Variant 1 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jh 6.Nimeta hagustkitajate reservuaarid- inumesed, elutus keskkond, loomade orgaismis 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega 10
vesiniksidemed, vees hästi lahustuv. Metalliline side · metalliline side on keemiline side, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. · Metalli kristallivõres on metallioonid ja nende vahel poolvabalt liikubad elektronid elektrongaas. · Kristallivõre- ruumiline struktuur, mis vastab ioonide, aatomite ja milekulide korrapärasele asetusele kristallivõres. · Metalliline side tekib positiivselt laetud metallioonide ja elektronide vastastikumõjul. · Metallide omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus.
polaarne kovalentne side- elektronid mittepolaarne kovalentne side- ioonid ja aatomid vesinik side- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikaatomiga iooniline side -vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (metall <-> mittemetall) metalliline side- moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine mittemolekulaarne aine suurest hulgast aatomitest ja ioonidest koosnev aine, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega 1. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Rühm (IA) Viimase kihi elektronide arv Periood (3.) Elektronkihtide arv Aatominumber (11) Elektronide arv kokku 3
8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked · metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige 9. ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. 9. Ül moolidega
http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi
· Vesinikside täiendav keemiline side, miile moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga (võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel). · Metalliline side keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. 2. Keemilise sideme energeetiline põhjendus (koos joonisega lk 19) · Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulise või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. 3. Tähtsamad keemilised sideme liigid. · Kovalentne side · Iooniline side · Metalliline side 4. Kuidas tekib kovalentne side
040, -0.300 -0.610 -1.160 Töövahendid: Universaalpolarograaf Elavhõbetilkelektrood (katood) Elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) 3 mõõtepipetti - 5 ml 4 mõõtekolbi - 50 ml fooni lahus: 1 M 1M Na2SO3x7H2O tahke 0,5 % zelatiini lahus Metallide standardlahused 1mg/ml Töö käik ja tulemused: Kolme mõõtkolbi tegin etalonlahuseid järgmiste metallioonide kontsentratsioonidega (ml): Kolvi nr. Cu 2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandas kolvis oli kontrolllahus. Kolvid täitsin peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse
Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste. Transpordist pärinev saaste ( vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). 2. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid, taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega. KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid.
Mittemetall (lihtainena) = mittepolaarne kovalentne side Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad
positiivselt, ei juhtu midagi; kui panna valguse ette klaas, ei kaota negatiivselt laetud plaat enam elektrone, elektroskoop ei tühjene. Toimub: valgus lööb plaadi pinnast välja elektrone. Tulemus: * fotovoolu tugevus on võrdeline valguslaine intensiivsusega. * valguse intensiivsuse muutmisel elektronide kineetiline energia ei muutu.* kineetiline energia kasvab võrdeliselt sagedusega. * elektron omandab energia, mis on piisav metallioonide külgetõmbest vabanemiseks. Einsteini võrrand: hf=A+mv2/2 (v-kiirus). Väljumistöö töö, mida footon peab tegema aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Tähis: A Ühik: J. Fotoefekti punapiir selline lainepikkus, millest pikemad lained ei v c n1 n
Elektroodpotentsiaalid I. Protsessid elektroodil: · positiivsel elektroodil- lahuses olevate metalli ioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui metallelektroodil. Seepärast toimub metallioonide taandamine metall elektroodi pinnal, ehk üldisemalt tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. · negatiivsel elektroodil - metalli kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine:
Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb).
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, elektrivõnkumiste võimendamiseks kõigis sagedusvahemikes ning tüüritavate elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist.
27) kordne side-on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil 28) molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine 29) mittemolekulaarne aine-on keemiline aine, mis koosneb väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.Molekule nendes ainetes ei esine. 30) Elektrongaas-e. Metalliline on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis 31) amfoteerne oksiid- on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide
kristalliks. Kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne polaarne side erinevate mittemetallide vahele moodustuv. Kovalentne mittepolaarne side samade mittemetallide vahele moodustuv. Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel. Metalliline side keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Kristall reeglipärase siseehituse ja kindla väliskujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast
V: elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 5.Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? V: elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhil ei ole vabu laengukandjaid 6.Millise laenguga osakeste suunatud liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüüdi vesilahuses? V: positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist 7.Millised osakesed moodustavad metalli kristallvõre? V: negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektrivool. Täida lüngad Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Voolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumissuunda isegi siis, kui neid osakesi kehas tegelikult ei liigu. Metallides on vabadeks laengukandjateks juhtivus(ehk valents ehk vabad) elektronid, seega on elektrivooluks metallides elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides saavad
tugevamalt enda poole. Vesinikside on täiendav side molekulide vahel, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Molekulidevaheline jõud Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme. Ioonvõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad. Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige. Aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked. 1. Mitu elektroni ja miks võib olla ühel orbitaalil? Üks orbitaal mahutab kuni 2 elektroni. Ühel orbitaalil võib olla maksimum 2 elektroni ning minimaalselt 0 elektroni, sest ühele orbitaalile mahub vaid kaks elektroni, mille magnetväljad peavad olema kindlasti vastassuunalised. 2
*HCl kloriid HNO3 nitraat H2SO3 sulfit H2SO4 sulfaat H2CO3 karbonaat H3PO4 fosfaat H4SiO4 silikaat H2S sulfiid *Soolad on erineva värvusega, tahked, lahustuvad vees väga erinevalt ja reageerivad metallidega, kus tekib uus sool ja vähem aktiivsem metall. Soolad reageerivad leelistega andes hüdroksiidi ja uue soola. 7 *Valemite koostamine. Tarvis teada: 1.Metallide sümboleid ja happejääkioonide valemeid. 2.Metallioonide ja happejääkioonide laenguid. 3.Keemiliste valemite koostamise põhimõttedeid. Nt. *Naatriumkloriid (NaCl) - Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) -
11)Gaasi molaarruumala on ühe mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel Vm = 22,4 l/mol 12)Aine hulk on aine kogus moolides. 13)Keemiline side on aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. 14) Kovalentne side on aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. (mittepolaarne ja polaarne kovalentne side) 15)Iooniline side on keemiline side ioonide vahel. 16)Metalliline side on keemiline side metallioonide, aatomite ja elektronide vahel. 17)Vesinikside on keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. 18)Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Lihtained jaotatakse: a) metallid(head soojus-ja elektrijuhid, plastilised, läigivad, enamus hallika värvusega, redutseerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt kuni kolm elektroni) b)mittemetallid (halvad soojus-ja elektrojuhid, läige puudub, erineva värvusega, oksüdeerijad, viimasel
otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt. 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule a. Eukarüoodid b. Prokarüoodid 2.Grammneg. bakterite rakuseina komponendid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3. Rakuseina lisakomponendid on: kihn e. kapsel, piilid e. karvakesed, viburid 4.Kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustab transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tingitud patogeensed infektsioonitekitajad võivad pärineda inimese normaalsest mikrofoorast-jah 6.Nimeta hagustekitajate reservuaarid- inimesed, elukeskkond, loomade organismid 7.Beeta laktaam antibio. Pärsivad- rakuseina peptidoglükaani sünteesi. 8.Organismi resistentsuse II astme kaitsemehhanism on- fagotsütoos, komplemendi süsteem. 9.passiivne loomulik immuun.- transplatsentraarselt saadud antikehadega/loode emalt 10
· Metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, järelikult on neil ühendites alati positiivne oksüdatsiooniaste. · Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised omadused. · Perioodilisussüsteemi rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused. · Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga · Aatomnumber = tuumalaeng = elektronide koguarv elektronkattes= prootonite arv · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma number= elektronide arv väliskihis · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv · Neutronite arv = massiarv - prootonite arv Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis a) rühmas ülevalt alla
MASSIARV- tuumaosakeste arv aatomituumas, tähis A. MAHUPROTSENT(%)- lahustunud aine (gaasi või vedeliku) maht 100 mahuosas lahuses. MASSIPROTSENT(W%)- lahustunud aine mass 100 massiosas lahuses. MATERJAL- mitme aine kogum, mida ei saa kergesti lahutada üksikuteks koostisaineteks näit. puit, klass, teras. METALLIDE PINGERIDA- keemilise aktiivsuse ja elektrokeemiliste omaduse põhjal järjestatud metallide rida. METALLILINE SIDE- metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides. MINERAAL- maa sees või maakoores moodustunud kindla keem. koostise ja omadustega aine. MINERAALVÄETIS- tööstuslikult toodetav väetis, mis sisaldab peamiselt anorgaanilisi ühendeid. MITTEMETALL- lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. MITTEMÄRGUMINE- vedeliku jäämine tilkadena tahke materjali pinnale. MITTEPOLAARNE KEEMILINE SIDE- kov. keem. side, milles aatomeid siduv
Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim
Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas. Komplekseerumise tähtsus keskkonnas _ Metallide sattumine vette lahustumatutest (rasklahustuvatest) ühenditest keskkonnas liikuvaks muutumine,_ Metalliioonide sidumine vees lahustumatute kompleksühendite koosseisus. Redoksreaktsioon muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed ,oksüdeerija seob elektrone oksüdatsiooniaste väheneb,redutseerija loovutab elektrone oksüdatsiooniaste suureneb.Oksüdatsiooniaste _ Lihtainetes on
Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri – tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.
ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ...jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb).
a ± = a + + + a - - RT a ± E = 2t - ln ; ( = 1)1 + 1 = 2 F a ± Arvestab NO3- -ioonide ülekandearvu, mõjutab EMJ. Ülekandega konts element E=E+-E-+ 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Nersti võrrand metallelektroodi tasakaalupotensiaali sõltuvust vastavate ioonide aktiivsusest lahuses. Kui metallioonide aktiivsus võrdub ühega, siis elektronpotensiaal =0=const RT = 0 + ln a M 2+ 2F 42. Vesinikelektrood. Kadoodide suhtes pöörduvalt töötava gaaselektroodi näiteks on vesinikelektrood. Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastatud ja vesinikioone sidaldavasse
laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. ANORGAANILISETE ÜHENDITE POHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalauhikus
Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuu Kõrge Madal r Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Metalliline side moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis II. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 23. Metallid. • Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad 24. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid.
nimetatakse germinatsiooniks. 12. Sümport, antiport, uniport SÜMPORT – kui prooton ja molekul liiguvad läbi transporteri kanali samas suunas ANTIPORT – transpordib ühe aine sisse ja teise välja; nt prootoneid sisse ja Na välja UNIPORT – transporditava aine tungimine rakku ei sõltu muu aine transpordist; transporditakse korraga ühte molekuli 13. Siderofoorid – Tähtis osa metallioonide transpordis. Sekreteeritavad proteiinid ehk siderofoorid seovad Fe (raua) kelaatidesse ja transpordivad neid bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on
hüdroksiidides ja soolades. Näiteks: Na+Cl-, K+OH- , Ca+2O-2 2.8.3 Metalliline side. Metalli kristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele niivõrd lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid.
Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; 28. Hapestumise peamised probleemalad Maal Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim. Oskus seostada globaalse soojenemise, osooniaugu ja hapestumise põhjusi, põhjustatud muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kasutades tüüpskeemi III Eesti keskkonnageoloogia 29
vee molekulis sidemete omavaheliseks nurgaks 104...106 kraadi. · Polaarne kovalentne side voib keemiliste reaktsioonide kaigus lohustuda ning ule minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Metalliline side · Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. · Metalliline side avaldub koige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. · Vahem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil maaral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti margatav on kovalentse sideme osatahtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Anorgaanilisete ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid - Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid.
3. Hapestumine Põhjused: Kütuste põletamine; Tööstuste saaste; Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine). Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale; Happesademed kahjustavad: Metsi - eriti okaspuid; Taimejuuri tekib toitainete puudus; Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist; Veekogude elustikku; Kultuuriväärtusi jm. Ogaanilise ane lagundamine aeglustub. Mida saab ette võtta: Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega; Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. 4. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab Päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust.
oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas. Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed
võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentusest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Metalliline side: Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral Iooniline side: Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Samuti puudutab vesinikside tugeval määral vett. Kuna vesiniksidemed hoiavad veemolekule koos, on vee tihedus vedelal kujul suurem, kuna tahkes vormis on molekulid võres rohkem laiali. Selline struktuur põhjustab ka vee olekudiagrammil kolmikpunkti tekke (sulamis- ja keemistemperatuurid on võrdsed). Metalliline side - moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral. Vähem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. *Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Vesinikside on 10korda nõrgem. *Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallides. *Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. 5.Mis on metallid?Nimeta metallide põhiomadused! Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn. metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Samuti puudutab vesinikside tugeval määral vett. Kuna vesiniksidemed hoiavad veemolekule koos, on vee tihedus vedelal kujul suurem, kuna tahkes vormis on molekulid võres rohkem laiali. Selline struktuur põhjustab ka vee olekudiagrammil kolmikpunkti tekke (sulamis- ja keemistemperatuurid on võrdsed). Metalliline side moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral. Vähem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. Vähem aktiivsetes metallides esinevad lisaks metallilisele sidemele mingil määral ka aatomitevahelised kovalentsed sidemed. Eriti märgatav on kovalentse sideme osatähtsus siirdemetallide (d-metallide) korral.
olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide leelis- ja leelismuldmetallide korral. ANORGAANILISETE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus
annaabi.ee 
