Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mesopotaamia usund ja kultuurisaavutused - sarnased materjalid

kiilkiri, jumalatega, preestrite, jumalale, tsikuraat, vihmajumal, istar, põli, astroloogia, ennustamine, astronoomia, täheteadus, eepos, gilgames
thumbnail
3
doc

Sumerid, Babüloonia, Assüüria

rajatud nn. Rippuvad aiad, kus kasvasid lilled ja viljapuud. Üks seitsmest maailmaimest. · Kiilkiri- kirjasüsteem, millemärgid koosnesid savitahvlitele vajutatud kiilukujulistest jälgedest. Kiilkirja osatakse tänapäeval lugeda. · ,,Gilgames" ­ muistne sumeri eepos kuningast Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; ,,Gilgames" on arvatavasti vanim kirjateos maailmas. · Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides. · Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad teadsid enamvähem täpselt ka kuu ja päikesevarjutuste tähtaegu. Astronoomias kasutati palju arvutamist. · Indoeurooplased- Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli,

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptus ja Mesopotaamia

olend, papüürus ­ papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao ­ egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia ­ astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid ­ hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia ­ palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond ­ egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf ­ kirjamärk egiptuses, tempel ­ pühakoda, usukeskus, tsikuraat ­ astmiktempel, kiilkiri ­ mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia ­ taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine ­ muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat ­ maailmakorraldus, hammurapi seadused ­ babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ­ ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes ­egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia ajalugu

ebastabiilsust. · Loodusvaradelt vaene. Pilliroogu ja savi külluses. Savi ­ tarbeesemed, ehituses, kirjutamiseks. · Suhtlemine naaberaladega ­ tuli hankida puitu, kivi ja metalle. · Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri ­ vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused

Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad ­ templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana aeg: Idamaade tsivilisatsioonid

VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptus, Mesopotaamia

Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused? Egiptus: Arstiteadus- osavad kirurgid, tähtis oli õige diagnoos ja kohene ravi mitte palved ja maagia. Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria- püramiidid ja templid. Mesopotaamia: Astronoomia ja astroloogia. Väga head ennustajad. Jumalatel oli väga tähtis roll, kogu aeg võis jumal millegi kohta märku anda seda pidi ainult õigesti lugema

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mesopotaamia

· templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usundit ja Juutide usku Mesopotaamia Juudid · Igal linnal oli oma kaitsejumal · Üks jumal, Aadam, eeva, Noa · Jumalaid oli palju, nad moodustasid · Jumal oli Jahve-kogu maailma looja ja perekonna valitseja · Nt. Sin, Samas, Istar, Tammuz, Marduk, · Kujunes ainujumalakultus ehk monoteism Enlil, Anu, Ea · Kümme käsku ehk seadused, mis kinnitasid · Neid kujutati inimese moodi ainujumalakultuse, keeladis jumala · Pärast surma oli rõõmutu oleskelu sünges kujutamise, käskisid 7 päeval puhata, allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle sätestasid isiku, omandi ja perekonna kaitse.

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mesopotaamia (Ajalugu 6. klass)

kalender, kool. Sumerid leiutasid kirja. Algselt oli see piltkiri, siis kujunes see mõistekirjaks ning hiljem arenes sellest veel silpkiri.Sumerite leiutatud kirja nimetatakse kiilkirjaks. 3. 3 Mesopotaamias asuvat riiki. Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted... Tsikuraad-Mesopotaamia astmikpüramiid, mille tipus oli pühamu. Linnriik-riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevast küladest ja põldudest Kiilkiri – Mesopotamiast alguse saanud kirjasüsteem Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on ühiskonnakihid, on tekkinud linnad ja riik ning tuntakse kirja ja luuakse kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

juhatasid preestrid. · Inimest peeti jumalate orjadeks, kes pidi usinalt neid teenima. · Karistuseks tuli uputus, vaenlased, põud jne. · Preestrid olid nii ühiskonna, kui usuelu korraldajad. · Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte. d. Linnade välisilme: · Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi. · Linna keskel asus tsikuraat ­ astmiktempel linna kaitsejumalale. · Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga. · Väljaspool müüri lihtrahvaelamud. e. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri,

Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesopotaamia - Referaat

Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) ­ linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel ­ tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri ­ kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased.

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik, välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad, välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes, siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Vanaaja tsivilisatsioonid

iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine, mis oli väga pikk ja vaevarikas protsess. Tuntuimad hauakambrid olid püramiidid. Uue riigi ajal

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Egiptus

Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi.

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

LÜNKTEST MESOPOTAAMIA KOHTA

savitsivilisatsiooniks Kuna mitmeid vajalikke materjale tuli hakata tooma teistelt maadelt, soodustas see suhtlemist välisnaabritega Erinevalt Niiluse jõe orus tekkinud Egiptuse tsivilisatsioonist oli Mesopotaamia välismaailmale avatud . nimetatud põhjusel oli Mesopotaamia ühiskond Egiptuse omast vähem stabiilne kuid suurema kohanemisvõimega mesopotaamia kultuuri on rajanud Sumerlased . Nende tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas. Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvestus 1 kursus 1

Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev. Seetõttu kasutati neid vaid poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja esinduslikumate tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam nn. hieraatiline kiri. Kirjutati pintsliga papüürusele. Pikematae tekstide puhul saadi pikad papüüruserullid. c) HARIDUS. Lugemiseks ja kirjutamiseks pidi teadma ligikaudu 1000 hieroglüüfi. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelevalve all. Haridus kindlustas soliidse positsiooni ühiskonnas ehk kirjutaja või preestri ametikoha. Kirjaoskus oli privileeg, mille omandasid väga vähesed.kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades. d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Kujutati sõisel ajal kuulaevukeses üle taeva purjetamas. Ka tema oli seotud kalendriga, tähistaeva ennustuskunstiga, tulevikuteadja. Päikesejumal Utu e Samas. Sõidab päikesekaarikuga üle taeva. Lemmiklinn Larsa. Näeb kõike, suudab õigust mõista. Jumalik seadusandja, seaduste kaitsja. Tema oli see, kes Hammurabile seadused andis. 5 Jumalanna Nanna või Ani tütar taevakuninganna Inanna e Istar. Oli viljakusjumalanna. Väga rõhutatult seksuaalse alatooniga. Ilu-, armastus- ja erootikajumalanna. Kuid tema juurde kuulus ka sõjakus. Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/armastaja. Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend.

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas. 9)Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade- vahelised tülid .

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

kaupa spetsialiseerumine ja elanikud jagunesid rikkuselt ning ühikondlikult positsioonilt selgelt eristuvatesse ühiskonnaklassidesse. Uruki-sarnase linna juhtimine eeldas valitseja või valitsejate tugevat võimu. Seega võib rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Sumeri linnriigid u 3000 ­ 2340 eKr U 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Kõigis neis oli kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki sel perioodil Mesopotaamias ei tekkinud. Sumerite etniline päritolu pole selge, kuid on teada, et nad polnud keelelises suguluses enamuse ümbruskonna ragvastega. Tõenäoliselt asusid nad Mesopotaamias juba varemgi. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Egiptus ja Mesopotaamia

Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2  iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riik (hiilgeaeg) 2700 eKr - 2200 eKr 1) muumiad 2) püramiidid Giza väljadel Keskmine riik (2 hiilgeaeg) 2000 eKr - 1650 eKr 1) Teeba on tähtsaim usukeskus 2) ühendati alam-ja ülem-egiptus Uus riik 1650 eKr - 1075 eKr 1) sõjaline tegevus 2) valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond Hiline 1075 eKr - 525 eKr 1) preestrite riik 2) ka välisvalitsejad Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega. Sumeri linnriigid 3000 - 2340 eKr *kiilkiri *pole ühtset riiki Akadi suurriik 2340 - 2160 eKr *Sargon rajas esimese suurriigi *Akadid võtsid üle sumerite tavad Vana-Babüloonia 1792 - 1595 eKr * Hammurapi vallutab Mesopotaamia * Lasi koostada seadustekogu Asüüria impeerium 934 - 609 eKr

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Vanad idamaad konspekt

Samaspäikesejumal Estararmastuse ja sõjajumalanna Templid: tähendas jumakla kohalolekut ja kaitses linna. Tähtsaim oli temple linna kaitsejumalale. Enamlevinum oli tsikuraatastmiktempel Ettekujutus: algul oli vesi, millest sündisid maa, taevas ja jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks. Väärtustati elu enne surma, mila saavad osaks ka jumalate karistused. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head Kiri3500 ekr sumerite leiutatud. Kiilkiri, savitahvlitest raamatukogu Hariduskoolid template juures, õp. Preestrid.; õpil. Ülikute pojad. Õpiti kirj, arvutamist, kirjandust, tähetarkust. Kultuurkangelaseeposed "Gilgames" Teaduspreestrie kätte koondus teadustöö. Astronoomiataevavaatlusi tehti tsikuraadi tipus, ajaarvestamiseks kujunes kuukalender, tunti planeetide trajektoori, kuuja päikesevarjutusi Astroloogia tähtede järgi ennustamine sai alguse mesop., jumalaid seostati taevakehadega

Ajalugu
308 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajalugu Vana-Idamaad

Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist on Cheopsi püramiid. Kuningate org- kuningate orgu kasutati ligi 500 aastat nekropolina

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslike tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri (preestrite kiri). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürustaime säsist valmistatud papüürust, kuhu hieroglüüfid pintsliga maaliti. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüüruserullid säilinud tänapäevani. Kuna kirja omandamiseks kulus palju aega, õpiti seda templite juures asuvates koolides preestrite range kontrolli all. Aastatepikkune tuupimine tasus lõpuks ära ning hea haridus tähendas koguni preesterkonda pääsemist. Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses. Üldist maailmakorraldust tõlgendasid ja mõtestasid egiptlased usu alusel. Huvi loodusteaduslike probleemide vastu ei mõjutanud nende üldist maailmapilti kuigi oluliselt. Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste kogumikuks.

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalooallikad ja eesmärgid

pilliroog. Välismaailmale avatud. 4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat. Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Võrdlev usundilugu konspekt

Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis ­ kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil ­ valitseb üleujutuste üle, Sumeri allikad kõnelevad tuhandest erinevast jumalast, eristatakse 50 peajumalat ja 7 suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar ­ templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad ­ niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud. Apsu ­magevesi Tiamat ­ maailm loodi tema kehasse, soolane vesi Allilmas kus on surnud, on ka ürgookean Veeuputus ­ Gilgamesi eeposes 3 at. alguses e.m.a tulid semiidi hõimud ehk akadlased? Kujunes välja esimene suur üle

Võrdlev usuteadus
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kunsti 10. klassi materjal

Täpne vorm. Uus-Babüloonia kunst 612 ­ 539 eKr. Uus­Babüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. KREEKA ­ MÜKEENE KULTUUR Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad

Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud. 4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg ­ purjelaev (paat tegelikult), künnipõllundus, ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja-Kaukaasiast, Poolast), kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). Mesopotaamia 4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks ­ E-Anna e. Inanna tempel (taevajumalanna) ja Ani (taevajumal) tsikuraat. Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi ­ silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna

Kultuur
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptus ja Mesopotaamia

3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on ikka nähtud jumalate soosingut. Oli loomulik,et valitsejad pidasid sidet jumalatega. VANA EGIPTUS Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Niiluse jõe ääres Aasta: 1)üleujutus-juulist/augustist kuni okt/novembrini(tõi viljaka muda) 2)põlluharimisperiood-kuni kevadeni, st veeb/märtsini(külv,kasv,lõk) 3)põuaperiood-kuni järgmise üleujutuseni Kõrbed soodustasid suletust,püsivust. ,,Viljakas poolkuu ala" EGIPTUSE RIIK JA ÜHISKOND Vaaraonomarhidpreestridsõduridkirjutajadkäsitöölisedtalupojad ...ORJAD

Ajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest

ilujumalanna. * Thot ­ tarkuse- ja maagiajumal. Leiutas kirjutamise ja oli kirjutajate patrooniks. Tegutses jumalate kirjutajana. Oli kuujumalus. Esines tihti paavianina ning ka iibislinnuna. Temast sai ka ajajumal (kuukalender, kuujumal...) ning ta vastutas ka matemaatika, astronoomia, raamatupidamise ja keelte eest. Pühad loomad: Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadzet). Kiri: Hieroglüüfkiri ­ püha kiri Hieraatiline kiri ­ preestrite kiri Demootiline kiri ­ rahva kiri Haridus ja teadus: Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli privileeg, mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele. 4. Mesopotaamia Looduslikud olud: Jõgedevaheline maa ­ Tigrise ja Eufrati. Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

· Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ­ ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos ­ Gilgames;

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke

Ajalugu
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun