liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei tasu heituda, tuleb neile julgelt vastu astuda ja muuta elu elatavaks! Metropolid pole ainus paik, kus rütme esineda võib. Väga hästi on need ka looduses esindatud. Vihmasabin aknalaual, põudade esinemine, jõgede üleujutused need on vähesed rütmid loodusest enesest. Südamerütm on vast täpseim ja olulisim inimelus. Tuks- tuks-tuks ei saa me seda heli eirata, kuna see rütm on alati meiega. Ka öö ja päeva vaheldumine on omamoodi rütm, sest kui kell on saanud 00:01, on see märk sellest, et on korduma hakanud uue päeva uus rütm.
Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfliktid, mis tihti kasvasid välja veristeks sõdadeks. Enamik riike saavutasid pärast koloniaalsõdu enda iseseisvuse, see aga polnud palju parem kui olla metropoli üheks asumaaks. Kolmanda Maailma riigid leidsid end uuest situatsioonist, kus neil puudus kindel riigi juhtorgan ning riigi juhtimis süsteem. Kõige lihtsam oli sellises situatsioonis valida diktatuuri tee ja
6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid.
tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse ja üksilduse otsinguil on näiteks New Yorgist lahkunud juba üle miljoni inimese. New Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis, kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse.
Ameerika Ühendriikide majandus on majandusliku toodangu koondmõõtmiste näitajatelt maailma tipus. Nominaalset sisemajanduse koguprodukti arvestades on USA majandus maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt 41 kohal 156-st riigist ehk 74% riikidel USA-st võrdsem sissetulekute jaotus. Samal ajal kui tihedalt linnastunud piirkonnad ning metropolid näevad jälle õitsengut, mida nähti viimati enne 2008 aastal alanud majanduskriisi, kannatavad mitmed piirkonnad ning sajad tuhanded inimesed oma elupiirkonnast tuleneva vausesus all. Apalatsi mäestiku piirkond on aastakümmneid olnud keskmise ameeriklase mõttemaailmas justkui vaesuse sümbol. Termini mainimisega tuleb mõttesse orgudes paiknevad majalobudikud ning aias roostetavad autoromud
aasta, kui tekkis 17 uut riiki. · Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 3. Kolmanda maailma riikide sarnased tunnused: · Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest. Põhjuseks- endiste kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga ja koloonia ülesandeks oli metropoli varustamine toorainega või põllumajanduse saadustega. tööstuse ja põllumajanduse arengutase oli madal monokultuuride kasvatamine (näiteks teravili, suhkruroog, kohvi, banaanid) või
Mängude toimumislinnaks oli London ning toimumisaeg oli 27. Juulist 12 augustini. Kusjuures selle suveolümpiamängude toimumiskoht oli küllaltki eriline London on esimene linn, kui olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis. Eesti lippu kandis avatseremoonial 39-aastane kettaheitja Aleksander Tammert. Lõputseremoonial sai taolise au osaliseks 27-aastane maadleja Heiki Nabi. Suursugune avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared" ning selle oli lavastanud filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney, Rowan Atkinson, Daniel Craig
aasta, kui tekkis 17 uut riiki. * Kolooniate vabanemine toimus võitluses metropolidega, sest impeeriumid ei olnud valmis kolooniaid vabatahtlikult loovutama ja seetõttu puhkesid koloniaalsõjad: * Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. * Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. * Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 5.Mauistliku Hiina majandus.Hiina p2rast Maod Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos Hiina p2rast Maod : Vqimule tuli Deng Xiaoping
Pärast I ms lisandusid dadaism, sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Modernism kestis kuni II ms , teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi: · Olulised riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan · Rahu Euroopas 1870/1 1914 · Tööstusrevolutsioon Euroopas ja linnastumine (urbaniseerumine), metropolid, Euroopa elanikkonna kasv · Teaduse ja tehnika tormiline areng radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, fiiberkiud, plastik, aniliinvärvid, fotograafia · Jõukuse kasv (UK 1850-1890 palk tõus. 60%, tarbekaubad lang. 6.5%) · Töölisklassi väljakujunemine, ametiühingute teke (1869-1906) · Friedrich Nietzsche (1844 1900) üliinimese teooria ("Gott ist tot!" "Du sollst werden, der du bist", Der Übermensch)
6) viimne võidmine ( raskelt haigele või surijale); 7) preestriks pühitsemine. Preestriks pühitsemisega annab õigeusu kirik edasi algkogudusest pärit õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead -
Igalühel on kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda. Purunesid eelmise aja arvamised. Marx- materialism, kommunism Darwin -looduslik valik, evolutsioon Freud- alateadvus, psühhoanalüüs . Kierkegaard- vastandas
Selliste eksperimentide tulemused ning samuti see, mis puudutab spontaanseid muutusi sündimuskäitumises, mis tulenevad rahvastiku survest, on alles hakatud kokku panema ja hindama. Esialgsed vastused väikese peremudeli võimaluste kohta enne täielikku moderniseerimist saavad peagi olema kättesaadavad. Rändeülemineku II faasi või terviseülemineku faasi B ruumiline areng ei ole üksnes väljapoole ühest isoleeritud keskusest. Arenenud maades, regionaalsed ja riiklikud metropolid, tunduvat toimivat nagu arenenud eelpostid moderniseerimisprotsessi eel. Nendes linnades toimub liikumine rände suurenemise ning surmapõhjuste kontrollimise suunas ja sealt edasi traditsioonilise ühiskonna 1 faasi maapiirkondadesse. Seejärel vähenev sündimus liigub samuti ruumiliselt kui ka sotsiaalselt allapoole. Selle protsessi eeltingimused teostuse osas ei ole üldse selged. Edasiseks töö selle hüpoteesiga oleks vaja täpsustada täpseid jälgi, mida järgivad arenenud
kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused c) Heaoluriik: tunnused, probleemid, näited. Saksamaal sai alguses 1880.ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid.
Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit.
(London, New York, Hong Kong), raamatupidamine (London, New York, Hong Kong), juhtimine (New York, London, Pariis) Linnade võrguline seotus – globaliseerumise erinevad tahud ühe sektori näitel Globaallinn / Maailmalinn Linnad kui linlikud sõlmpunktid globaalsetes võrgustikes. Maailmamajanduse põhikeskused (Sassen 1991; 2001), suurte linnadega kuhu koonduvad kõrgema taseme teenused ja töökohad. Metropolid ja suured linnad on kujunenud väga tähtsateks käsu- ja kontrollikeskusteks globaalses majanduses (Castells 1989). Sasseni arvates on suurlinnadel (u. 35 linna) oluline roll globaliseerumise tootmises – kasvanud rahvusvaheliste tehingute mastaap ja keerukus nõuab neid kõrgtasemel multinatsionaalseid peakortereid. Peamised tunnused: mitmekesised teenused; maailma tähtsaimad pangad ja börsid;
Spengler väidab, et kultuur on jõudnud oma viimasesse faasi tsivilisatsioonini, ja sellele ei järgne enam midagi. Kuskil sünnib uus kultuur ja ühiskond, mis hakkab kandma loovaid algeid, kuni seegi lõpuks oma arengukaares tsivilisatsiooni ehk lõpuni jõuab. (Lembo, Toivo 2009, 11). 1.3. Mis on tsivilisatsioon? Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all? Eelkõige näeb ta selles kultuurijärgset seisundit , mida iseloomustavad mass, metropolid, loovuse asendumine tõlgendamisega, meediavõim, tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne. Ratsionalism - mis valitseb ja usub ainult oma kriitilisse mõistusesse -- mehhaniseerib kogu maailma. Spengler ei näe materialismis aga ei midagi muud, kui mehaaniliselt mõistetud endist, ürgset kujudeküllust, millest elamus on välja lülitatud. Ta kirjutab "Materialismis kõik saatuslik mehhaniseeritakse evolutsiooniks, arenguks, eduks
Inimeste massiline sundmigratsioon Hoogustas industrialiseerimist ja linnastumist Euroopas Erinevad jaotused Esimene, teine (kommunistlikud riigid) ja kolmas maailm Lääs vs mitte-Lääs Arenenud maad, arengumaad, vähimarenenud maad Dekolonisatsioon 1791 Haiti 19. sajandi jooksul aga vastuseks katsed parandada kohalikku eluolu või suruda mässud maha Reaalne dekolonisatsioon pärast Teist Maailmasõda Neokolonialism Metropolid säilitavad poolkoloniaalsed suhted nominaalselt iseseisvate kolmanda maailma riikidega. Erivorm: sisekolonialism ehk maa pärisasukate etnilise vähemuse suhtes rakendatav kultuurilis- poliitiline või majanduslik ekspluateerimine. Antropoloogia eetilised probleemid Talal Asad. Anthropology and the Colonial Encounter (1973). Antropoloogia kujunes koloniaalses kontekstis Ei tegelenud selliste juurtega kuni 1980ndateni Panustas omal poolt koloniaalsetesse suhetesse
hävitamine.Piiratud eeslinnastumine enne 1990, massiivne valglinnastumine 2000ndatel. Sagedase ühistranspordi asemel massautostumine. Islamilinnad Jami – peamošee linna keskmes Kaitsestruktuurid sarnaselt Euroopa linnadele Traditsiooniliste turutänavate structure: bazaarid and suq’d Elamute ülim privaatsus ja suletus Uued ärikvartalid modernses/rahvusvahelises laadis (pilvelõhkujad) Slummid Mereäärsed turismilinnad: hotellid ja funindustry Ülelinnastunud metropolid: Duaalised linnad Tööpudus maal ja linnas Raha linnades Varimajandus Kuritegevus Kasvavad linnaruumid Rahvusvahelised postmodernsed linnakeskused Kesklinna agulite taastamine (gentrifikatsioon) Planeeritud eeslinnad Rikaste turvapiirkonnad (gated communities) Lauslinnad (boomurbs) Keskklassi ja tööliste korterid ja majad Etnilised enklaavid Slummid Transnatsionaalid Rahvusvahelised hiidettevõtted-RVE (1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis,
Lääne-Euroopa — Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg, Monako 4. Kesk-Euroopa — Šveits, Poola, Lihtenštein, Austria, Ungari, Tšehhi, Slovakkia 5. Kagu-Euroopa — end Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia 6. Ida-Euroopa — endine NL Karjanduskultuure on võimalik leida Euroopa kõigist piirkondadest. 15.2 Rahvastikuprotsessid Tihedama rahvastikuga riigid Euroopas on väikeriigid Holland, Belgia, väiksema tihe- dusega on põhjamaad. Suurimad metropolid Euroopas (suurlinn+äärelinn) on London, Pariis, Essen-Dortmund, Milaano, Barcelona. Vähemalt 10 linnas on üle 3 miljoni inimese. Linnades elas 1990. aastal 73% (võrdluseks maailmas 43%). Enam on linnastunud Põhja- ja Lääne-Euroopa. Vähem Portugal ja Albaania. Oluline on immigratsioon — arengumaadest sisserännanud tööjõud (sh 1.6 milj türklast). Endised Euroopa rahvusriigid on muutunud multietnilisteks-rassilisteks.
suundumus nagu formalism. Puhtuse kategooria leidis erilist rõhutamist kunstivoolus nimega “purism”. Valge kuubik(white cube) - Tallinna Kunstihoone, ehitatud 1932, renoveeritud 1994 Modernistlik galerii, valgete seintega, puhas, nagu “kunstile pühitsetud ruum” Metropol / perifeeria - Metropol / perifeeria modernistlikus kunstimudelis Pariis kui metropol enne II Maailmasõda New York ja Moskva kui metropolid pärast II Maailmasõda Stiil - Kunstiteadlane Alois Riegl publitseeris 1893. aastal raamatu “Stilfragen” (“Stiiliküsimused”), kus võeti lähtekohaks puhtas vorm ja ornament, milles saab avalikuks tähendustevaba “tahe kunstile” Sama liini jätkas Heinrich Wölfflin oma fundamentaalses käsitluses “Kunst- geschichtliche Grundbegriffe” (1915) Modernistlikus kunstiajalookäsitluses muutusid ajalugu ja stiil kontseptuaalseks
organiseerimine. Aafrika vabadusvõitlust mõjutas demokraatlike liikumiste kasv arenenud maades 1940. aastate teisel poolel ning iseseisvusliikumise edusammud Aasias (India, Vietnam jt). Esirinnas oli Aafrika mandril Põhja-Aafrika riigid 1950. aastatel, Egiptus oli seda 1922. a juba teinud. Liibüa järgnes 1951. a, Egiptuses toimus Ühendkuningriigi kontrolli vastane riigipööre 1952. a, 1954. a algas Alžeerias vabadussõda ning Maroko ja Tuneesia iseseisvusid 1956. a. Metropolid püüdsid vabadusliikumist igati takistada. Nt 1949. a reorganiseeris Suubritannia oma impeeriumit ühendava Briti Rahvaste Ühenduse lihtsalt Rahvaste Ühenduseks. Muudeti ka sellesse kuuluvate riikide omavahelisi suhteid, kus anti kolooniatele rohkem õigusi. Rõhutati, et Rahvaste Ühenduse rahvastel on ühine minevik ja ühised institutsioonid ja tradistioonid. Ka Prantsusmaa üritas probleeme lahendada koloniaalimpeeriumi reorganiseerimisega. Esimene toimus 1946. a ning seisnes selles,
Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus
Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa , riskikapital ,oskusteave Võim: maaomanik, kapitalist. teabeeliit Siht: ellujäämine, heaolu, eneseteostus Tarbimus toit, asjad ,elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodnagut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust
Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa riskikapital oskusteave Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht: ellujäämine heaolu eneseteostus Tarbimus toit asjad elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standard toodnagut
59 Leonid Utjossov (1895–1982), laulja ja orkestrijuht, viljeles nn teatraliseeritud džässi (tonarchiv- online.de/service/musiklexikon/db1996.html 17.03.2008). Oma laulumaneerilt meenutab mõningal määral L. Armstrongi. 37 Soome oli ajalooliselt väga tihedalt seotud Rootsiga, mis toimis olulise kultuurikanalina Lääne-Euroopa ja Soome vahel – nii Stockholm kui Peterburi olid suured metropolid ja Helsingi asus ülisoodsas kohas nende vahel, saades osa kultuurikontaktidest. Nii ei ole midagi imestada, et soomlased said paljudest Euroopa kultuuriuudistest osa peaaegu samal ajal kui Lääne-Euroopa suurlinnad. Näiteks esineb Helsinki Ylioppilastalos spirituaale laulev Fisk Jubilee Singers juba 1895. aastal, mida tõendab ajalehe Uusi Suometar (10.09.1895) esilehel ilmunud kontsertide reklaam, või siis Jonesi ja Garlandi neegrite operetitrupi etendus Trip to Coontown 1904
annaabi.ee 
