Bakterid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. See eristab neid viirustest. Kõrgematest organismidest erinevad bakterid eeskätt membraaniga ümbritsetud tuuma puudumise poolest. Bakteritel on väga suur ökoloogiline tähtsus. Nende elutegevus mängib otsustavat osa nt. süsiniku- ja lämmastikuringes. Samas on bakteritel inimese seisukohalt ka negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigused Põhjustavad taimehaiguseid Bakterite süstematiseerimisel kasutati esmalt põhikriteeriumitena bakterite kuju ja ainevahetuse iseärasusi
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal.plasmodesm-membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused:Haus ja Zacharias Janssen-esimene mikroskoop, Robert Hook-1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek-valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer-avastas imetaja munaraku
1. Toimub valkude süntees. Ribosoom- 1. Koosneb suuremast ja väiksemast a laüksusest. 2. Mõlemad sisaldavad r RNA-d ja valgumolekule. 3. Puuduvad m embraanid. 4. Toimub valkude süntees. Golgi kompleks- ained satuvad sinna t sütoplasmavõrgustike kanalikestest. 1. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. 2. Rakumembraani ja r akukesta moodustamine 3. Lüsosoomide moodustamine Lüsosoom- Ühekihilise membraaniga ü mbritsetud põiekesed. 1. Kindlustavad s urnud ja mittevajaliku rakustruktuuri l agundamise. 2. Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine ( antigeeni) lagundamise. 3. Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) 4. Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad. 5. Tagavad metabolismi (ainevahetus) nälgimisel, dieedil. Mitokonder- Kahekilhilise membraaniga ümbritsetud rakuorganellid 1. Toimib oma v algusünteesi s üsteem. 2
RAKUD Kõik elussorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem elu üksus. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud: tuum puudub, raku keskel olev DNA pole ümbritsetud membraaniga. NT: bakterid ja ahred. Eukarüoodid e päristuumsed rakud: tuumaga, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. NT: taimed, loomad, protistid, seened. Suuremad rakud, erinevad organellid tsütoplasmas, membraaniga ümbritsetud tuum. Tsütosool läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ja milles paiknevad rakuorganellis ja ka tuum. Nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks. Tsütoplasma nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA SEOB RAKUORGANELLID
2. Rakuteooria põhiseisukohad • On olemas kõik elu tunnused • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 3.Kuidas uuritakse rakke? • Valgusmikroskoop • elektronmikroskoop • Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro-ja eukarüoot, too näiteid 13.võrlde neid Prokarüoot e. eeltuumne Eukarüoot e. päristuumne Puudub membraaniga piiritletud tuum Tuum Vähem erinevaid organelle ja membraanseid Rohkem -//- struktuure Arhed, bakterid Loomad, taimed, seened, bakterid 5. Miks rakud on erinevad? • Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakuorganellid Ehitus Ülesanne
Tsütoplasma võrgustik Membraanse ehitusega Erinevate ainete kanalikeste ja põiekeste rakusisene transport. süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare. Ribosoomid Koosnevad RNAst ja Seal toimub valgu molekulidest. valgusüntees. Mitokonder Ümbritsetud kahe Toimub raku hingamine membraaniga. ja varustamine Sisemembraani energiaga. sissesopisitised e. mitokondri kristad e. mitokondri harjad. Golgi kompleks Membraanidset Valkude töötlemine ja moodustunud lamedate pakkimine. põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad
7 ± 10.2d 93.3 ± 3.9d SOL/LIN 51 ± 0.04f 0.45 ± 0.03e 0.45 ± 0.03e SKA(m)/ ALH(m) 2.7 ± 0.3 c,f 3.1 ± 0.3e 3.0 ± 0.5d ESM(%)/ LSM(%) 51.3 ± 20.8a 55.6 ± 7.6a 65.1 ± 11.8b KMA(%)/ MTDR-H(%) 66.9 ± 23.7a 78.4 ± 12.9 82.6 ± 7.6b HOTfunktsionaalselt tervikliku membraaniga spermid LSliikuvad spermid; OLSotseliikuvad spermid; SKLspermide liikumisteekonnal; SOLspermide otseliikuvus, SKAspermide kõrvalekaldeamplituud liikumistrajektoorist; ESMelusad stabiilse membraaniga spermid KMAkõrge mitokondriaalse aktiivsusega spermid; HOS intact plasma membranes; Gmotgeneral motile; PMotprogressively motile; VCLcurve line velocity; LINlinearity; ALHam of lateral head displacement; LSMlive stable membrane; MTDR-Hhigh mitochondrial activity;
RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum
T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma
PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST
see inimene on muutuse kandja. 6. Iseloomusta mitokondriaalset pärandumistüüpi? Emapoolne pärilikkustüüp, haigestuvad nii pojad kui tütred, haiguse raskusaste/tunnuse väljendus sõltub selles, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos. Kogu ehitus ja funktsioneerimine on keerukam kui prokarüootsetel rakkudel. Peamiselt aeroobsed. 9. Millised organellid eukarüootses rakus on ümbritsetud kahekordse membraaniga? Ühekordse membraaniga?
RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik
varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine
· Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Golgi kompleksi . · Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist . · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ja rakku sattunud võõra
3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. Ümbritsetud kahe membraaniga , sisemuses paiknevad kotjad moodustised-lamellid , mille membraanides on klorofülli molekulid. Kloroplastides toimub fotosüntees. 2. Kromoplastid - sisaldavad pigmente karotinoide , mis annavad taimele kollase , oranzi ja punase värvuse. 3. Leukoplastid - pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid , nt kartulites, tärklis. Plastiidid võivad üksteisteks muutuda. Vakuoolide ülesanded. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed , mis sisaldavad varu või jääkaineid
kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:anorgaanilisi aineid(vesi ,sool) ja orgaanilisi aineid(aminohape,RNA).Ül:ainete trantsport,varuaineline ülesanne,seob rakku tervikuks,kaitsefunktsioon.Ühekordse membraaniga organellid-sile ja raku tsütoplasmavõrgustik(ER),Golgi kommpleks,lüsoom,valknool.Ühekordse membraaniga rakustruktuurid-sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik.Siledapinna ül:süsivesikute ja lipiitide süntees ja transport.Karedapinnalise ül.-valkude süntees ja transport.Golgi kompleks ül.:valkude lõplik töötlemine ja pakendamine,rakumembraani ja rakukesta moodustamine,lüsosoomide moodustamine.Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed
lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga:
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine:
Rakuteooria-bioloogia aluspõhimõtr Ainuraksed-elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust Hulkraksed-elusolendid kes koosnevad paljudest rakudest Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem
anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide
Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid protsesse. Juhib raku ovaalne.Tuum ümbritsetud kahe elutegevust ja säilitab pärilikku membraaniga. Tuum on informatsiooni. Tuuma täidetud karüoplasmaga, mis ümbritsev membraan kaitseb sisaldab vett, RNA-d ja DNA- tuumas olevat geneetilist d.Tuumas asuvad materjali ja laseb valikuliselt kromosoomid, tähtsaimad sisse ja välja erinevaid aineid. komponendid.
Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos. Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku
alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. kromoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. leukoplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad.Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toru, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. mitokonder-membraanidest koosnev päristuumse raku organell,milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.Varustab rakku ATP molekulidega. mükotoksiin-(seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.
tuum Juhib kogu raku elutegevust. On ümmargune ja keset rakku- rakumembraan On raku väliskihis ja kaitseb rakku. tütoplasma raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid tsütoskelett valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks ER tsütoplasmavõrgustik. Raku sees olev membraanide torukeste süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine Golg kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes
Membraani liiga väikese suhtelise pindala korral häiruvad kõik nimetatud protsessid. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. 3.3 Päristuumne rakk Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on vähe erinevaid organelle (bakterid) ja päristuumsed (protistid, taime, seene ja loomariik). Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukarütoorse ehk päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisaineks on vesi (60%90%)
teaduslikud faktid.Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. 3. Kuidas uuritakse rakke? V: .Kuidas uuritakse rakke? Valgusmikroskoop elektronmikroskoop Radioaktiivsed isotoobid 4. Selgita pro- ja eukarüoot, too näiteid. V: Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 5. Miks rakud on erinevad? V: Nad jagunevad ühe- ja hulkrakseteks, erineva kujuga( ümarad, pulkjad, kruvikujulised) 6. Rakumembraani, rakutuuma, tsütoplasmavõrgustiku, ribosoomi, Golgi kompleksi,
– Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus. Rakumahl: värvained (ligimeelitav), varuained, jääkained, mürgid – kaitse. Tarbeks rohkem suhkruid
Loomale on see hea, et meil fotosünteesi ei toimu, sest me ei sõltu siis valgusest ja ei kuluta energiat. 2. Vakuool. Taimele vajalik, sest sellega saab hoida vett, varuaineid ja jääkaineid. Kui vakuool on veest tühi, siis ta närbub ära. Teatud ainete lagundamine ja turgori reguleerimine. 3. Rakukest. Koosneb tselluloosist. Vajalik, et püsti seista ja omada tuge. Prokarüoodid e eeltuumsed rakud - TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga. Bakterid on erinevad taime- ja loomarakust, sest neil pole tuuma, aga DNA on olemas. Eukarüoodid e päristuumsed rakud - ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Membraaniga ümbritsetud tuum, erinevad organellid tsütoplasmas ja on suuremad rakud. Näiteks: taimed, loomad, protistid (algloomad), seened. Mitokonder e ks kom pl
ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuure. Golgi komp- Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatja- lõuab lõpule valkude töötlemine leks test tsisternikestest, põiekestest ja neid ühen- ja nende pakkimine sekreedipõie-
ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärilikkusaine. Kahe ei leidu loomarakus. hüdrofoobne. Membraani membraaniga organell, Kloroplastides asub roheline kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline
Transfektsioon on võõr-DNA viimine loomarakku plasmiidi kujul (bakterite puhul nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga, suhteliselt efektiivne, vähe toksiline, probleemiks hind. Füüsikalised meetodid. · elektroporatsioon rakule tehakse elektrisokk, mille tulemusel tekivad membraani väikesed avad ja DNA siseneb rakku. Tapab osa rakke maha. · sono-poratsioon ultraheliga
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises.
süsteem rakus Eristatakse *siledapinnalinetoimub süsivesikute ja lipiidide süntees *karedapinnalinepinnal on ribosoomid kus toimub valkude süntees TÄHTSUS 5) ribosoomid Koosnevad suuremast ja väksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNAd ja valgumolekule TÄHTSUS Ribosoomis toimub valgu süntees 6)Golgi kompleks Koosneb üksteise peal asetsevatest lamedatest torukestest ja põiekestest nende otstel. Osad on ümbritsetud membraaniga TÄHTSUS *ühenduses tugiplasma võrgustikuga, kust satuvad Golgi kompleksi mitmesugused valgud. Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. * Golgi kompleksist moodustuvad lüsosoomid 7)lüsosoomid Membraaniga ümbritsetud põiekesed kus lagundatakse erinevaid molekule. Paiknevad tsütplasmas. Jaotuvad: *primaarsedsisaldavad ensüümvalke *sekundaarsedsisaldavad ensüüme ja ka lagundatavaid aineid TÄHTSUS
pärilikku membraan informatsiooni Juhib raku elutegevust Reguleerib rakus toimuvaid protsesse Lüsosoom Lagundatakse Sisaldavad X X X Membraan ei võõrobjekte nt ensüüme, lase rakul baktereid ümbritsetud ensüümidel membraaniga sattuda rakku, kuid kui satub, siis rakk lagundab enda. Ribosoom Viivad läbi Koosnevad X X X Ribosoomide valgusünteesi RNA-st ja arv sõltub, kui
kinnituvad ribosoomid, mis muudavad selle pildi mikroskoobiga vaadates karedaks. Seal toimub valkude süntees. Siledapinnalisele endoplastilisele retiikulumile ei kinnitu ribosoomid. See oslaeb lipiidide moodustumisel ja transpordil. Ribosoomid paiknevad karedapinnalisel endoplasmaatilisel retiikulumil, tuumamembraanil, mitokondrites ja taimedel plastiidides. Ribosoomid sünteesivad valke ja transpordivad neid edasi. Mõlemal rakul on ka Golgi kompleks, mis koosneb membraaniga ümbritsetud tsiternikestest, põieksetest ja neid ümbritsevatest torukestest. Tsiternikestes moodustuvad polüsahhariidid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lüsosoom on membraaniga ümbritsetud põieke, mille ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja molekule. Lüsosoom sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme. Mõlemal rakul on mitokondrid, mis on ümbritsetud kahe
energia ja tekib CO2 ja H2O Rakumembraani ja rakukesta moodustumine. Lüsosoomide moodustumine. koosneb koosneb kahest erineva kujuga kahekihilise koosneb üksteise kohal allüksusest väikesest membraaniga ümbritsetud asetsevatest plaatjatest ja suurest mõlemad oraganellid. Sisemine tsisternikestest ja omakorda valgust ja membraan sopistub sisse ja põiekestest ning neid rRNA-st. moodustab harjakesi ehk ühendavatest kristasid, mille vahele jääb kanalikestest vedel maatriks.
Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). · Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel.
on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit Fosfolipiidid + valgud Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel fosfolipiididide ja valkude suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune Loomaraku membraan sisaldab alati kolesterooli Ainete transport jaguneb kaheks: aktiivne transport toimub ainult läbi valgukanalite ja vajab toimumiseks ATP- energiat
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9
tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises. Lüsosoomid ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Nad moodustuvad Golgi kompleksist. Funktsioon: mittevajalike ainete lõhustamine. Mitokondrid – Rakuaku. On ümbritsetud kahe membraaniga. Välismembraan on sile. Sisemembraan kurruline. Kurrud moodustavad harjakesi . Harjakeste
kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse). · Ribosoomi-RNA (rRNA) Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. 2.Raku ehitus ja talitlus Rakuteooria kujunemine · Robert Hook leiutab valgusmikroskoobi. · Matthias Schleiden- avastas, et taimed on rakulise ehtitusega · Theodor Shhwann- avastas, et loomorganismid on rakulise ehitusega Rakud jagunevad: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid- bakterid, kellel puudub membraaniga piiritletud tuum ning ka raku sisemuses on vähe organelle. · Päristuumsed ehk eukarüoodid- taimedel, seentel ja loomadel Raku sisemus on täidetud poolvedelega aine- tsütoplasmaga. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumasisest plasmast nim. karüoplasmaks (sisaldab DNA-d, valke, RNA-d) Tuumas võib mikroskoobi abil näha mitu tuumakest, milles toimub ribosoomide süntees.
Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom
ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. EUKARÜOODID taimeriik loomariik seeneriik Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi aineid (aminohapped, nukeotiidid, orgaanilised happed jne). Samuti on tsütoplasmas esindatud biopolümeerid. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakusisest plasmat nimetakse karüoplasmaks (sisaldab DNA'd, RNA'd, valke ja madalmolekulaarseid ühendeid). Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid.
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid
Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni.
Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse. · Rakumembraan -Ümbritsetud membraaniga . · Rakukest -Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. · Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga. · Tsütoplasmavõrgustik ehk ER - Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. · Golgi kompleks - - membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine · Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed
annaabi.ee 
