· Galvaanimine eseme metalliga katmine elektrolüüsi teel · Elektrolüüt keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad. · Huumlahendus - nähtus, mis seisneb laetud osakeste pidurdamises hõreda gaasi poolt · Sädelahendus - ebapüsiv sõltumatu gaaslahendus, mis toimib kõrgel rõhul · Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi-või metallelektroodide vahel · Koroonalahendus - gaaslahenduse eriliik, mis tekib tugevasti mitteühtlases elektriväljas 2) Laengukandjate konsentratsioon + valem · Laengukandjate konsentratsiooni nimetatakse laengukandjate arvu ruumala ühikus 3) Defineeri juhtivus + valem 4) Ohmi seadus 1 + valem · Voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega 5) Voolutugevus, pinge, takistus jadaühendusel? · Voolutugevus kõikjal sama
k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. Kinolampides, metallide sulatamiseks elektrikeevituses. Sädelahendus l muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooniesilekutsumiseks piisava kineetilise energia. Süüteküünal Koroonalaehndusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teraviku läheduses
Voolutugevus välgu helendavas kanalis ulatub sadade tuhandete ampriteni, temperatuur aga on mitukümmend tuhat kraadi. Kuiv välku ei kasutata kui loodusliku energiaallikat, sest välgu võimsus voltides põletaks läbi kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks tema ''elektri püüdmine'' raskendatud. Kaarlahendus. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide
1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei mu 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaanide omadused: 1)põlemine- metaan, bensiin 2)Pürolüüs-krakkimine 3)halogeenimine- CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad
siis, kui ta ioniseeritakse (aatmoist/molekulist lüüakse elektrone välja). elektrivool katkeb ionisaatori toimel. Plasma väga tugevasti ioniseeritud gaas Gaasilahenduse liigid: Sõltuv gaasilahendus - elektrivool katkeb ionisaatori toimel Sõltumatu gaasilahendus - ei vaja ionisaatorit Huumlahendus hõrendatud gaasides, kasut valgusreklaamides, signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul (ka õhus) teineteises kuni mõnekümne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel. Termoemissioon ja termoelektrilised nähtused Väljumispotentsiaal ja väljumistöö. Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused.
57. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? V=22,4 dm3 58. Kui suur on vesiniku molaarmass? 1g/mol 59. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga 60. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] 61. Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali kasvu järgi 62. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida vasemale, seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. 63. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus 64
) 18.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 19.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 20.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 21.Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire?- 1. P-pooljuhid on legeeritud
) 17.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 18.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud teravikulahenduses. 19.Mis on plasma?- Plasma on iooniseeritud gaas. 20.Iseloomusta lähtuvalt tsooniteooriast metalle, dielektrikke ja pooljuhte- 1
tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all · Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku · Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid · Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate · Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5- 14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses, saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid · Liimimisreziimid- liimikihi paksus on 0.08-0.15mm, enne liimitavate pindade kokkusurumist hoitakse detaile liimi imbumiseks eraldi, lahtine hoidmine on aeg liimi pindadele kandmise ja pindade ühendamise vahe, kinnine hoidmine on aeg pärast pindade ühendamist kuni
AgCl(s) +eAg(s) + Cl- 3)standardvesinikelektrood. Indikaatorelektrood: 1)metallindikaatorelektrood: esimest liiki elektrood- katioon oma soola lahuses; teist liiki elektrood- ainiooni määramiseks metalli kaudu, millega ainoon moodustab sademe või kompleksi; redokselektroodid- plaatina (jms) inertne elektrood redokssüsteemis. 2)membraanelektroodid: kasutatakse pH mõõtmisel, mehhanism erineb metallelektroodide omast 5. Nähtused, mis põhjustavad elektroodi polarisatsiooni. Kirjeldada kontsentratsioonilise ja kineetilise polarisatsioon nähtust. Polarisatsioon- lisapinge tekkimine elektroodil, mille põhjustab teda läbiv vool; polarisatsiooni allikad: massitransport lahusest elektroodi pinnale, adsorptsioon, desorptsioon, kristallisatsioon, vaheproduktide moodustumine, laenguülekanne. Kontsentratsiooniline
104. Elektroodpotentsiaalid- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Standartne elektroodpotentsiaal- Kõikide teiste elektroodide potentsiaalevesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine- E0 = E0oks E0red Katood anood E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida- Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järg. 107. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 108. Keemilised vooluallikad- kuivelement: tavaline (anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras,elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2); Hg patareid(kasut kellades, kalkulaatoris).
karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g)
karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas— katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g)
karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g)
m(H)=1g/mol 9. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 10. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25±C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja R H on 40%. [564 cm3] Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g)
Redutseerija - Aine või ioon, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone. Oksüdeerija - Aine või ioon, mis seob elektrone. Oksüdatsiooniaste. - on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis Elektroodipotentsiaal. - on elektromotoorjõud, mis tekib elektrokeemilise elemendi – galvaanielemendi – mõõdetaval elektroodil standardvesinikelektroodi suhtes. Metallide pingerida - Metallelektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järg Galvaanielement - on seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusena tekib elektromotoorjõud, keemiline energia muundub elektrienergiaks. Anood - Galvaanielemendi osa, kus toimub oksüdeerimine Katood. - galvaanielemendi osa, kus toimub redutseerimine Galvaanielemendi elektromotoorjõud - on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu.
alusel ning karbonaatne karedus vesinikkarbonaatioonide(HCO 3) ja karbonaatioonide(CO3) alusel. Teame, et karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas-- katlakivi, 13. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) Laboratoorne töö 6 1.Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. 2. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mg(t) + H2SO4(v) = MgSO4(v) + H2(g) Mg(t) + 2H (v) = Mg2(v) + H2(g)
on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. 82. Katalüüs ja katalüsaator. Toime selgitus. Näide. 83. Redoksreaktsioonide mõiste. Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Neid nimetatakse redoksreaktsioonideks. Redoksreaktsioonides toimub elektronide liikumine ühelt elemendilt teisele 84. Oksüdeerijad, mõiste, näited. 85. Redutseerijad, mõiste, näited. 86. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku 87. Standardne elektroodpotentsiaal. Mõiste ja kust nende väärtusi leida ja mida nendega teha saab. 88. Nernsti võrrand. Valem koos selgitustega. 3 Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardtingimustel nim.
elektromotoorjõud. Näiteks: tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses. Vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Zn -, Cu+- elektroodid ja elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 93. Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel nimet. Standardseteks redokspotentsiaalideks (°, V). 94. ° = °oks °red 95. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. 96. Nernsti võrrand- Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. 97
kasvab (ta oksüdeerub). Oksüdeerijad ·Lihtained, millede aatomid seovad suhtelised kergelt elektrone: O , F , Cl , Br , I jt., 2 2 2 2 2 omandades vastavalt järgmised oksüdatsiooniastmed: hapnik (II), halogeenid (I). Liitained, millised sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone ·Oksüdeerija liidab elektrone tema o-a. väheneb (ta redutseerub). 76. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Mg + H2SO4 MgSO4 + H2 Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli.
1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei muutu. 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH etaan C H heksaan 4 6 14 C H etaan C H heptaan 2 6 7 16 C H Propaan C H oktaan
kolloiddispersiooni astmeni ja lisades stabilisaatorit. 2) olekusse s.t. iseenesest saavad kulgeda ainult need protsessid, mille Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida Kondetpatsiooni meetodil - luues tingimused ioonide või moolide puhul Gibbsi energia vägeneb. Gibbsi energia vähenemine nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool
oküdats-l vabanevat soojust, et koost en.bialansi. Kütuste ühes l-s lahuses. 4) molaarsus lah-d aine moolide arv tuhandes g-s poole : (-) Zn |ZnS O4| |CuSO4| Cu (+) põl.soojusi e. kütteväärtusi tuleb arvest soojusseadmete ja lahustis 5) normaalsus lah-nud aine ekvivalentide arv ühes l-s Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvu rida mootorite konstr-l. lahuses 6) (moolimurd % )/100- lah-d aine moolide arvu suhe üld nimetatakse metallide pingereaks Pingereas eelpool 5.4 Entroopia (S). moolide arvusse
E=E(katood)-E(anood) Standartne elektroodpotentsiaal kõikide teiste elektroodide potentsiaalid vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustel. · Mida suurem positiivne E, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem, seda tugevam redutseerija, · Anoodiks ehk redutseerijaks on element, mille E on väiksem, katoodiks ehk oksüdeerujaks on element, mille E on suurem, · Rektsioon kulgeb spontaanselt kui Eº(oks) > Eº(red). Metallide pingerida metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi. · Aktiivsed metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku, · Eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast tagapool oleva metalli, · Eespool asuv metall on galvaaniahelad anoodiks, tagapool asuv katoodiks. Nernsti võrrand elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukonsentratsioonidest
Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Oksüdeerija liidab elektrone - tema oa väheneb (redutseerub), lihtained, millede aatomid seovad suhtelised kergelt elektrone: O2, F2, Cl2, Br2, I; liitained, mis sisaldavad metallide aatomeid, mis võivad siduda elektrone (Sn, Fe, Cu, Cr, CrO42- Redutseerija loovutab elektrone - tema oa kasvab (oksüdeerub), aktiivsed metallid, gaasiline vesinik, CO ja süsinik 1. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+) 1. Standardne elektroodpotentsiaal
tsingiioonid lahusesse, Cu SO4 lahusest lähevad Cu ioonid vaskplaadile ja nad neutraliseeruvad. Kulgevad järgmised reaktsioonid: Zn 2e- =Zn2+ (anoodil oksüdatsioon) ja Cu2+ + 2e- =Cu0 (katoodil redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt.
E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 110. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 112. Nernsti võrrand
Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood – Eanood. Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks. 105. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest) E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 106. Metallide pingerida Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva Metalli Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+). 107. Nernsti võrrand
Galvaanielemendi skemaatiline tähistus: – anood | lahus | soolasild | lahus | katood + E0 = E0oks – E0red katood anood E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V 27 E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida. Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2 SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja.
katoodiks (oksüdeerijaks) element, mille E0 on suurem (vask). Tugevaim tuntud oksüdeerija on fluor F2 (mistõttu fluoril puuduvad positiivse oa-ga ühendid), tugevaim redutseerija metalliline liitium E0(F2/2F–) = 2,87 V E0(Li+/Li) = -3,05 V 109. Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest). 110. Metallide pingerida. - Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku. Mg + H2SO4 Æ MgSO4 + H2 Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola lahusest välja temast pingereas tagapool oleva metalli. Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+).
seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrosioonist puutumata metalli pind. 33. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Pingerida: Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metallide pingerida on metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali (Eo) kasvu järgi. Mida enam vasakul pool pingereas on metall, seda kergemini loovutavad selle metalli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiivsema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E ± väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest
Ean/ R, kus E tuleb Nernsti võrrandist. Metallide korrosioonis anoodipiirkonnas piirkonnas toimuvad anoodreaktsioonid (metall seob endaga negatiivseid elektrone, muutudes neg) ja metallipind on korrodeerunud. Katoodipiirkonnas toimuvad katoodreaktsioonid (metall loovutab elektrone, muutudes pos) ning metall on puutumata. 34. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Metallelektroodide rida, järjestatuna E kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks: Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au. Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksudeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Nt: Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2; 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2
Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (E0 või .0, V) või ka standardpotentsiaalideks ja nad on esitatud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Elektroodide standardpotentsiaalide näiteid: Mida suurem (positiivsem) on E0, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem on E0, seda tugevam redutseerija st. katoodiks on elektrood, mille E0 on suurem, anoodiks elektrood, mille E0 on väiksem. Metallelektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. · Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H2SO4) välja vesiniku o Mg(t) + H2SO4(vl) MgSO4(vl)+ H2(g) · Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem · Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola vesilahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli
Negatiivse(ma)ks); katoodipiirkonnas aga katoodreaktsioonid (metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures positiivse(ma)ks). Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korrodeerunud puutumata metalli pind. 33. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Vastus: (ei ole kindel kas vastus on õige, vastuse võtsin praktikumist nr.5) Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2, SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle metalli
Metallide korrosioonis on anoodipiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, metall loovutab elektrone katoodile. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus toimub redutseerumine, hapnik redutseerub. Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on puutumata metalli pind. 34. Puhaste metallide ja praktikas kasutatavate sulamite pingerida, nendes sisalduva informatsiooni analüüs. Galvaanipaari mõiste, nende saamine (tekkimine). Metallelektroodide rida, järjestatuna E (standartne redokspotentsiaal) kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co, Ni, Mo, Sn, Pb, H Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja.
annaabi.ee 
