonlased, oli aga kõrbesem. Sellega seoses erines ka kummagi kultuuri maastikukujundus. Assüürlased ja pärslased, loomult sõdalased ja kütid, armastasid piiramatuid steppe ja metsikuid tihedaid metsaalasid. Seetõttu olid nende aiad mõõtmatus suuruses ja sarnanesid pigem parkidele. Parkides hoidsid nad metsloomi, keda nad perioodiliselt küttisid. Sellist parki kutsuti paradiisiks. Sumerid aga paigutasid oma aiad majade kõige sisemisemaisse osadesse ning need ümbritseti kõrge taraga. Neis aedades oli palju kauneid lilli, aiad olid kaunistatud erinevate kunstitaiestega. ASSÜÜRLASTE AIAD Babüloonia-assüüria kultuurrahvaste aedadest teatakse üldse küllalt vähe. Babüloonia eepos
Põllumaad jäävad kasutusest välja, sööti ja võsastuvad. Osa metsastuvad ka looduslikult. Tööstusalade läheduses olevad põllumassiivid on kasutuseta. Kaevandustega seotud maa on n.ö raisus. Osa ei tee ise ja teistel ka ei lase. Elamualade ja tööstusalade tekkimine põllumaade ja metsamaade arvel, samuti karjäärid. Teed ja hoonestatud alad tükeldavad põlde ja metsaalasid olulisel määral. 16. Ehitatud keskkonna tasakaalustamatus ja kohatine halb kvaliteet Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende
annaabi.ee 
