Otveti na voprosi 1. Millised olid merkantilistide seisukohad väliskaubanduse osas? Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest?
laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid: · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. Thomas Mun oli merkantilistide põlvkonna üheks liikmeks, kelle ideeks majandusliku õitsengu saavutamisel oli kaubavarude õige reguleerimine
tugevad tunded • Iseloomusta rokokoo stiili: kergemeelne, lihtne, mänglev • Iseloomusta klassitsistlikku stiili: selge, lihtne ja reeglipäranae • Miks soovisid varauusaegsed valitsejad uusi maid avastada? • Kuna see andis suure tõuke nende majandusele. • Tekkisid kaubakompaniid kes tegelesid riigi kaubandusega kuna neile anti kaubanduse monopol. • Uued maadeavastused mida müüdi teistele riikidele maha. • Mis on merkantilistide arvates riigi jäukuse allikas? Kõige tähtsam oli saavutada positiivne kaubandusbilanss. • Miks tehti musketäridele rividrilli? Et musketerite tulejõudu paremini ära kasutada. • Nimeta uusaegse palgaarmee üks tugevus ja üks nõrkus: • Nad said raha teenida sõdimise eest. • Neid süüdistati sageli moraalitsusees ja patriotisimi puudumises • Millistesse Eesti linnadesse rajati kaitserajatisteks bastioned? Narva Tallinn
4. Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine; 5. Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu; 6. Hoida palgad madalal. Vahendina nähti reguleeritud kaubandust. Kaubanduse abil tugevdada riiki. Merkantilismi termini võttis kasutusele Prantsuse poliitik, krahv MIRABEAU (tegelane Prantsuse revolutsiooni päevilt) 1736. Aastal. Kõige kontsentreeritumalt on merkantilistide põhimõtteid väljendanud Austria jurist PHILIP HORNICK, kelle manifest sisaldas merkantilismi tõekspidamisi Iga toll tuleb kasutada põllumajanduse, kaevanduse või tööstuse arendamiseks. Kogu kulla ja hõbeda eksport tuleb keelustada, et rikkus riigist välja ei läheks. Kodumaine raha tuleb hoida ringluses. Tuleb loobuda välismaiste kaupade impordist. ADAM SMITH (majandusteoreetik) - . Pidas merkantilismi ebaloomulikuks, loomuvastaseks. . Smith
SEMINAR Mõisted: 3. Merkantelism- Esimene terviklik käsitlus, mis püüdis õigustada ja põhjendada rahvusvahelist kaubandust, tekkis 16. sajandi keskel ja on tuntud merkantilismi nime all. Eriti oluline oli merkantilistide arvates, et kaubavahetuses teiste riikidega ületaks eksport pidevalt importi ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on, seda rikkam ja tugevam on riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Merkantilistide väliskaubandussuhete mõistmine baseerub eeldusel, et väliskaubandus on nullsummaline mäng ühe riigi tulu
· 2 200 000 naela eest ja ostame vastu 2 000 000 naela eest, · säilitades kaubanduses pidevalt sellist suhet, on võimalik varakambri varasid igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. · Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see
• 2 200 000 naela eest ja ostame vastu 2 000 000 naela eest, • säilitades kaubanduses pidevalt sellist suhet, on võimalik varakambri varasid igal aastal 200 000 naela võrra suurendada. Mun arendas ka ideed tööstuskaupade (artificial produce) ekspordiks tootmisest oma loodusressursside ja tooraine (natural produce) baasil ning vahetuskaubandusest (carrying trade), mille käigus Indiast ostetud kaubad müüakse edasi teistesse riikidesse. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas - algselt propageeriti raha ja väärismetallide akumulatsiooni riigis; - hiljem propageeriti positiivset väliskaubanduse bilanssi. MERKANTILISMI KRIITIKA Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume’i (XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. • Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see
vahel. Mille stiimul on kasum? Mis on kasumi valem? · Tootmise stiimul · KASUM= kogutulu> kogukulu Mida näitab tootmisvõimaluste piir? · Näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Millal ja kus tegutsesid merkantilistid? Kuidas nim. tänapäeva merkantiliste? Mida taotlevad neomerkantilistid? · 1618.saj. Euroopas · Neomerkantilistid · Ekspordi suurendamist, impordi piiramist Millised on merkantilistide põhimõtted? · Riigid peaksid üksteisega kasumi pärast konkureerima. · Valitsused peaksid välja andma tootmist soodustavaid seadusi, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti. · Eesmärk on saavutada soodne kaubandusbilanss. Mis on kaubandusbilanss? · Riigi eksport ületab impordi. Millal tegutsesid füsiokraadid ja millised olid nende põhimõtted? · 18.saj. · Põllumajandustoodang ja loodusressursid tulenevad loodusest(jumalast).
korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab
suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid
nimistu). 9. Millised olid Vana-Kreeka majanduse põhijooned? Valner Krinali raamatus „Maailma majanduse arengust I“ esitatu alusel. 10. Millised olid Vana-Rooma majanduse põhijooned? Valner Krinali raamatus „Maailma majanduse arengust I“ esitatu alusel. 11. Valner Krinali raamatu „Maailma majanduse arengust I“ peatükkides 2 ja 3 kasutatud antiikmaailma majandust iseloomustavad põhimõisted (näiteks „trapesiit“ jt). 12. Millised olid merkantilistide vaated ja seisukohad ning teened majandusmõtte arengu seisukohalt? Tekkis keskajal ja kadus laissez-faire perioodi haripunktis. Euroopas domineeris aastatel 1500-1776. Merkantilism oli esimene turumajandusliku tootmisviisi teoreetiline töötlus. Esimene väljakujunenud eelklassikalise majandusteaduse koolkond, kes õigustas kaubanduse arengut. Pr mercantilisme, it mercante kaupmees. Eristatakse kahte merkantilismi arenguetappi: • varane • hiline (ehk hilis-)merkantilism.
10. , efektiivsusega 10. Merkantilism, it.mercante, mercantilism suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis . (1571-164 peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli:kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub ; rahas1. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha ; (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade . 11. eksporti. Kapitalistlike majandus-vormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes
Tegelikult valitses taoline majanduspoliitika paljudes Euroopa riikides 17. sajandil ja selle põhimõtteid järgiti kuni 18.sajandini. Merkantilismi on peetud absolutismi nii lahutamatuks koostisosaks, et selles on tahetud näha vaid absolutismi majanduslikku ilmingut. Merkantilistliku majanduspoliitika lähtekohaks on keskaegne käsitlus maailma rikkuste kogumäära muutumatusest ja suhtelisusest. Riigi rikkus seisnes väärismetallide rohkuses. Merkantilistide arvates oli oluline saada ligi teiste rikkustele väliskaubanduse abil. “Rikkus ei tähenda, et sa omad palju kulda ja hõbedat, vaid see, et sa omad rohkem kui su naabrid“ (John Locke). Rahvusliku rikkuse lisandumine teiste maadega võrreldes tähendas, et tuli välja vedada nii palju kaupa kui võimalik ja vältida välismaalt ostmist, et raha ei voolaks maalt välja. See tõi kaasa manufaktuuride arendamise ja majandusliku sõltumatuse taotluse. Merkantilistid lõid aktiivse
nendes ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand. Maa
Willemiga. Novembris 1688. aastal saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse. James II pages Prantsusmaale. ,,Õiguse akt" - Kuningas valib ministrid, juhib sõjaväge, välispoliitikat Parlament võtab vastu seadusi, kehtestab maksusid. Kuningas ei saa valitseda parlamendita Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil . Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv
· a) riigimanufaktuurid vaiba-, gobelääni- ja laevaehitusmanufaktuuri; · b) kuninglikud manufaktuurid, mis olid valitsuse erilise hoolitsuse all. Neile anti riiklikke tellimusi, sageli oli neil mõne kauba tootmises ainuõigus; · c) privilegeeritud eramanufaktuurid, mis said riigilt maksusoodustusi, samuti ka laene; · d) privileegideta eramanufaktuurid nende tegevusse riik ei sekkunud, ei andnud ka laene. 10. Merkantilistide põhiseisukohad (3) · rikkuseks saab olla vaid see, mida saab realiseerida (realiseeritakse rahas); · tootmine on rikkuse loomise eeldus; · otseseks rikkuse allikaks on ringlus; · rikkuse allikaks pole igasugune ringlus, vaid riikidevaheline ringlus; · ringlus on kasumi allikaks, sest kaup müüakse kallimalt kui see osteti. 11. Väljendi ,,Amsterdam on võrsunud heeringaluudel" tähendus Kuna madalmaad tegelesid innukalt heeringapüügiga ning kalalaevu ehitati peamiselt
17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid.
vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamast kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport (väljavedu) pidi ületama importi (sissevedu) ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine
ühiskondades pärast varakapitalistlike suhete võidukäiku? *Vene merkantilism – 17saj lõpp- 18.saj algus. Erisus oli see, et ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhte arenemise peamiseks takistuseks. Sulandumine pärisorjusliku korra ja ka tugevneva keskvõimuga välistas igasuguse keskklassi tekke. Kui Lääne-Euroopas lammutas merkantilism feodalismi, siis Venemaal sulasid need kokku. Vene merkantilistide tees oli rohkem müüa ja vähem osta. Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. Talupoegadel polnud õigusi. Manufaktuuride teke, seal töötasid pärisorjad. *Lääne-Euroopas 15- 16saj tuli merkantilism. Tipphetk 17saj. Merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele. Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass, kodanlus ning maa eraomand.
vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Merkantilsm Esimene uusaja majandusteooria, mille tekkimisele aitas kaasa juba 15. sajandist ilmet võtma hakanud turumajandus, oli merkantilism. Merkantilistide õpetus peegeldus eeskätt kaubanduse suurt osakaalu nii kesk kui ka varauusaja majanduselus. Merkantilistis lähtusid arusaamast, et jõukuse mõõduks on raha ning sellest tulenevalt sastasid nad rikkusegi rahaga. Valitses seisukoht, et riik saab rikkaks siis, kui välismaalt võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Louis XIV ajal Prantsusmaa
ümberjaotavate abinõude arvel- rahvusvahelist ebavõrdsust võiks vastava hinnakujundusega vähendada. 7. Merkantilism: varane (rahametall) ja hilisem (kaubandusbilanss); neomerkantilism. Merkantilismi põhiline erinevus teistest kaubandusteooriatest. Kriitika. · Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. · Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. · Hiline- aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. · Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism
● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise kontseptsiooni sõnastasid 70ndate teisel poolel kaks Suurbritannia majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured
m.a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine. Sellise arusaama kohaselt
vara, raha 3) Merkantilismi esindajad: Põhitööks «Poliitilise ökonoomia traktaat 1615» - esimesena kasutusele mõiste A.MONTCHRESTIEN (MONRETJÄ), «poliitiline ökonoomia» J.P. COLBERT (kolbäär) - Tööstuse, kaubanduse (tollid) ja riigivõimu tugevdaja Prantsusmaal prantslased «Inglise aare väliskaubanduses e. väliskaubanduse bilanss». THOMAS MUN (man) inglane, 16 Merkantilistide panus pöörasid erilist tähelepanu ringlussfäärile, välis- 17 saj. kaubandusele ja kaubakäibele kui rikkuse allikale. Rikkust samastasid rahaga. Soovitasid impordi piiramiseks võtta kasutusele tollid 4)Füsiokratism: F. QUESNAY «Majandusliku tabeli» looja, milles analüüsis ühiskondliku kapitali taastootmist. (kene) (1694 1774), Esimene majandusliku ringvoo mudel
a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine
m.a. kuni 1500 m.a.j. ja 1500 kuni 1776. Klassikalise majandusteaduse alguseks loetakse Inglise poliitilise ökonoomia koolkonna väljakujunemist 18. Sajandi teisel poolel. Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine on tuntud merkantilismi nime all. Merkantilistlik mõtteviis jääb ajavahemikku 1500-1750. Merkantilistlike teooriate kirjutajad olid enamasti kaupmehed, kes uurisid kaubanduse ja maksustamisega seotud küsimusi. Peamine tähelepanu pööratigi rahvusvahelisele kaubandusele. Merkantilistide eelduseks oli, et maailma jõukus on fikseeritud. Rahvusvahelist kaubandust nähti nullsummalise mänguna. Sellise lähenemise kohaselt oli ühe riigi tulu alati teise riigi kaotus. Eksport pidi ületama importi ja kasu kaubandusest laekus kuld- ja hõberahana riiki. Rahva rikkus ei olnud individuaalsete rikkuste summa ja kaupade rikkalik pakkumine riigi siseselt ei olnud soovitav. Seega oli merkantilismi perioodil majandusliku tegevuse peamiseks eesmärgiks tootmine
annaabi.ee 
