Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele. Merekalades leidub rohkesti joodi ja rohkem kaaliumit, kui järvekalades. Jood on oluline aju ja kilpnäärme normaalseks tööks. 3 2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid. Temas leidub vähe naatriumit. Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12.
Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis. Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti küllastamata rasvhappeid (Omega3). 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt
· Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained: reguleerivad elutegevust · Ca-piimas,piimasaadustes · Na-keedusoolas · K-paljudes taimedes · P-loomsetes toiduainetes · Fe-enamikes toiduainetes · S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke · Rasvu · Sahhariide · Vitamiine · Mineraalaineid · lisaaineid Kütused · Kütused ained (peamiselt C-ühendid), mille põlemisel vabaneb palju energiat · Kütteväärtus näitab, kui palju energiat eraldub 1 kg kütuse põlemisel · Maagaas 50 MJ/kg · Vedelkütused (alkaanid) 40 45 MJ/kg Kivisüsi 30 MJ/kg · Põlevkivi 5 20 MJ/kg
Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. Kala söömine
Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist oomega-rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1–5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2
kajakatele. Peale selle on hulk kalu, kes toituvad räime marjast. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Kala toiteväärtus Valgud Kalades olevad valgud sisaldavad kõikki inimese organismile vajalikke aminohappeid. Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. Seega ei jää kalaliha maha sea- ja loomalihast. Seda kinnitavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm väites, et sõltuvalt liigist on kalades valke 14-22% ja et ka nende valkude koostis on inimestele vägagi soodne. P.Kard väidab koguni, et inimorganismis omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest, kuid lisab, et soolatud ja vinnutatud kalast omastab inimorganism mõnevõrra vähem valke
· Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad · Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad. · Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis
südame tööd, leidub taimedes), P-ühendid(aine- ja energiavahetus, luude kasv, leidub loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul, kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma
peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega-3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu
rasvhapetele. Hüdrogeenitud rasvad tõstavad vere kolesteroolitaset ning see omakorda võib viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni. Eriti suur on transrasvhapete mõju siis, kui nende kogus toidus katab üle 1% päevasest toiduenergiast ehk 2000 kcal puhul rohkem kui 3 grammi. Kuna meie toidus on polüküllastumata rasvhapetest ülekaalus Ω-6 rasvhapped, siis tuleks suurendada rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis sisalduvate Ω-3 rasvhapete tarbimist. Ω-6 ja Ω-3 rasvhapete omavaheline tasakaal peaks olema 1:1, kuid on meie toidus umbes 20:1. Ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib aga suurendada näiteks aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma, ekseemide ja äkksurma tõenäosust. Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva maksimaalne lubatud sisaldus margariinis on 3%.
tegevust (idudes, teraviljade kestades). Toidus peab olema ka mineraalaineid (täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 25 g). Makroelemendid: Naatriumühendid- keedusool, ainevahetuse reguleerimiseks. Kaaliumühendid- taimedes, reguleerivad südame tegevust. Rauaühendid- vere hemoglobiini koostises. Väävliühendid- valkude valmistamiseks, küüslaugust, sibulast, Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2. Roiskumine (ilma hapnikuta) Lõpptulemus on kõdu. Käärimine- lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste
pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja -ajus. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele enam vastuvõtlikud, neil tekib kehvveresus, valud kõhus, lihasnõrkus ja ajukahjustus; kahjustub vaimne ja füüsiline areng. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii läbib platsenta. Suurte pliidooside toimel võivad sündida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse
Küllastumata rasvhapped – rasvhapped, milles esineb üks või mitu kaksiksidet, on ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina, oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust llma rasvadeta inimene elada ei saa, Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega on need inimese toidus asendamatud Küllastunud rasvhapped – kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud, Leidub eeskätt loomsetes rasvades, mis on toatemperatuuril tahked Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid, inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena, esinvead samuti veres vabas vormis
Seda on vaid 0,015 g ja seegi jaotub ebaühtlaselt. Ka võivad arseeniühendid sattuda organismi tolmu või auru sissehingamisel või ka harvemini allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas, neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad. 5 Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis Arseen looduses
Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda nädalas 200-250 g merekala söömine tagab organismi omega-3 rasvhapete vajaduse. HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi. LEST Lestas on valku, niatsiini ja seleeni. Seleenil on kasulik toime südame vereringele,
Joodi saamisest sõltub väikelaste kasv ja vaimne areng. Joodi vajadus 2-6-aastastel lastel on 90 µg päevas, vanuses 7 10 aastat 120 µg 10 ning alates 10. eluaastast 150 µg päevas. Joodipuudushaigusi aitab ennetada jodeeritud soola kasutamine (WHO, 2005). Laste toidu valmistamisel soovitatakse kasutada põhiliselt jodeeritud keedusoola. Joodi leidub: · vees · merekalades · kalamaksaõlis · maisis. Seleen (Se) on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest ning ka seleeni sisaldavate toitude ja väetiste kasutamisest. Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste
kilpnäärme hormoonide akt. · soodustab tiamiini. insuliini, biotiini, vit. C toimet · superoksiidi dismutaas on Mn seoseline vabade radikalide sidumine · vereloome, luukude allikad: täisteratooted, eriti kaer; munakollane Co: · kobalamiin · vereloome, erütrotsüüdid · saadakse peamiselt loomsest toidust I: · kilpnäärme hormoon kasv, areng, ka vaimne · leidub merekalades, seentes, õunaseemnetes Mo: · puriinaluste metabolism · rauavarude kasutamine V: · luude, kõhre, hammaste areng · erütrotsüütide moodust. · Maks, taimsed ja loomsed lipiidid F: · Pidurdab suus suhkrust hapete teket, suuremas kontsentratsioonis mürgine Cr: · Insuliini toimet mõjutava faktori koostises (faktor: Cr, PP, Gly, Glu, Cys, glutatioon) · Maks, munakollane, täistera, õllepärm Se:
Sellise vahekorra saamiseks peaks lipiididest umbes 2/3 olema taimne rasv. Toitumisalased uuringud on näidanud, et enim tarbitakse ω-6 rasvhappeid(~ 20 korda rohkem kui ω- 3- rasvhappeid) ω-6 rasvhapete rohkus toidus võib suurendada mitmete haiguste riski kasvu (aterosklerootilisele südamehaigused, osteoporoosid, astma, äkksurm, ekseemid)Tuleks jälgida, et nende omavaheline suhe tarbitavas toidus oleks ~ 1:1 .ω-3 rasvhappeid on rasvastes merekalades, meresaadustes, rapsi- ja linaõlis, põldtuderi ehk camelina õlis Taimseid rasvu iseloomustab vähene küllastunud ja kõrge küllastumata rasvhapete sisaldus (tabel 4.4). Erandiks on kookosrasv, mis sisaldab küllalt palju küllastunud rasvhappeid (eriti laurhapet) ja vähe linoolhapet. Kõrge polüküllastumata rasvhapete sisaldus on soja-, rapsi- ja päevalilleõlis. Hea toiduõlina
(mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja –ajus. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi
kaksiksidemete asukoha poolest. Rasvhapped: Küllastumata rasvhapped - milles esineb üks või mitu kaksiksidet. On ülekaalus taimsetes rasvades, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus ehk õlina. Oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Inimene ei suuda ise sünteesida nt alfa-linoleenhapet (leidub rapsiõlides, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (taimeõlides). Inimese jaoks toidus asendamatud. Küllastunud rh - kaksiksidemed puuduvad, sest süsiniku aatomid on vesinike aatomitega küllastatud. Loomsetes rasvades, mis toatemp tahked. Mida rohkem on lipiidides küllastamata rh, seda madalamal temperatuuril see ühend sulab. Loomsetes lipiidides rohkem küllastatud rvd. Transsarvhapped - liik küllastumata rh, mis käituvad organismis nagu küllastunud rvd.
8.4 Sorbet Kergelt sügavkülmutatud mahlajäätis, mida serveeritakse desserdina. 8.5 Parfee Pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. 31 9 Kalatoidud 9.1 Paeluss (kalas) Paelussi leidub meie kalades üsna sageli ja tavapärasem on ta Peipsi kaladel; teda võib olla on särjes, latikas, haugis, lutsus jt kalades. Merekalades on paelussi harvemini, lõhelised on temast peaaegu vabad. Paeluss ise ja tema munad võivad olla nii kala lihaskoes kui ka kalamarjas ja sisemustes. Paelussi hävitab kala hoidmine sügavkülmas -20°C juures 20 tunni vältel, samuti kalaliha korralik läbikuumutamine valmistamisel — liha sisemine soojus peab tõusma 60 kraadini. Soolakala või kalamarja valmistamisel soovitatakse paelussi vältimiseks kala või kalamari eelnevalt läbi külmutada. 9.2 Tartar kaste
stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori
vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda
- insuliini toime avaldumine Tsinki leidub molluskites, krabides, loomalihas, maksas, kalas Mangaan - rinnapiima normaalne eritumine - tugevdab insuliini toimet - kolesterooli, kilpnäärme hormoonide süntees Leidub: munakollane, täisteratooted, pähklid Koobalt - erütrotsüütide talitlus ja vereloome - raua imendumine Leidub loomaliha, mustsõstrad, vaarikad Jood - kilpnäärme hormoonide süntees - kilpnäärme normaalne talitlus leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor - hammaste areng - hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) - kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni - vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett. Jaguneb intratsellulaarseks (rakusisene) ja
insuliini toime avaldumine Tsinki leidub molluskites, krabides, loomalihas, maksas, kalas Mangaan rinnapiima normaalne eritumine tugevdab insuliini toimet kolesterooli, kilpnäärme hormoonide süntees Leidub: munakollane, täisteratooted, pähklid Koobalt erütrotsüütide talitlus ja vereloome raua imendumine Leidub loomaliha, mustsõstrad, vaarikad Jood kilpnäärme hormoonide süntees kilpnäärme normaalne talitlus Leidub merekalades, nisus, meretaimedest moodustatud toodetes, õunaseemnetes Fluor hammaste areng hambaemaili kaitse (pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks) kiiritustaluvuse suurendamine Leidub merekalades, meretaimedes, juustus, loomalihas Räni: vajadus teadmata Leidub karedas joogivees, taimsetes kiudainetes ning teraviljasaadustes Veetasakaal: inimese organismis on keskmiselt 57-65% vett
on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti oluline on asendamatute rasvhapete piisav leidumine toidus. Asendamatud rasvhapped on linoolhape (-6, leidub taimeõlides, eriti palju on päevalilleõlis) ja alfa-linoleenhape (-3, leidub rapsi-, oliivi ja sojaõlis, rasvastes merekalades, parapähklis, eriti palju linaõlis ja -seemnetes). Asendamatuid rasvhappeid ei suuda inimorganism sünteesida, seega peab neid toiduga kindlasti saama. Oluline on ka nende omavaheline suhe, hea kui see oleks vähemalt 10:1, veelgi parem oleks 4 osa linoolhapet ühe osa alfa-linoleenhappe kohta e 4:1. Laktatsiooni ajal sünteesivad piimanäärmed aktiivselt imikule vajalikke rasvhappeid. Selline süntees on küllalt keeruline ja energiatnõudev ning erinevate rasvhapete
ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l, Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. · F kasut. keemiatööstuses, sh. plastmassi- ja pestitsiiditööstuses, varem ka freoonides. Tuntuim F sisaldav plastmass teflon. Kaariese-vastase ainena hambapastades. · Toiduainetest kõige enam NaCl-s (keskm. 8,5 mg/kg). Normaalne F-sisaldus tahkes looduslikus toidus 0,01-0,1 mg/kg. Merekalades norm. 1,2-1,5 mg/kg. Palju teelehtedes, keskmiselt 0,1 mg/g - 2-3 tassiga saab joogivee norm. sisalduse korral 0,4-0,8 mg fluoriide. Vajalik ööpäevane F kogus pärineb nii toidust (0,56 mg) kui joogiveest (1 mg) · Imendunud F ja F- ladestub osaliselt luudes, osa eritub uriini, higi ja väljaheitega kiiresti. · F ja fluoriidide akuutne toksilisus: paikne äge söövitav toime, gaasiline F kahjustab
makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega rasvhapet. Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium, raud ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. 2 TOOTJAD EESTIS JA MAAILMAS 2.1 AS Kalev AS Kalev on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.Ettevõtte
annaabi.ee 
